Esimene täispikk nädal seiklusi Ameerika raamatumaastikul on ametlikult läbitud 🎉 Kogu tiim panustas kõige täiega ja seda oli igaühe puhul näha, areng oli uskumatu ja mis veel uskumatum? Asjad lähevad siit edasi ainult paremaks! Sel nädalal oli võimalik meil võimalik võita Edu Münt ehk Success Coin, mille jaoks tuli keskmiselt päevas raamatuid demonstreerida 30 inimesele. Eesmärk polnud ületamatu ning laiali sai neid jagatud küll! Nädala saime üheskoos kokku võtta restoranis, kus sai läbi proovitud kõik Ameerika maitsed.

RAUNO

Kassid kotis! Tore nädal kõikidega maha istuda. Päevad on pikad aga suvi on lühike

KAIT

Reede õhtul oli tohutu vihmasadu, kui pidin rattaga koju sõitma. Õnneks on inimesed siin ikka ja alati abivalmis ning üks auto sõitis kogu kodutee minu taga, et mu teed valgustada ja mitte lasta teistel mulle ette keerata. Aitäh suvaline auto, kes otsustas oma aega minu aitamisele pühendada!

JONETE

Kohtusin ühe isaga, kes kasutas Southwesterni raamatuid kui ta oli ise 4-5 aastane, talle meeldisid need väga ja nüüd ostis need ka oma pojale.

MART

Mul kah kassid kotis! Hakkasin just kotti kinni panema ja majast välja astuma, kui märkasin, et mul on omaniku kassipoeg ennast kotis mugavalt sisse seadnud 😊 Saime selle üle korralikult naerda, kuid jätsime ta selleks puhuks veel ikka oma koju. Küll tema raamatumüügipäevad veel tulevad 😆 Kohtusin ka Terryga, vinge mehega, kes lubas mul oma rattaga tema aeda hoiule jätta. Kui sellele hiljem järgi läksin, oli seal kõrval ka kolm pudelit vett!

TRIINU

See nädal tõi kaasa väikese tervisevõitluse – kaklesin päevade kaupa nohuga ja enesetunne oli pigem “tahaks teki alla pugeda, mitte uksele koputada”. Aga mis teha – raamatud ei müü end ise, nii et iga päev tõmbasin tossud jalga ja läksin välja. ☀️Üks eredamaid hetki nädalast oli kohtumine ühe väga erilise perega… või noh, täpsemalt öeldes, nende kassiga. 🐈 Kui ramse näitasime, siis tundus, et just tema oli kõige rohkem huvitatud – istus kõrvale, vaatas pilte ja ajas nina lehtede vahele. Võib vabalt olla meie esimene neljajalgne potentsiaalne klient! 😄Isegi keerulistel päevadel on siin Arkansases midagi erilist – inimesed, lood, väiksed naljakad hetked. 🌸 Ja just need hetked teevad kogu selle seikluse väärtuslikuks. Iga nädalaga kasvame tugevamaks – ja läheme edasi, üks pere, üks uks ja üks kass korraga. -Triinu🫶🏽

STEN

Milline nädal see on olnud! Kohtuda on saanud igat sorti lahedate inimestega, keda ikka naljalt ei unusta. Poleks kunagi osanud ette kujutada, kui palju selle tööga saab kuulda just noorte inimeste käest nende tulevikuplaanide kohta ja kui inspireerivad on juba elukogenumate lood. Olgu nad kes tahes, tõeline rõõm on näha, kuidas saame oma raamatutega nende päevi helgemaks teha 🌞 Kusagil mu tööalas on kukk, kes hommikust õhtuni pidevalt kireb. Noh, sellise tööeetikaga loomale ei saa ikka alla jääda!

First full week is done!!! Wooohooo! 🎉It was sunny ☀️, it was rainy 🌧️, but we all kept smiling and moved forward like champs.

This week’s competition was… SUCCESS COIN! 🥇To win, we had to do demos for 30+ prospects on average each day. We’re really proud of everyone who committed and made it happen!

Next week’s competition: PONY SOCKS! 🧦The goal is to do more sit-downs with moms than last week! We’re all set to give our best and take on the new week with full power.

