Esimene täispikk nädal tehtud. Wohoooo! 😀

Pühapäeva tiimimeeting toimus meil Omahas. Kohtusime ühe Southwestern Advantage legendiga – Brandon Kew. Brandon rääkis meile oma kaheksast raamatumüügi suvest, jagas oma rõõme ja õppetunde.

Selle nädala põhirõhk oli SUCCESS COIN.

Selle võitmine nõuab keskendumist, järjepidevust, higi ja pisaraid ning meeletut tahtejõudu. KÕIK meie vinged bookgirlid ja bookmanid võitsid endale SUCCESS COIN’I.

Kõik on olnud meeletult tublid. Töötanud täie hingega, jooksnud aga ka suve nautinud. Ei leidu siin maailmas midagi mis nende suurte naeratuste vastu saaks.

Sellest pühapäevast ei puudu ka ettevalmistused järgmiseks nädalaks. Valmivad lõuna ja õhtusöögid. Korratakse salestalki ja pannakse eesmärke uuteks päevadeks. Laeme oma akud täis ja paneme veel suurema hooga edasi.

Kõigile kodustele: Suur aitäh, et te meid kõiki nii tugevalt toetate ja kaasa aitate, see tähendab meile väga palju!❤️ Oleme juba kiiremini kodus tagasi kui oskate arvata😊

1. peatükk

Tere taas!
S1LO on tagasi ja kõigil on ikka sama suur naeratus näol!

Tänasega lõpeb meie esimene täispikk töö­nädal. Kõikidel on juba kogunenud põnevaid tutvusi ja mälestusi – siin on kokkuvõte meie meeldejäävaimatest kohtumistest ning “Nädala fraasidest”!

---

May-Britt

Great week to be a bookgirl. Suhteliselt tõusude ja mõõnadega nädal. Olin enda üle uhke, et ei andnud inimeste suhtes alla ja pakkusin igale uksele ausa võimaluse – viisakalt järjekindel.

Võtsin ka asja veidi naljaga, et raamatumüüki mitte liiga tõsiselt võtta ja hoida enda jaoks lõbus. Näitasin ühel isal oma muskleid ja tegin kätekõverdusi garaaži ees.

„Alati istume – sees, väljas, verandal, laua taga või lihtsalt ema autos – vurr-vurr!“

Parim nädal on ees – Waka-Waka-e-e!

---

Otto

Nädala parim kõne oli ühe Austraalia mehega, kes juhib oma veo­auto­firmat. Talle meeldis mu „rahvusvahelise tudengi aura“ – tegin esimese lähenemise ja ta soovis kohe ise maha istuda. Näitasime teineteisele pilte oma koduriikidest ja naersime meie erinevate aktsentide üle.

Nädala lause:
„Ma olen just seal, kus ma praegu olema pean.“

---

Johanna

Oli hommik, päike kõrgel ja väljas korralikult palav – ideaalne aeg taas uksele koputamiseks. Uksele tulid lapsed ja eemalt hõikas ema, kas ma koeri kardan. Vastasin, et ei karda. Uks avati, ning rõõmus ja ülevoolavalt uudishimulik koer nimega Morgan tormas välja, nina otse mu seljakoti suunas. Ema tuli samuti uksele ning alustasime vestlust.

Nüüd tuleb mängu mu lõunapausiks kaasa võetud wrap, mis oli karbis, mis kahjuks ei püsi just eriti hästi kinni. Morgan nuuskis aina innukamalt mu kotti, kuni kuulsin korraga selget krõmps heli. Pea ees seljakotis, oli Morgan suutnud napsata minult ampsu mu lõunast! 😄 Ema tõmbas koera tuppa tagasi, aga me jätkasime vestlust, justkui midagi poleks juhtunud.

Pahaseks ma ei jõudnudki saada – kogu olukord oli lihtsalt nii koomiline, et ajas lausa naerma. Õnneks jättis Morgan mulle wrapist piisavalt, et ka mina saaksin oma lõuna siiski ära süüa!

Nädala lause:
Everyday I am getting better anyway. 😁

---

Angelika

Selle nädala eriline hetk oli kohtumine toreda Ameerika pere – Greg Leavengoodi ja Joyce Allemiga. Greg oli nooruses muusika­litestaar, silmis siiani sära. Joyce’i vanaema oli pärit Lätist ja põgenes sõja ajal Ameerikasse.

Vestluse käigus ütles Joyce, et minu aktsent meenutas talle tema ema kõnet. Samuti rääkis, et tal oli lapsena keeleblokk – sama, millega minagi olen pidanud tegelema.

Nüüd elavad nad rahulikku pensionielu ja plaanivad sügisel reisi Baltikumi – kaasa arvatud Eestisse! Jagasin neile soovitusi, mida kindlasti külastada.

Lisaks: nende kümnes lapselaps sünnib minu nimepäeval. Mõni hetk jääb tõesti pikalt meelde.

---

Emma

Kõige meeldejäävam kohtumine oli Süüriast pärit perega. Ema ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt, lapsed pisut. Nad olid väga külalislahked – tõid ilma küsimata külma vett, jäätist ja lõpuks ka kandikutäie õhtusööki!

Nädala fraas:
„Just siin, just praegu.“

---

Andre

Lahe moment: sõitsin kell 22:00 koju ja jäin rongile ette. Tuli 25 minutit oodata, kuni rong mööda läheb. Õhtune vaikus ja ootamine – meeldejääv.

