Esimene nĂ€dal Minnesotas on tehtud! Meie vaprad rĂŒĂŒtlid on tĂ”estanud, et nad on valmis igaks vĂ€ljakutseks â vihm, pĂ€ike, rattad, jalad villis ja ikka naeratus nĂ€ol.đȘđ§ïžâïž




Oleme saanud nii 30-kraadist leitsakut kui ka korralikku padukat, aga miski ei murra meid. Me ei ole tehtud suhkruvatist, vaid ehtsast rauast!






đŽââïž Rattakangelased on esimese nĂ€dalaga kokku sĂ”itnud juba muljetavaldava hulga kilomeetreid â kui see tempo jĂ€tkub, siis sĂŒgisel osaleme kĂ”ik rattamaratonil!




đŹ Kui meie nĂ€dal oleks filmâŠ
đ Ingrid â Die Hard
đ âAlgas rahulikult, aga sain tunda kĂ”ike â vihma, segadust ja lĂ”puks ka suurt rahulolu. Pidi palju vĂ€lja nuputama, aga nĂ€dala lĂ”pp oli priima!â
âĄïž Nagu Bruce Willis klaasikildude sees, tuli Ingridil mööda Minnesotat ragistada lĂ€bi vihma ja segaduse, aga mĂŒĂŒgihoiak jĂ€i raudselt paigale. Ăks uks korraga ja lĂ”puks â vĂ”it!

đ Markus â Mission: Impossible
đ âPalju vĂ€ljakutseid â raske, aga Ă€ge! NĂ€dal lĂ”ppes suurepĂ€rase pauguga.â
âĄïž Markus ei kĂŒsinud, kas ĂŒlesanne on vĂ”imalik â ta lihtsalt tegi Ă€ra. KĂŒll vihmas, kĂŒll rattal, kĂŒll sĂŒdame kloppides â aga nagu Ethan Hunt, jĂ€i ta alati pĂŒsti.

đ Laura â SeenelkĂ€ik
đ âAlguses natuke eksinud, aga figurdasin kĂ”ik vĂ€lja!â
âĄïž Eesti filmiklassika! Laura otsis mĂŒĂŒgiteed nagu seeni metsast. MĂ”ni uks vĂ”ttis rohkem aega, aga lĂ”puks leidis ta oma raja. Huumor, kergus ja ĂŒks korralik korvitĂ€is kogemusi!

đ Piia â Titanic
đ âVihma, jÀÀd ja tormi⊠lĂ”puks tulid kĂ”ik ikka elusalt vĂ€lja!â
âĄïž Piia nĂ€dal oli nagu Leonardo DiCaprio jÀÀpangas â mĂŒĂŒgilaev kĂ”ikus, taevas tormas, aga sĂŒdames pĂ”les leek! Isegi kui mĂ”ni pĂ€ev tundus, et âIâm flying, Jack!â, tuli ta lĂ”puks ikka kuivalt vĂ€lja. đŠâïž

đ Krissu â JÀÀaeg
đ âSeljatab seitse merd! Nii tormine meri, kuid kĂ”ik figurdati vĂ€lja!â
âĄïž Krissu vuras pĂ€evast pĂ€eva nagu Sid lumes â mööda mĂ€rga maad, libedal teel, uksest ukseni. Kui mĂ”ni klient oli nagu mammut, siis ta vĂ”ttis asja huumoriga ja liikus edasi. TĂ”eline ellujÀÀja jÀÀajast!

đ Kasper â Oskar Lutsu âKevadeâ
đ NĂ€dal oli nagu Tootsi pĂ€ev koolis â âvahepeal jooksed jĂ”e ÀÀres, vahepeal kaotad Ă€ra viksi ja vahepeal filosofeerid Arno kombel akna peal.â
âĄïž Kasper elas nĂ€dala tĂ€is ehedat eesti vaimu â uudishimu, mĂ€ssumeelsust ja peidetud tarkust. Kui oli raske, ĂŒtles ta endale nagu TĂ”nisson: âMis meie poisid siis nĂŒĂŒd teeme?â Ja tegi Ă€ra.

PĂŒhapĂ€eval lĂ€ksime kĂ”ik koos vĂ€lja pĂŒhale söömaajale Raising Canesi ja saime kĂ”ik suud magusaks đ



Olge muhedad ja jĂ€rgmise pĂŒhapĂ€evani!
Teie A.R.E.T.Eâ€ïž













