On Sunday, we had a great learning session about keeping a strong attitude and how to find awesome moms and dads. Everyone took lots of notes 📝

Now to the fun stuff. here’s what made us laugh and smile this week:

• Karmen and Luise saw a man outside casually holding a snake on his arm. 🐍
• Zofia met a mom who sold books 20 years ago — before the European division even existed! She loved the books and immediately started helping, even asking if Zofia needed a drink or to use the bathroom.
• Sander had a sit-down with a grandma whose relative was a book girl 10 years ago. They talked about how things have changed.
• Karmen asked for water, got a new bottle, and tried to pour it into her cold-keeping bottle, but ended up spilling half on her lap while in the car. She rode around sitting in a mini puddle.
• Merili knocked on a door. A dad answered, said, “Yes, I know why flamingos are pink,” and shut the door. 🦩
• Melissa was biking to her next house when an elderly woman stopped her and handed her a full bag of onions and lemons. She carried them all day, but was happy to give them to her hosts that evening. 🍋🧅
• Luise met a Jewish man whose daughter is a music producer in Los Angeles, working in the same studio as Madonna and collaborated with Metallica! 🎶 Later, Luise also met a woman who’s obsessed with animals. she has around 30 reptiles at home, and keeps pigs and goats at her neighbor’s. She also saw horses in the street and people dressed like it was the 1800s. 🐎 AND she met a family that got their U.S. green card through the lottery! 🇺🇸🍀

Week one done. ✅Let’s keep the momentum going, more stories, more smiles, more wins!

Nädala parimad hetked:

TexasUSB came out strong this week — learning fast, growing every day, and staying positive through all the highs and challenges💪

We’ve already knocked on hundreds of doors, made meaningful connections, and most importantly, started becoming the people we came here to be. This is just the beginning.

Let’s keep the momentum going — Week 2, let’s get it! 🚀

TAIA:

Первая полная неделя is done! 🕺🏻🌷🧘🏻‍♀️🎯

Супер насыщенная неделя, время пронеслось очень быстро, сотни семей встречены, которые всё еще пытаются меня откормить, та я и не против! Море веселых историй, барбекю с Филлипинской семьей, увидела оленя, гуляющего в 10м от меня, помылась под дождем, загорела и сгорела, научилась отличать разные виды африканских семей . Кайфую от людей, своей жизни и от возможностей, которые мне предоставляет Вселенная! Всем спасибо и до следующего воскресения💃☀️💆🏼‍♀️

Esimene täisnädal DONE! 🙏🏻🕺🏻☀️🌷

Megakiire nädal, aeg lihtsalt lendas. Sain kokku sadade peredega – kõik ikka püüavad mind toita nagu oma last haha

Naerma ajavad lood, BBQ filipiinlastega, nägin hirve 10 meetri kaugusel chillimas, pesin end vihmas, päevitasin ja kõrbesin ära, õppisin ära tundma erinevaid aafrika päritolu peresid.

Aitäh kõigile ja näeme järgmisel pühapäeval! 💥

KARINA 👯‍♀️🥳🫵🏻🦾

Было супер круто! Много бегали, практиковались! Не сказать, что это было просто, но однозначно было супер интересно и весело. Я познакомилась с прекрасными людьми, очень этому рада. Также осталась под приятным впечатлением от технической части, получила почву для размышлений, много новых идей и мыслей! Мне очень понравилось ))

See oli tõeliselt äge! Jooksime palju ringi ja harjutasime palju! Ei saa öelda, et see oleks olnud lihtne, aga kindlasti oli see väga huvitav ja lõbus. Tutvusin imeliste inimestega ja olen selle üle väga rõõmus. Samuti jättis tehniline pool mulle väga hea mulje – sain palju mõtteainet, uusi ideid ja inspiratsiooni! Mulle väga meeldis 😊

TÄHE :

Iga päev on otsus, aga iga päev on ka teadlik võimalus areneda. 😉 Raske, aga I want to own my desisions. I know it will get better and easyer as I build the habits and get better. 🙂

Каждый день — это выбор, но каждый день — это и осознанная возможность расти. 😉 Тяжело, но я хочу нести ответственность за свои решения. Я знаю, что со временем всё станет лучше и легче, когда привычки укрепятся и я стану сильнее. 🙂

Esimene täispikk nädal tehtud. Wohoooo! 😀

Pühapäeva tiimimeeting toimus meil Omahas. Kohtusime ühe Southwestern Advantage legendiga – Brandon Kew. Brandon rääkis meile oma kaheksast raamatumüügi suvest, jagas oma rõõme ja õppetunde.