Nädala fraas:

“Halvim, mis juhtuda saab, on see, et ema saadab mu seenele, kui ma talle lasteraamatut müüa proovin”

---

Daniel

Täiesti pöörane nädal. Teisipäeva hommikul oli rattakumm tühi. Host viis mind söögikohta, edasi läksin jalgsi. Hakkasin koputama, kuigi tuju polnud. Kahe tunni pärast sain ühelt mehest, Mr Shoemakerilt, vana Panasonicu ratta.

Selleks, et see korda teha, pidin tegema veel 5 kõnet, kuni erinevad inimesed aitasid tööriistadega.
Aga reedel sõitis üks proua ratta ühest rattast üle. Sõita veel sai, aga järgmisel päeval läks seis hullemaks – kett tuli maha. 2 tundi hiljem sain uue ratta, mis oli Rexi garaažis tolmu kogunud.

Aitäh Rexile! Need olid mu nädala 2 parimat kõnet.
Nädala fraas: „Vastus on ainult järgmise ukse taga.“

---

Matvei

Kõige meeldejäävam hetk oli siis, kui sattusin perre, kes oli pärit Mehhikost ja kellel oli 4 kitarri. Kuna olen kitarri õppinud, küsisin viisakalt, kas võin veidi mängida – ja nad olid rõõmuga nõus!

Nädala fraas:
„Ma olen kiire nagu rakett majade vahel ja aeglane nagu tigu ukse juures!“ – see hoidis mind motiveerituna ka siis, kui oli vaiksem periood.

---

Jan

Isegi viiendat suve järjest saab aru, kui oluline on kohe alguses harjumused paika panna. Tehtud sai mitmeid vigu ja müügitekstist jäeti asju välja – aga nina norgu ei lase, suvi on alles ees!

Nägin kõige ameerikalikumat asja üldse: suitsutatud jäätis – jah, jäätis, mis käib enne söömist läbi suitsuahju!

Nädala fraas: „Olen täpselt õigel ajal õiges kohas.“

---

Lisette

Story of the week – läksin ühe maja juurde ja nägin, et ema istus autos. Kuna väljas oli palav, pani ta konditsioneeri tööle. Lõpuks istusin ise ka autosse ja näitasin talle raamatuid seal. Hiljem ütles ta, et raamib mu visiitkaardi ja paneb seinale!

---

Remi

Kõige ägedam olukord nädalast oli see nädal, kui uksele tuli isa koos tütrega. Hakkasin end tutvustama, ütlesin, et minu nimi on Remi, R-E-M-I. Lapsel läksid kohe silmad suureks ja imestas, siis paps ütles, et ta väiksel pojal, kes sai äsja aastaseks sama nimi. Vastain, et oo väga lahe, tihtipeale Remy levinum, aga millal ta sünnipäev? Mees vastas selle peale, et 23.mai… Siis vajus mul ka karp lahti ja silmad läksid suureks, sest ka minul 23.mail sünnipäev. Lühidalt nägin endast päevapealt 20aastat nooremat Remi, mis tegi kogu nädala väga meeldejäävaks!

Nädala fraas : SUUR PÄEV!

Tegime kõik koos pilti, et saata tervitused Ranelile, kes meid kodust toetab ja suureks inspiratsiooniks on!

---

Liis

Olen väga tänulik ägedate inimeste eest enda ümber – nad kuulavad, toetavad ja aitavad mul eesmärkideni jõuda. Aitäh mu toakaaslastele, May-Brittile ja teistele kamraadidele! Pühapäevane jäätis oli täpselt see, mida vajasin!

Nädala fraas: „Kõik saab korda.“

---

Kokkuvõtteks:

Me kõik oleme väga elevil – ja nii äge tunne on, et kuigi me teeme iga päev põhimõtteliselt samu asju, on iga päev täiesti erinev ja täis uusi elamusi.

Näeme juba nädala pärast! ✌️

Juhhuuu! Esimene täis töönädal on meie perekesel selja taga ja emotsioone on oi kui palju. Kui eelmisel nädalal saime rohkem nautida kuuma päikest ja UV’d, siis see nädal saime tunda Minnesota ilma vigureid. Kolmapäev, neljapäev ja reede sadas vihma nii palju, et üks hetk tundus nagu ilmataat oleks kraani lahti unustanud ja ise kodunt ära läinud. Aga loeme nüüd kuidas meil kõigil läks see nädal.

Mihkel:
Teine nädal Ameerikas: vihm, viipekeel ja veider kanepipidu

Kui keegi oleks mulle kuu aega tagasi öelnud, et veedan oma suve müües raamatuid võõrastele inimestele Ameerikas, õppides viipekeelt ja juues Mountain Deed koos NBA fännidega, oleksin ilmselt arvanud, et nad on natuke liiga palju kanepit tõmmanud. Aga noh, siin ma nüüd olen.

Esmaspäev: tööpakkumine… või mehhiko seebiooper?
Koputan uksele ja avaneb — kes muu kui ülisõbralik mehhiko mees, kes kohe särama lööb nagu päike pärast vihma (millest tuleb veel juttu, oodake vaid). Räägime paar sõna, ja järgmine hetk annab ta mulle oma ärikaardi nagu ma oleks kandideerinud temaga koos Taco Bellis vahetust tegema. “Tule teisipäeval tagasi. Räägime äri,” ütleb ta salapäraselt. Ma ei ole siiani kindel, kas ta tahtis mind tööle võtta, mulle raamatuid müüa või mind oma uueks väimeheks. Igastahes, teisipäev ei tulnudki… või vähemalt mina ei läinud.