Selle nädala põhirõhk oli SUCCESS COIN.

Selle võitmine nõuab keskendumist, järjepidevust, higi ja pisaraid ning meeletut tahtejõudu. KÕIK meie vinged bookgirlid ja bookmanid võitsid endale SUCCESS COIN’I.

Kõik on olnud meeletult tublid. Töötanud täie hingega, jooksnud aga ka suve nautinud. Ei leidu siin maailmas midagi mis nende suurte naeratuste vastu saaks.

Sellest pühapäevast ei puudu ka ettevalmistused järgmiseks nädalaks. Valmivad lõuna ja õhtusöögid. Korratakse salestalki ja pannakse eesmärke uuteks päevadeks. Laeme oma akud täis ja paneme veel suurema hooga edasi.

Kõigile kodustele: Suur aitäh, et te meid kõiki nii tugevalt toetate ja kaasa aitate, see tähendab meile väga palju!❤️ Oleme juba kiiremini kodus tagasi kui oskate arvata😊

1. peatükk

Tere taas!
S1LO on tagasi ja kõigil on ikka sama suur naeratus näol!

Tänasega lõpeb meie esimene täispikk töö­nädal. Kõikidel on juba kogunenud põnevaid tutvusi ja mälestusi – siin on kokkuvõte meie meeldejäävaimatest kohtumistest ning “Nädala fraasidest”!

---

May-Britt

Great week to be a bookgirl. Suhteliselt tõusude ja mõõnadega nädal. Olin enda üle uhke, et ei andnud inimeste suhtes alla ja pakkusin igale uksele ausa võimaluse – viisakalt järjekindel.

Võtsin ka asja veidi naljaga, et raamatumüüki mitte liiga tõsiselt võtta ja hoida enda jaoks lõbus. Näitasin ühel isal oma muskleid ja tegin kätekõverdusi garaaži ees.

„Alati istume – sees, väljas, verandal, laua taga või lihtsalt ema autos – vurr-vurr!“

Parim nädal on ees – Waka-Waka-e-e!

---

Otto

Nädala parim kõne oli ühe Austraalia mehega, kes juhib oma veo­auto­firmat. Talle meeldis mu „rahvusvahelise tudengi aura“ – tegin esimese lähenemise ja ta soovis kohe ise maha istuda. Näitasime teineteisele pilte oma koduriikidest ja naersime meie erinevate aktsentide üle.

Nädala lause:
„Ma olen just seal, kus ma praegu olema pean.“

---

Johanna

Oli hommik, päike kõrgel ja väljas korralikult palav – ideaalne aeg taas uksele koputamiseks. Uksele tulid lapsed ja eemalt hõikas ema, kas ma koeri kardan. Vastasin, et ei karda. Uks avati, ning rõõmus ja ülevoolavalt uudishimulik koer nimega Morgan tormas välja, nina otse mu seljakoti suunas. Ema tuli samuti uksele ning alustasime vestlust.

Nüüd tuleb mängu mu lõunapausiks kaasa võetud wrap, mis oli karbis, mis kahjuks ei püsi just eriti hästi kinni. Morgan nuuskis aina innukamalt mu kotti, kuni kuulsin korraga selget krõmps heli. Pea ees seljakotis, oli Morgan suutnud napsata minult ampsu mu lõunast! 😄 Ema tõmbas koera tuppa tagasi, aga me jätkasime vestlust, justkui midagi poleks juhtunud.

Pahaseks ma ei jõudnudki saada – kogu olukord oli lihtsalt nii koomiline, et ajas lausa naerma. Õnneks jättis Morgan mulle wrapist piisavalt, et ka mina saaksin oma lõuna siiski ära süüa!

Nädala lause:
Everyday I am getting better anyway. 😁

---

Angelika

Selle nädala eriline hetk oli kohtumine toreda Ameerika pere – Greg Leavengoodi ja Joyce Allemiga. Greg oli nooruses muusika­litestaar, silmis siiani sära. Joyce’i vanaema oli pärit Lätist ja põgenes sõja ajal Ameerikasse.