Kolmapäev: viipekeel 101 – vol 1
Koputan taas uksele. Tuleb välja, et seal elab üks tädi, kes TEGELIKULT juba raamatuid ostnud ja otsustab, et nüüd on aeg õpetada mulle viipekeelt. “Sul kulub see ära – sa ei kujuta ette, kui palju kurtide peresid siin elab,” ütleb ta. Ma ei tea, kas see on fakt või tema isiklik statistika, aga nüüd oskan vähemalt öelda “raamat”, “aitäh” ja “ma ei müü tolmuimejat”.

Neljapäev: NBA finaal, Mountain Dew ja… oota, kas siin tossatakse?
Üks pere kutsub mind sisse – väga tore, väga chill. Istun maha, räägime juttu, ja järsku saan aru, et midagi on õhus. Ei, päriselt, midagi on õhus. Nimelt kanep. Vähemalt nad olid lahked – pakkusid Mountain Dew’d, mis on ausalt öeldes olnud mu selle nädala kütus. Samal ajal käis taustal NBA finaal – nemad elasid kaasa Lebronile, mina elasin kaasa sellele, et mu kingad lõpuks ära kuivaks.

Reede: vihmapiiskade all nagu Nicholas Sparks’i romaanis
Ja siis tuleb vihmapäev. Müün vihma käes, jalad läbi vettinud, näen välja nagu läbimärg kodutu. Ja siis tuleb üks vana mees, kes ei ostnud raamatuid, aga ulatas mulle 10 dollarit. “Sul on nägu nagu Labradoril, kes kaotas oma palli. Võta see ja mine osta endale midagi sooja,” ütles ta. Ma olin nii liigutatud, et oleksin peaaegu kallistanud teda — aga siis lõi äike ja otsustasin lihtsalt lehvitada.

Kokkuvõtteks:
Ameerika on kummaline, tore ja täiesti ettearvamatu. Üks päev õpid viipekeelt, järgmine päev pakutakse sulle töökohta mehhiklase majas ja kolmandal hetkel istud perega, kes armastab nii korvpalli kui ka kanepit. Aga elu raamatumüüjana pole kunagi igav. Ja see ongi asja võlu.

Püsige lainel – kolmas nädal tuleb (loodetavasti) ilma vihmata!

Elly:
Minu nädal möödus huvitavalt ja kultuuri rikkalt-
Nägin kellegi hoovi peal rekkat.

Kohtasime Merilyniga ühte miljonäri, kes oli ise ehitanud nullist auto.

Kohtasime ka jahimeest, kes andis meile kalkuni sulgi.

Kohtasin ka ühte pere, kelle isa oli kunstnik ja õpetaja ning ta näitas oma stuudiot ja kunsti.

Nägin ka kellegi garaažis rekka laadset autot. Väga suur garaaž oli.

Üks kodu oli nagu loomaaed. Neil oli kalu, koeri, kasse ja papagoisid. Papagoid olid mu lemmikud, sest mul endal ka kaks tükki kodus ❤

See nädal sain tunda ka ameeriklaste lahkust. Üks emme andis mulle Walmarti kotitäie snäkke kaasa, üks pere pani lõunakarbi täis õhtusööki ja üks isa andis oma uue pusa mulle, sest vihma kallas nagu ämbrist.
Täna, pühapäeval, käisime Walmartis ja avastasime, et Monster High nukud on siin palju odavamad ja ilusamad kui Eestis, ja ma ostsin omale kaisu jänku… võin vist ametlikult öelda, et ma ei kasva kunagi suureks.

Nägin ka oravat :DDDD

Kristjan H.:
“Nägin paabulindu”- Kristjan 2025

Jaanus:
Teine nädal möödus väga kiiresti ja töökalt. Sain palju väärt kogemusi ja kohtusin paljude lahedate inimestega. Reedel sain terve päeva vihmas töötada, mis oli päris väsitav, aga muidu on ilm päris normaalne olnud. Proovisin üks päev inimestega veits vahetuskaupa ka teha, alustasin pastakast ja tõin koju väikse legokomplekti. Elame Mississippi jõe lähedal, nii et ma saan iga päev üle tammi teisele poole jõge sõita.

Joosep:
Pole halba ilma, on halb riietus. Vihmaponcho päästab päevad🤠

Kristjan K.:
Olin 3h olnud vihma käes ja keegi ei tundunud, et laseks mind tuppa. Koputasin ûhele uksele kes oli varem 10a eest müünud raamatuid ja pakkus mulle isegi pitsat ja paar nippi. Väga tore kogemus oli.

Merilyn:
See nädal panin hommikuti end riidesse nagu läheksin sügistormi, mitte suvel raamatuid müüma – kihid, kilekas, kapuuts… ainult suusamask jäi puudu. Inimesi tänaval ei olnud – kõik olid vihmavarjudega peitu pugenud. Aga teate, mis see tähendas? Peaaegu igale uksele sai koputada!

Vahepeal nägin küll ise välja nagu märg kassipoeg, aga kui töö tehtud sai, oli tunne nagu oleks maratoni läbinud – ainult selle vahega, et finišis ei oodanud medal, vaid soe dušš ja puhtad riided.