Vestluse käigus ütles Joyce, et minu aktsent meenutas talle tema ema kõnet. Samuti rääkis, et tal oli lapsena keeleblokk – sama, millega minagi olen pidanud tegelema.

Nüüd elavad nad rahulikku pensionielu ja plaanivad sügisel reisi Baltikumi – kaasa arvatud Eestisse! Jagasin neile soovitusi, mida kindlasti külastada.

Lisaks: nende kümnes lapselaps sünnib minu nimepäeval. Mõni hetk jääb tõesti pikalt meelde.

---

Emma

Kõige meeldejäävam kohtumine oli Süüriast pärit perega. Ema ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt, lapsed pisut. Nad olid väga külalislahked – tõid ilma küsimata külma vett, jäätist ja lõpuks ka kandikutäie õhtusööki!

Nädala fraas:
„Just siin, just praegu.“

---

Andre

Lahe moment: sõitsin kell 22:00 koju ja jäin rongile ette. Tuli 25 minutit oodata, kuni rong mööda läheb. Õhtune vaikus ja ootamine – meeldejääv.

Nädala fraas:

“Halvim, mis juhtuda saab, on see, et ema saadab mu seenele, kui ma talle lasteraamatut müüa proovin”

---

Daniel

Täiesti pöörane nädal. Teisipäeva hommikul oli rattakumm tühi. Host viis mind söögikohta, edasi läksin jalgsi. Hakkasin koputama, kuigi tuju polnud. Kahe tunni pärast sain ühelt mehest, Mr Shoemakerilt, vana Panasonicu ratta.

Selleks, et see korda teha, pidin tegema veel 5 kõnet, kuni erinevad inimesed aitasid tööriistadega.
Aga reedel sõitis üks proua ratta ühest rattast üle. Sõita veel sai, aga järgmisel päeval läks seis hullemaks – kett tuli maha. 2 tundi hiljem sain uue ratta, mis oli Rexi garaažis tolmu kogunud.

Aitäh Rexile! Need olid mu nädala 2 parimat kõnet.
Nädala fraas: „Vastus on ainult järgmise ukse taga.“

---

Matvei

Kõige meeldejäävam hetk oli siis, kui sattusin perre, kes oli pärit Mehhikost ja kellel oli 4 kitarri. Kuna olen kitarri õppinud, küsisin viisakalt, kas võin veidi mängida – ja nad olid rõõmuga nõus!

Nädala fraas:
„Ma olen kiire nagu rakett majade vahel ja aeglane nagu tigu ukse juures!“ – see hoidis mind motiveerituna ka siis, kui oli vaiksem periood.

---

Jan

Isegi viiendat suve järjest saab aru, kui oluline on kohe alguses harjumused paika panna. Tehtud sai mitmeid vigu ja müügitekstist jäeti asju välja – aga nina norgu ei lase, suvi on alles ees!

Nägin kõige ameerikalikumat asja üldse: suitsutatud jäätis – jah, jäätis, mis käib enne söömist läbi suitsuahju!

Nädala fraas: „Olen täpselt õigel ajal õiges kohas.“

---

Lisette

Story of the week – läksin ühe maja juurde ja nägin, et ema istus autos. Kuna väljas oli palav, pani ta konditsioneeri tööle. Lõpuks istusin ise ka autosse ja näitasin talle raamatuid seal. Hiljem ütles ta, et raamib mu visiitkaardi ja paneb seinale!

---

Remi

Kõige ägedam olukord nädalast oli see nädal, kui uksele tuli isa koos tütrega. Hakkasin end tutvustama, ütlesin, et minu nimi on Remi, R-E-M-I. Lapsel läksid kohe silmad suureks ja imestas, siis paps ütles, et ta väiksel pojal, kes sai äsja aastaseks sama nimi. Vastain, et oo väga lahe, tihtipeale Remy levinum, aga millal ta sünnipäev? Mees vastas selle peale, et 23.mai… Siis vajus mul ka karp lahti ja silmad läksid suureks, sest ka minul 23.mail sünnipäev. Lühidalt nägin endast päevapealt 20aastat nooremat Remi, mis tegi kogu nädala väga meeldejäävaks!

Nädala fraas : SUUR PÄEV!