Samas sai ka riided natuke puhtamaks ja külma showeri tehtud 😀

Patrik:
See nädal oli väga hea enda proovile panek, kuna vihma tuli vahepeal nii suure ladinaga, et ei saanud aru kas see on orkaan või lihtsalt padukas. Aga tuju oli alati hea ja kui ongi selline vastik ilm, siis mõtledki, et tänu sellele ma hindan seda ilusat päikselist ilma palju rohkem

Sander:
Äge nädal! Kohtasin Melrose linnapead, Joe Finken. Oli varem raamatuid ostnud meie inimestelt 👍
Muidu on meie inimesed tublid olnud ja lapsevanemad võivad kindlasti uhked olla oma laste üle. Kõik pingutavad ja annavad endast parima, et head harjumused luua suvel hakkama saamiseks. NO PAIN NO GAIN!

Laura:
Laura on ikka lõpetamas kooli ja murrab viimaseid eksameid jalust. Varsti juba liitub meiega. Me ei jõua ära oodata! ❤

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

WE WILL FINISH THE SUMMER TOGETHER, NO MATTER WHAT!

Kohtumiseni järgmise pühapäevani!!!

AIM+, always do one more!

Esimene täispikk töönädal edukalt seljatatud!

Host-pered hoiavad meid ja hoiame ka neid. ❤

Pühapäeva tiimimeetingu veetsime Salt Lake City’s, kaunis pargis, tiigi ääres. 🦆

Meiega ühinesid Von ja Donna. Von rääkis enda raamatumüügi kogemusest ja näitas meile erinevaid raamatuid ja piibleid, mida tema omal ajal müüs. Praeguseks on sellest möödas lausa 60 aastat! Nad jagasid meile erinevaid näpunäiteid ja muljetasime koos. Tore! 

Soetasime eelmisel nädalal Walmartist uhke värvilise võrkpalli, mis täna kasutusse läks ja kõigile palju rõõmu tõi. 

Ja nii jätkamegi uue nädala ettevalmistustega. 

Möödunust muljeid:

“Lets get it started! Teine nädal käimas, aga meie mõistes alles esimene nädal. Igast päevast on nii palju õppida ja areneda. Olen sel nädalal hästi palju enda kohta õppinud ning oma tugevusi, nõrkusi saanud tundma õppida. Mõnusalt soe on ja saab hea päevituse! Olen väga tänulik, et mul on võimalus siin olla!” -Merit 

“Esimene full week tehtud! Kaks sõna mis seda nädalat iseloomustavad: nice and warm:). Kõige olulisem asi, mis sel nädalal õppisin, et tuleb enda üle nalja teha, siis on kõik palju toredam. Inimesed on väga toredad ja abivalmid! Reedel koju jõudes küsis Merit, et kas ma käisin marti jooksmas, sest inimesed olid mulle igasugust joogi ja söögi poolist andnud (sain ka isetehtud muhvineid). Aitäh Merit, hommikuti on palju toredam päeva alustada ja õhtuti ka päeva lõpetada!” -Lii

“Väga mõnus nädal! Katsumusi täis, uued oskused omandatud ja ainult lihvime. Distsipliin on hämmastav, keskkond toetav ja arendav.

Sain Chevrolet jahutussüsteemi õhutada, kohalikud meesterahvad olid tänulikud.” -Maileen

“Päeva lõpus kui rattaga mind üks ülikooli kutt koju hakkas viima küsis, kas mul kõht ka tühi on ja et kas ma chick-fil-a’s olen käinud. Ma ise ütlesin, et ei ole ja siis ta viis mu sinna, käisime drivethru-st läbi ja ta tellis mulle midagi ja maksis minu eest. Need inimesed siin on ikka lahked!!” -Harri

“Esimene nädal tehtud. Päris hea ja uhke tunne on 😊 Arvan, et selle ühe ainsa nädala jooksul jõudsin juba $100 jagu lahkete Ameeriklaste soetatud vett nende garaažidest ära juua. 😃 

Lahe, kuidas kõige väiksemad asjad võivad teha kogu päeva imeliseks ning kuidas inimesed tihtipeale peegeldavad sinu enda emotsioone ja positiivsust. Uuel nädalal veel paremini!” -Chris

“Nii – minu nädal algas sellega kui vahetasin esmaspäev rattarehvi 3x küsides abi kolmelt erinevalt perelt uut sisekummi. Teisipäeval jätkasin samal lainel ning rehv läks uuesti 3x vähemalt katki.

Küll ma küsisin abi jälle erinevatelt peredelt kes mind aitasid, kas siis paikasime seda või anti uus sisekumm asemele. Õhtu lõppedes hakkasin kodu poole sõitma ning rehv läks uuesti katki😂. Üks suvaline mees nägi mind ning pakkus mulle abi, et mind koju viia.

Hommiku hakkasin katkise rehviga Walmarti kõndima ning esimesele ettejuhtuvale autole viskasin käppa ning ta viis mu Walmarti, et ratas ära vahetada ning sain jätkata oma tööd😃” -Alex

Aitäh-aitäh ja näemeee! 👋🏻

Esimene täispikk nädal müügitööd – tiim kogub hoogu!

Päike särab, sammud kogunevad ☀️ Meie tiim saab iga päevaga aina julgemaks ja osavamaks. Oleme jõudnud rääkida sadade inimestega, jaganud lugusid Eestist ja õppinud tohutult nii müügi kui ka iseenda kohta 👁️🫵🔛🔝

Meie lõbusad lood nädalast 😊

🔹Hannaleena sattus sel nädalal üsna ootamatusse olukorda. Üks mees, kelle uksele ta koputas, ei olnud raamatutest sugugi huvitatud ja pani pärast lühikest vestlust ukse pauguga kinni. 🚪💨

Mõni hetk hiljem tegi ta ukse uuesti lahti ja pakkus välja, et tahaks hoopis Eesti tudengile linna näidata ja õhtusöögile viia. 🍽️😅Hanna keeldus ja liikus päevaga edasi.