Tegime kõik koos pilti, et saata tervitused Ranelile, kes meid kodust toetab ja suureks inspiratsiooniks on!

---

Liis

Olen väga tänulik ägedate inimeste eest enda ümber – nad kuulavad, toetavad ja aitavad mul eesmärkideni jõuda. Aitäh mu toakaaslastele, May-Brittile ja teistele kamraadidele! Pühapäevane jäätis oli täpselt see, mida vajasin!

Nädala fraas: „Kõik saab korda.“

---

Kokkuvõtteks:

Me kõik oleme väga elevil – ja nii äge tunne on, et kuigi me teeme iga päev põhimõtteliselt samu asju, on iga päev täiesti erinev ja täis uusi elamusi.

Näeme juba nädala pärast! ✌️

Juhhuuu! Esimene täis töönädal on meie perekesel selja taga ja emotsioone on oi kui palju. Kui eelmisel nädalal saime rohkem nautida kuuma päikest ja UV’d, siis see nädal saime tunda Minnesota ilma vigureid. Kolmapäev, neljapäev ja reede sadas vihma nii palju, et üks hetk tundus nagu ilmataat oleks kraani lahti unustanud ja ise kodunt ära läinud. Aga loeme nüüd kuidas meil kõigil läks see nädal.

Mihkel:
Teine nädal Ameerikas: vihm, viipekeel ja veider kanepipidu

Kui keegi oleks mulle kuu aega tagasi öelnud, et veedan oma suve müües raamatuid võõrastele inimestele Ameerikas, õppides viipekeelt ja juues Mountain Deed koos NBA fännidega, oleksin ilmselt arvanud, et nad on natuke liiga palju kanepit tõmmanud. Aga noh, siin ma nüüd olen.

Esmaspäev: tööpakkumine… või mehhiko seebiooper?
Koputan uksele ja avaneb — kes muu kui ülisõbralik mehhiko mees, kes kohe särama lööb nagu päike pärast vihma (millest tuleb veel juttu, oodake vaid). Räägime paar sõna, ja järgmine hetk annab ta mulle oma ärikaardi nagu ma oleks kandideerinud temaga koos Taco Bellis vahetust tegema. “Tule teisipäeval tagasi. Räägime äri,” ütleb ta salapäraselt. Ma ei ole siiani kindel, kas ta tahtis mind tööle võtta, mulle raamatuid müüa või mind oma uueks väimeheks. Igastahes, teisipäev ei tulnudki… või vähemalt mina ei läinud.

Kolmapäev: viipekeel 101 – vol 1
Koputan taas uksele. Tuleb välja, et seal elab üks tädi, kes TEGELIKULT juba raamatuid ostnud ja otsustab, et nüüd on aeg õpetada mulle viipekeelt. “Sul kulub see ära – sa ei kujuta ette, kui palju kurtide peresid siin elab,” ütleb ta. Ma ei tea, kas see on fakt või tema isiklik statistika, aga nüüd oskan vähemalt öelda “raamat”, “aitäh” ja “ma ei müü tolmuimejat”.

Neljapäev: NBA finaal, Mountain Dew ja… oota, kas siin tossatakse?
Üks pere kutsub mind sisse – väga tore, väga chill. Istun maha, räägime juttu, ja järsku saan aru, et midagi on õhus. Ei, päriselt, midagi on õhus. Nimelt kanep. Vähemalt nad olid lahked – pakkusid Mountain Dew’d, mis on ausalt öeldes olnud mu selle nädala kütus. Samal ajal käis taustal NBA finaal – nemad elasid kaasa Lebronile, mina elasin kaasa sellele, et mu kingad lõpuks ära kuivaks.

Reede: vihmapiiskade all nagu Nicholas Sparks’i romaanis
Ja siis tuleb vihmapäev. Müün vihma käes, jalad läbi vettinud, näen välja nagu läbimärg kodutu. Ja siis tuleb üks vana mees, kes ei ostnud raamatuid, aga ulatas mulle 10 dollarit. “Sul on nägu nagu Labradoril, kes kaotas oma palli. Võta see ja mine osta endale midagi sooja,” ütles ta. Ma olin nii liigutatud, et oleksin peaaegu kallistanud teda — aga siis lõi äike ja otsustasin lihtsalt lehvitada.