🔹 Keiro otsustas ühel õhtul, et proovib ühe viimase ukse ka veel ära teha. Märkas verandale istuma jäänud seltskonda ja mõtles – miks mitte? 😎

Tegi approach’i, istus perega maha, connectis täiega hästi, aga lõpuks tuli siiski “ei”. Kuid
pereisa ütles “Tule homme tagasi – siis on rohkem rahvast, äkki mõni tahab.” 🔁

Ja Keiro läkski. Järgmisel päeval samasse kohta tagasi minnes oligi rahvast palju – terve pere + sõbrad väljas. Keiro võttis julgelt initsiatiivi, tutvustas end ja hakkas kohe introt tegema.

Pereisa tõi vahepeal talle süüa ja juua, aga Keiro jäi fookusesse. Vabandasin viisakalt – ei saa praegu süüa, teen tööd. Aga lasi toidu kaasa pakkida! 🍔🥤📦

🔹Aleksandr jagas selle nädala jooksul väga olulist taipamist – midagi, mis on iga päev uksele koputades sama tähtis kui tugev demo või peas müügitekst.

See nädal sai talle eriti selgeks, kui tähtis on pidevalt tegeleda self-talk’iga. Mitte ainult hommikul, vaid terve päeva vältel. Kui sa räägid endaga hästi, siis läheb töö kergemaks ja lõbusamaks. 🧠💬

🔹Romet koputas laupäeva õhtul ühe vanema daami uksele. Naine kuulas kannatlikult kogu jutu haridusraamatutest ära, naeratas ja ütles viisakalt, et raamatuid ta ei vaja. Aga siis pöördus jutt hoopis mujale – tema päris huvi oli Rometi ja Eesti vastu! 🇪🇪

Ta uuris, kust Romet pärit on, kuidas Eestil läheb, ja kas ta ikka jalgsi kogu selle kuuma ilmaga hakkama saab. Ja nagu tõelised vanaemad ikka teevad – ta pakkis Rometile kaasa batoone, komme ja karastusjoogi, et energiat jaguks kogu pikaks päevaks. ❤️🥤🍬

🔹Kaspari töönädal oli juba peaaegu läbi, aga vimane demo oli veel puudu, et teenida success coin. Mees ei lasknud ta end asjaoludest segada nii et ta tegi ta viimase demo… burksi putkas! 🍔📚

🔹Karel sai sel nädalal ootamatu üllatuse, kui üks koer otsustas tema koti peal oma territooriumi märgistada. 🐶 Õhtul pesi ta koti hoolikalt puhtaks, et järgmised koerad seda märgistama ei hakkaks. 😄 Ja ühel õhtul lõpetas oma müügipäeva tanklas, viimane demo oli veel puudu. Ta astus julgelt sisse, tegi demo ära.

Aga müüja hakkas ise raamatute vastu huvi tundma. Ta uuris, küsis küsimusi, ja lõpuks ütles:
“Kas sul business card on? Ma paneks selle leti äärde – siis inimesed näevad ja saavad sinuga ühendust võtta!” 😄💼 Lõpuks pakkus veel omalt poolt tasuta jooki!” 🧃🙌

🔹Evelin sattus külla tõelisele loomaarmastajale! Perel oli kodus püüton, kolm gekot ja kaks kilpkonna – nagu väike erazoo! 🐍🦎🐢

🔹Alex sattus sel nädalal ühte eriti meeldejäävasse koju – Kuubalt pärit pere juurde, kelle maja oli nii puhas ja korras, see oli vist kõige puhtam kodu, kus ta elus viibinud on 🧼✨

Istuti koos maha, räägiti elust ja õppimisest — ja kuna pere rääkis hispaania keelt, tehti terve müügitsükkel hispaania-inglise segakeeles. 🇪🇸🇺🇸

Võtame kaasa õppetunnid, naerud ja väiksed seiklused. Teenisime kõik tubli töönädala eest välja ka success coinid! 🏆
Teine nädal, tule aga julgelt – meie oleme valmis! 💥📖

Day one, week one just getting started🥁🥁

Esimene nädal – jalad märjaks ja silmad lahti

Esimene nädal ongi läbi!🥳 Tundub uskumatu, kui palju võib juhtuda vaid seitsme päevaga. Jalad on nüüd ametlikult märjaks tehtud – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Astusime täiesti uude keskkonda, haarasime võimalustest kinni ja saime esimesed kogemused kätte. See tunne on segu elevusest, kerge närvikõdi ja rohkest inspiratsioonist.

Nädala jooksul juhtus nii mõndagi – mõned hetked panid kulmu kergitama, teised naerma ja kolmandad lausa mõtlema. Nägime asju, mida Eestis seni veel kohanud ei ole – olgu selleks uued lahendused, suhtlemisviisid või kultuurilised eripärad.

Üks vahva lugu samuti:

Mehed – Robert ja Maksim – olid parajasti missioonil: leida endale see õige host-pere. Mitte elu armastus, aga peaaegu sama tähtis. Ja nagu ikka, kui midagi väga vaja on, siis… hakkab juhtuma.