Kokkuvõtteks:
Ameerika on kummaline, tore ja täiesti ettearvamatu. Üks päev õpid viipekeelt, järgmine päev pakutakse sulle töökohta mehhiklase majas ja kolmandal hetkel istud perega, kes armastab nii korvpalli kui ka kanepit. Aga elu raamatumüüjana pole kunagi igav. Ja see ongi asja võlu.

Püsige lainel – kolmas nädal tuleb (loodetavasti) ilma vihmata!

Elly:
Minu nädal möödus huvitavalt ja kultuuri rikkalt-
Nägin kellegi hoovi peal rekkat.

Kohtasime Merilyniga ühte miljonäri, kes oli ise ehitanud nullist auto.

Kohtasime ka jahimeest, kes andis meile kalkuni sulgi.

Kohtasin ka ühte pere, kelle isa oli kunstnik ja õpetaja ning ta näitas oma stuudiot ja kunsti.

Nägin ka kellegi garaažis rekka laadset autot. Väga suur garaaž oli.

Üks kodu oli nagu loomaaed. Neil oli kalu, koeri, kasse ja papagoisid. Papagoid olid mu lemmikud, sest mul endal ka kaks tükki kodus ❤

See nädal sain tunda ka ameeriklaste lahkust. Üks emme andis mulle Walmarti kotitäie snäkke kaasa, üks pere pani lõunakarbi täis õhtusööki ja üks isa andis oma uue pusa mulle, sest vihma kallas nagu ämbrist.
Täna, pühapäeval, käisime Walmartis ja avastasime, et Monster High nukud on siin palju odavamad ja ilusamad kui Eestis, ja ma ostsin omale kaisu jänku… võin vist ametlikult öelda, et ma ei kasva kunagi suureks.

Nägin ka oravat :DDDD

Kristjan H.:
“Nägin paabulindu”- Kristjan 2025

Jaanus:
Teine nädal möödus väga kiiresti ja töökalt. Sain palju väärt kogemusi ja kohtusin paljude lahedate inimestega. Reedel sain terve päeva vihmas töötada, mis oli päris väsitav, aga muidu on ilm päris normaalne olnud. Proovisin üks päev inimestega veits vahetuskaupa ka teha, alustasin pastakast ja tõin koju väikse legokomplekti. Elame Mississippi jõe lähedal, nii et ma saan iga päev üle tammi teisele poole jõge sõita.

Joosep:
Pole halba ilma, on halb riietus. Vihmaponcho päästab päevad🤠

Kristjan K.:
Olin 3h olnud vihma käes ja keegi ei tundunud, et laseks mind tuppa. Koputasin ûhele uksele kes oli varem 10a eest müünud raamatuid ja pakkus mulle isegi pitsat ja paar nippi. Väga tore kogemus oli.

Merilyn:
See nädal panin hommikuti end riidesse nagu läheksin sügistormi, mitte suvel raamatuid müüma – kihid, kilekas, kapuuts… ainult suusamask jäi puudu. Inimesi tänaval ei olnud – kõik olid vihmavarjudega peitu pugenud. Aga teate, mis see tähendas? Peaaegu igale uksele sai koputada!

Vahepeal nägin küll ise välja nagu märg kassipoeg, aga kui töö tehtud sai, oli tunne nagu oleks maratoni läbinud – ainult selle vahega, et finišis ei oodanud medal, vaid soe dušš ja puhtad riided.

Samas sai ka riided natuke puhtamaks ja külma showeri tehtud 😀

Patrik:
See nädal oli väga hea enda proovile panek, kuna vihma tuli vahepeal nii suure ladinaga, et ei saanud aru kas see on orkaan või lihtsalt padukas. Aga tuju oli alati hea ja kui ongi selline vastik ilm, siis mõtledki, et tänu sellele ma hindan seda ilusat päikselist ilma palju rohkem

Sander:
Äge nädal! Kohtasin Melrose linnapead, Joe Finken. Oli varem raamatuid ostnud meie inimestelt 👍
Muidu on meie inimesed tublid olnud ja lapsevanemad võivad kindlasti uhked olla oma laste üle. Kõik pingutavad ja annavad endast parima, et head harjumused luua suvel hakkama saamiseks. NO PAIN NO GAIN!