Kõigepealt ilmus välja Tom – heatujuline vend, kes ütles: „Tulete minu juurde paariks päevaks, no problem!“ Mehed olid tänulikud, pakkisid oma lootused ja kohvrid kokku ning mõtlesid, et elu on ilus.

Aga samal päeval tegi saatus väikese vimka.

Maksim kohtas Bookfieldis (legendaarne koht, kus unistused ja veiderdus kokku saavad) inimest, kes ütles täpselt sama asja: „Tulge minu juurde, ruumi on!“ Nii et nüüd oli neil järsku kaks võimalikku host-pere ja null ideed, kuidas viisakalt valida.

Nad leppisid Tomiga aja kokku, et teha väike tutvustav kohtumine: rääkida, mis asi see „host family“ üldse on ja millega need mehed – raamatumüüjad, eks ole – oma päevad sisustavad.

Aga enne, kui nad jõudsid isegi slaidid avada või pastakad lauale panna, kirjutas ka teine pere: „Kas me võiks teiega kohe kohtuda?“

Ja nii juhtuski, et ühel ilusal päeval olid kaks host-pere ning kaks segaduses noormeest hotelli ees, kus toimus kõige viisakam ja samas piinlikum kohtumine bookfieldi ajaloos.

Pere number üks naeratas. Pere number kaks ka naeratas. Maksim ja Robert higistasid kergelt, sest valik oli nende. Kumb pere? Kus rohkem süüa saab? Kumbad naeravad paremini naljade peale, kus räägitakse „door-to-door“-elust?

Ja nii nad seal istusid, nagu “Bachelor” reality-show viimane episood – ainult rooside asemel olid see kord valikus voodikoht ja WiFi kiirus.

Anton lisab, et Ohio ilmad on nagu tujud bookfieldil, üles ja alla. Küll sajab padukat ja järsku tuleb päike välja. Sama bookfieldil, küll on tuju ja attitude üleval ja siis järsku langeb 😀.

Sunday meetingust ka väike pilt.

Hellouu, kõik ägedad inimesed seal Eestis!

Meil siin Texase kandis on elu täitsa tore- soe ja VÄGA vihmane. Äike müristab ja taevas teeb pauku nagu action-filmis. Oleme pidevalt läbimärjad, aga see meid ei murra!

Me paneme täiega edasi, sest need emad, kellele raamatuid näidata, ei leia end ise üles- me peame nad leidma 💪

Me ei ole suhkrust tehtud ja kasutame nii paremat kui vasakut haaki, et vihmast jagu saada. Iga päev on nagu uus stseen filmis ja ausalt öeldes, meie film on väärt vaatamist. 🎬

Nii et vaatame nüüd koos tagasi, mis ägedat sel nädalal juhtus, kes keda nägi, mida koges ja kuidas mõni hetk sai legendiks.

🎥 1. “Otse raamatust välja kukkunud”

➡️ Peaosas: EVELYN

“Nägin päris kameelioni ja sain seda käes hoida. Veits hirmus oli, aga väga äge ka. Ja kuna meil raamatutes ja müügitekstis oli näide kameelionitest, siis oli see veel eriti lahe.”

📺 Reklaamlause: Just sellepärast Bookfield ongi äge.

🎥 2. “Teksasemees Ricky”

➡️ Peaosas: LEMBE

“Minu selle nädala kõige lahedam kohtumine oli Ricky’ga – soe Teksase härra, kes küll raamatuid ei soovinud, aga rääkis, et tal olid Southwesterni raamatud kodus 20 aastat tagasi. Lisaks ägedale vestlusele sõidutasid Ricky ja ta naine mind hiljem ka koju.”

📺 Reklaamlause: Leia sõpru igal pool.

🎥 3. “James Bond”

➡️ Peaosas: MOM OF THE HOUSE

“Jook näpus kliendiga high ticket close nagu Vin Diesel.”

📺 Reklaamlause: Go with the flow.

🎥 4. “Kohale minek on pool võitu”

➡️ Peaosas: HANNA

“Terve nädal oli täis korralikku jalatrenni ja suve lopuks on vähemalt jalad vormi. Kõige lahedamad inimesed tuleb lihtsalt üles leida ja siis sain osaleda sünnipäeval ja inimesed tegid kingitusi, minu esimese nädala puhul Texases. Soe kliima ja soojad inimesed.”

📺 Reklaamlause: Mõnikord tuleb lihtsalt kohale minna ja kõik muu loksub paika.

🎥 5. “Ratas vs Lisandra”

➡️ Peaosas: LISANDRA

Hommik algas nii, et mul läks ratta kumm katki ja nii pidin terve päeva sellega edasi sõitma, kuigi ilm oli täielik kaos: vihm, tuul, äike. Kukkusin mitu korda, olin märg, must ja nagu sõjast tulnud. Aga kella 17 paiku üks tore mees nimega Paul pakkus mulle enda ratast, et saaksin sellega sõita edasi. Õhtu lõppes sellega, et sõitsime ühe emaga koos rattale järgi ja viis mind siis hiljem ka koju.

📺 Reklaamlause: Elu kõigub ja iga madal punkt tähendab, et midagi head on juba teel.

🎥 6. “Väga hea küsimus. Aitäh hea küsimuse eest!”

➡️ Peaosas: MART

“Nägin oma väikeses müügilinnas ühe päeva jooksul 5 erinevat müügimeest.”

📺 Reklaamlause: Kes tahab saada miljonäriks

🎥 7. “Be a Man”

➡️ Peaosas: TIMMO

“Koputan uksele, tüdruk ilmub uksele ja ta jalge vahelt jooksevad kaks väikest koera mööda. Nad olid need väiksed, kes ainult hauguvad, kuid seekord nad tormasid minu juurde üks lihtsalt haukus ning teine hammustas mu vasakut jalga mitu korda. Ei tahtnud jalaga panna muidu teen neile haiget ja seda pahandust polnud vaja. Igatahes vtsin hammustused vastu nagu mees ja lihtsalt seisin seal, kuni löpuks ta koerad said tuppa kutsutud. Alles hiljem vaatasin, et midagi on jala peal, kas hammustusest või millestki muust.”

📺 Reklaamlause: Iga uks on uus seiklus!

Lisakommentaar: Ja loomulikult vihm oli tore ka, kaotasin endal host pere vihmavarju ära ning polnud köige suurema tormi ajal midagi, önneks üks tore vanaema andis enda oma mulle.

🎥 8. “Põlved katki, süda terve. Tervitused Heidyle!”

➡️ Peaosas: LUIZA

“Tuli välja, et mul on veel arengumaad rattaga sõitmises ja see selgus peale teise põlve katki kukkumist. Päev oli kohe algusest vihmane ja keegi ei teinud uksi lahti ja siis veel rattalt kukkumine sinna otsa. Õnneks paari koputuse pärast tuli uksele Heidy, kes lasi mind tuppa, “tegi mu põlved korda” ja andis terve esmaabi karbikese kaasa. Lisaks andis terve karbi batoonikesi ja kaks pudelit vett.”

📺 Reklaamlause: Mõni kukkumine viib õige ukse taha.

Lisakommentaar: Turfis liikudes oleks mõnikord nagu loomaaias, ühelt poolt tundmatud hiiglaslikud linnud, teiselt poolt roomavad kilpkonnad, kolmandalt lõpmatud sisalikud. Põnev!

 🎥9. “Müügimees müüb müügimehele”

➡️ Peaosas: ROLAND

“Koputasin uksele, välja tuli suur hirmuäratav mees skeptilise pilguga. Hakkasin oma juttu ajama, ja mõtlesin välja nimed inimestest, kes elavad tänaval. Ta hakkas kohe küsima mult, et kus nad elavad ja, et läheme vaatame. Pärast selgus, et mees oli ise ka kinagi ukselt uksele müüki teinud ja samamoodi inimesed välja mõelnud ja viskas niisama nalja. Sain paar head näpunäidet ka temalt.”

📺Reklaamlause: No täitsa nii läks

Meie nädal lõppes traditsioonilise Sunday meetinguga, kus saime kõik jälle kokku basseini ääres.

Sõime head ja paremat, jagasime oma “sõjajutte” ja kuulasime väärt tarkusi meie ustavatelt manageridelt.

Lisaks jagati välja ka meie “Success Coin”- münt, mis antakse neile, kes on sel nädalal tõesti pingutanud, teinud ära oma töö ja saanud kõik kontrollitavad tehtud🥇

See pole lihtsalt münt, see sümboliseerib kõike seda, mida oled panustanud, et luua tugevat hoogu suve alguseks.

Selline oli meie esimese nädala seiklus- täis päikest, välku ja visadust.

Aga ärge muretsege, kunajuba varsti on tulemas uus postitus, sest elu siin liigub niuhti! Järgmine nädal toob uued lood, uued hetked ja uued kangelased🌪️📚

Bible Stories, Parrots, and McDonald’s – Oh My! 🐰🌧️🍟

Week 2 just wrapped… and if you thought last week had stories, buckle up. From fairy tale wildlife and deep convos to fast food rewards and mild chaos in a parking lot, this team is racking up memories faster than hours on the clock. Check out the latest highlights from the squad:

🙏 Sander – This man went full Sunday School. A grandpa was so touched by him, he prayed for him, handed over a Bible, and listened to TEN Bible stories straight from Sander’s memory bank. And as if that wasn’t iconic enough… yes, he also walked away wearing an umbrella hat. Legend behavior.

🦜 Gert – Got the royal treatment from a family that spoiled him with snacks and meals enough to cover the whole next week! Oh, and he casually made friends with a parrot. You could say Gert’s living the tropical dream.

🗣️ Rosann – She’s officially the neighborhood’s go-to for tea ☕️. Rosann met so many families she’s now caught up on all the local gossip and even got invited for dinner. At this point, she’s probably getting added to group chats.

🐿️ Elise – Straight out of a Disney movie. Elise saw so many bunnies and squirrels, she swears she felt like Snow White and honestly, we’re starting to believe she might actually talk to animals.

🚗🍔 Patrick – You know it’s been a good day when it ends with a ride home and a McDonald’s stop. Fries in hand, windows down, good music playing peak vibes.

🧲 Tauri – His people skills are so elite, folks literally don’t let him talk. He knocks, says “Hi,” and the stories just start pouring out before he gets a single word in 😂. Social magnet level: MAXED OUT.

🚗💥 Rihard – Witnessed a guy crash into a car in a parking lot and reacted like it was just another Tuesday. Not even phased. The calmest man in the most chaotic moment.

💅 Oskar – Ran into a guy with painted nails, who casually told him to “show the books to my boyfriend instead.” Oskar was so confused, he just stood there blinking in shock 😂. Iconic moment of pure, polite panic.