Laura:
Laura on ikka lõpetamas kooli ja murrab viimaseid eksameid jalust. Varsti juba liitub meiega. Me ei jõua ära oodata! ❤

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

WE WILL FINISH THE SUMMER TOGETHER, NO MATTER WHAT!

Kohtumiseni järgmise pühapäevani!!!

AIM+, always do one more!

Esimene täispikk töönädal edukalt seljatatud!

Host-pered hoiavad meid ja hoiame ka neid. ❤

Pühapäeva tiimimeetingu veetsime Salt Lake City’s, kaunis pargis, tiigi ääres. 🦆

Meiega ühinesid Von ja Donna. Von rääkis enda raamatumüügi kogemusest ja näitas meile erinevaid raamatuid ja piibleid, mida tema omal ajal müüs. Praeguseks on sellest möödas lausa 60 aastat! Nad jagasid meile erinevaid näpunäiteid ja muljetasime koos. Tore! 

Soetasime eelmisel nädalal Walmartist uhke värvilise võrkpalli, mis täna kasutusse läks ja kõigile palju rõõmu tõi. 

Ja nii jätkamegi uue nädala ettevalmistustega. 

Möödunust muljeid:

“Lets get it started! Teine nädal käimas, aga meie mõistes alles esimene nädal. Igast päevast on nii palju õppida ja areneda. Olen sel nädalal hästi palju enda kohta õppinud ning oma tugevusi, nõrkusi saanud tundma õppida. Mõnusalt soe on ja saab hea päevituse! Olen väga tänulik, et mul on võimalus siin olla!” -Merit 

“Esimene full week tehtud! Kaks sõna mis seda nädalat iseloomustavad: nice and warm:). Kõige olulisem asi, mis sel nädalal õppisin, et tuleb enda üle nalja teha, siis on kõik palju toredam. Inimesed on väga toredad ja abivalmid! Reedel koju jõudes küsis Merit, et kas ma käisin marti jooksmas, sest inimesed olid mulle igasugust joogi ja söögi poolist andnud (sain ka isetehtud muhvineid). Aitäh Merit, hommikuti on palju toredam päeva alustada ja õhtuti ka päeva lõpetada!” -Lii

“Väga mõnus nädal! Katsumusi täis, uued oskused omandatud ja ainult lihvime. Distsipliin on hämmastav, keskkond toetav ja arendav.

Sain Chevrolet jahutussüsteemi õhutada, kohalikud meesterahvad olid tänulikud.” -Maileen

“Päeva lõpus kui rattaga mind üks ülikooli kutt koju hakkas viima küsis, kas mul kõht ka tühi on ja et kas ma chick-fil-a’s olen käinud. Ma ise ütlesin, et ei ole ja siis ta viis mu sinna, käisime drivethru-st läbi ja ta tellis mulle midagi ja maksis minu eest. Need inimesed siin on ikka lahked!!” -Harri

“Esimene nädal tehtud. Päris hea ja uhke tunne on 😊 Arvan, et selle ühe ainsa nädala jooksul jõudsin juba $100 jagu lahkete Ameeriklaste soetatud vett nende garaažidest ära juua. 😃 

Lahe, kuidas kõige väiksemad asjad võivad teha kogu päeva imeliseks ning kuidas inimesed tihtipeale peegeldavad sinu enda emotsioone ja positiivsust. Uuel nädalal veel paremini!” -Chris

“Nii – minu nädal algas sellega kui vahetasin esmaspäev rattarehvi 3x küsides abi kolmelt erinevalt perelt uut sisekummi. Teisipäeval jätkasin samal lainel ning rehv läks uuesti 3x vähemalt katki.

Küll ma küsisin abi jälle erinevatelt peredelt kes mind aitasid, kas siis paikasime seda või anti uus sisekumm asemele. Õhtu lõppedes hakkasin kodu poole sõitma ning rehv läks uuesti katki😂. Üks suvaline mees nägi mind ning pakkus mulle abi, et mind koju viia.

Hommiku hakkasin katkise rehviga Walmarti kõndima ning esimesele ettejuhtuvale autole viskasin käppa ning ta viis mu Walmarti, et ratas ära vahetada ning sain jätkata oma tööd😃” -Alex

Aitäh-aitäh ja näemeee! 👋🏻