💪 Amid all the laughs, snacks, and wild encounters, this week was also about grinding hard and building strong habits. Everyone earned their success coins and got crowned with a title one they now have to defend in the weeks ahead. No pressure. Okay, maybe a little.

More chaos, charm, and squirrel sightings await see you next week! 🐿️🔥

⚡️KAT-CHOW BOOM WHOOM⚡️

Teine nädal nagu välk selgest taevast läbitud ja kõigile raamatuid päevad läbi näidatud.⚡️🏃🏽Me super jõud aina tärkavad ja tugevamaks muutuvad.☄️ Sel nädalal olid aktuaalsed küsimused järgmised:

1. Fun fact mis sellel nädalal teada said?
2. Mida õppisid või olid juba palju osavam, kui eelmisel nädalal?
3. Mis saavutasid selle nädalaga, sunday meetingul?

PATRICK

1. Ameeriklastel juttu jagub, enamus mingi hülgeila aga vahel räägitakse pädevat juttu ka. poliitika siin ikka väga aktuaalne igal pool, võõrad inimesed iga päev räägivad oma poliitilistest vaadetest vestluse alustuseks. aga väga sõbralik rahvas muidu ei kurda
2. Õppisin approachi kvaliteet paraneb iga nädalaga, turfis liikumise kiirus paraneb ka, ja attitude hoidmine mega, töötan ainult kahe tunni vahemikke ja naudin igat sekundit. iseenda arengu vaatamine pädev, tekitab sõltuvust ja teeb näljasemaks:)
3. Saavutus pühapäeval oli see, et sain ühe käepaela sunday meetingul, ehk olin üks neist, kes müüs online tiimis enim, ja muidu oli väga hard-working nädal ja olin uhke et andsin endast kõik. neljapäev ja eriti reede olid proovile panevad, sest oli 9h paduvihma ja rattaga töötamist, tahvel ei töötanud ja oli ka pisut jahe aga not a problem for me, just keep on going. järka nädal saab tulla ainult parem, sest every day in any way, i get better anyway!

KEITLIN

1. Fun fact oli see, et unustasin ühel päeval oma lõuna koju, seega pidin otsima seda perede käest. Ameeriklaste seas on väga normaalne jagada asju nagu rattaid ja raamatuid ja süüa, nad on väga lahked. Seega kirjutasin ühele emale, keda eelneval päeval olin kohanud ja palusin tema abi ja ta oli vägagi nõus mind söögiga toetama. Andis lausa terve nädala jagu snäke ja süüa.
2. Olin sel nädalal juba palju julgem näitama kõigile raamatut ja küsima inimestelt abi asjadega, nagu auto leidmine, kindad, toit jne. Tunnen, et julgus küsida asju on nüüd juba poole lihtsam.
3. Sel sunday meetingul võitsin ma kolm käepaela meie grupi siseste võistluste seast. Olen uhke ka, et success coini sellel nädalal töötamise eest sain kätte. Samas vaimus edasi!

RENE

1. Fun fact mis sellel nädalal teada sain- Iga ameerikas elav kodanik ei taju inglise keelt.
2. Mida õppisin või olin juba palju osavam, kui eelmisel nädalal? – sain demosi palju rohkem kui eelmine nädal ja attitude kõrgemale.
3. Mis saavutasin selle nädalaga, sunday meetingul- olen undisputed demo ja callide kunn

KARMEN

1. Sain teada, et neil on normaalne “small talk”. Nad võivad küsida sinult “How are you doing?” ilma et nad ootaksid sinult vastust. Pluss jäi silma, et paljud kohalikud armastavad väga oma riigi lippu. Seda võib näha igalpool – lehvimas maja ees või siis kujuna kuskil ukse ees.
2. Olen natuke osavamaks saanud inimestega connectimises. Minu jaoks on siiani natuke harjumatu, et ameeriklased on nii avatud (võrreldes näiteks eestlastega, mitte pahaga). Kõik lehvitavad, tervitavad jne. Neilt võin vabalt küsida kuidas neil päev läks või teha mingi komplimendi näiteks aia kohta. Nemad viivad selle edasi pikkemasse convosse.
3. Olen tänulik kõige eest, mis siiani saavutanud olen. Need inimesed mu ümber, host pere, see et ma üldse välismaal saan proovida midagi uut ja areneda. Tublimad said ka success coini🤫

HENRI

LEON

Kuna see oli minu esimene nädal, oli väga huvitav näha, kui avatud ja sõbralikud on Ameerika inimesed. (Kõik on siin nii suur!)
Eelmisel nädalal olin veel Sales Schoolis, seega oli hea lõpuks päriselt proovida neid asju, mida seal harjutasime.
Sel nädalal sain juba parema tunde kätte, mida “book field” endast kujutab. Nüüd ainult sajaga edasi!

VIRKO

1. Ma sain teada, et Minneapoli enamus majad on ehitatud 1900-1910. aastal, enne seda olid seal suurte talunike põllumaad, aga kuna põllu pidamine läks liiga kalliks, siis talunikud müüsid maad maha ja hakati sinna maju ehitama
2. Ma õppisin, et kui kõvasti pingutada, siis saad seda mida tahad
3. Sain success coini 🙂

🤩MEIE KULLA KALLID IMELISED STUDENT MANAGERID🤩

Lisaks toimus sel nädalal võistlus raamatu demonstratsiooni peale ja igaüks, kes tegi vähemalt 180 demonstratsiooni, võitis success coini.
Siin meie võitjad närimas oma coine: .