Uus nädal, uus energia! Oleme jõudnud suve lõpusirgele, aga väljakutseid ja tööpäevi jagub veel kuhjaga. Päevad mööduvad kiiresti, kuid iga koputus, iga vestlus ja iga väike seik tuletab meelde, miks me seda kõike teeme. Nüüd on aeg anda endast veel maksimum, sest lõpusirge on just see koht, kus tugevad jäävad püsima. 💪🚪📚

📖 Hanna ja vanaemad
Ühel päeval jäi Hanna juttu ühe vanaemaga, kes küll raamatuid ei ostnud. Aga järgmisel päeval otsis seesama naine Hanna ise üles – seekord oli ta kaasa kutsunud ka oma sõbranna, kelle lapselapsed on suured lugejad.

🥯 Evelin ja kaneelisaiad
Evelin sattus ka ühe vanaema juurde, kes oli just värskeid kaneelisaiu ahjust võtnud – nii sai ta endale paar sooja kukklit kaasa otse ahjust. Sellised hetked loovad koduse tunde. ✨

🚗 Rometi story
Rometi igahommikune rutiin algab sellega, et enne tööle sõitu peab ta oma vana autole mitu liitrit jahutusvedelikku või vett juurde valama – sest paak lekib ja masin on juba päris palju päevi näinud. Aga auto veab ikka vapralt edasi, nii et saab kõik sitdownid tehtud! 💪

🍉 Kareli story
Karel käis jälle ühe farmeri juures ja seekord anti talle kaasa päris saak – arbuus, mais ja melon, kõik oma põllult. Tõeline värske energia bookfieldile! 🌽🍈

See nädal näitas taas, et meie tiimis jagub lugusid, naeru ja sitkust. Igaühel oli omaette kogemus – olgu selleks ootamatud seiklused ratastega, loomadega sõbraks saamine või südamlikud kohtumised inimestega. Hoiame meele rõõmsa ja fookuse paigas: anname endast viimase hetkeni kõik, et lõpetada suvi tugevalt. Finišijoon juba paistab, nüüd tuleb veel samm-sammult edasi minna. 🚴‍♂️☀️🔥

Suvi liigub omas rütmis edasi – päevad ja nädalad lendavad kiirelt. Iga päev on oma nägu: kord särab päike, kord saab vihma, aga kõige olulisem on see, et me ikka läheme välja ja teeme ära 💪

See nädal tõi kaasa õrnust ja huumorit, rehve ja rattaid, piibleid ja pitsasid, kasse ja koeri. Me näeme iga nädalaga aina rohkem, kui inimlik, värvikas ja ootamatuseid täis see töö tegelikult on.

🦁 Hanna ja 3D-prinditud üllatus
Ühel hommikul ootas Hanna ratta juures väike, aga tähenduslik kingitus – 3D-prinditud Eesti vapp 🇪🇪 Üks kohalik papa, kellega ta oli varem kohtunud, oli selle ise valmistanud ja õhtul ratta juurde jätnud.

🌍 Evelin ja müügitsükkel hispaania keeles
Sel nädalal sai Evelin oma keeleoskuse proovile panna – tegi terve müügitsükli hispaania keeles, suheldes sooja ja avatud perega, kes oli pärit Hondurasest 🇭🇳

🌧️ Aleksandr ja kadunud mapp
Ühel vihmasel päeval sai Aleksandr sitdowni tehtud… ilma mappita 😅
Selgus, et hommikul, kui hakkas padukat sadama, pani ta kiiresti kõik asjad kotti – välja arvatud mapp, mis jäi terrassile.
Aga müük sai ikka tehtud – sest kui mindset on kaasas, pole mapp isegi alati vajalik!

---

✈️ Ja nädal enne seda sai Aleksandrist raamatumüüja, kes lendas
Eelmisel nädalal toimus midagi ajaloolist – Aleksandr lendas lennukiga, seljas SW särk ja bookbag lennukis!
Kui sales rabbit lubaks õhust pinne panna, oleks ka see tehtud (vähemalt naljaga pooleks 😄)
See hetk jääb igaveseks meelde!

🐾 Keiro, kassipojad ja jäätis – täispikk seiklus
Keiro tegi ühele open-minded empsile approachi, kes kutsus ta tuppa ja juba ukse pealt hoiatati, et toas on koer, kes mehi ei salli 🐕‍🦺
Koer haukus puuris, aga see ei seganud – köögis ootasid loomabeebid. Laua all peitus kass koos poegadega. Kui Keiro mainis, et kassid talle meeldivad, anti kassipojad sülle ja öeldi: “Võid võtta, kui tahad!” 😄

Kassid ronisid isegi kotti ja pidasid seal oma väikese matši maha 🥊🐱

Sitdown lõppes jäätisega 🍦, ema küsis, kas ta tohib Keiro rattaga tiiru teha (muidugi tohtis!), ja lõpuks uuris veel:
“Kas ma tohin sind kallistada?”

Igal kohtumisel, igas naeratuses ja igas raskuses on midagi, mis ehitab meid samm-sammult inimeseks, kes tuleb sellest suvest välja tugevama, lahtisema ja parema versioonina iseendast.

Ja nii me liigume edasi – uks korraga, süda avali.

Seitsmes nädal ja üle poole suve on tehtud. Mõni päev on kerge, mõni päev kisub tormiseks, aga vahepeal tuleb meelde tuletasa, kui palju oleme juba kasvanud 💪 Iga nädalaga oleme järjest professionalised – jutt muutub sujuvamaks ja hoiak tugevamaks.

Aga see nädal polnud ainult töö – see oli täis üllatusi, vahvaid seiku, väikseid võite ja tugevaid hetki, kus pidime valima, kas keerata ots ringi või koputada veel üks uks?

📖 Evelin ja kingitus tulevikuks
Ühel sitdowni lõpus ulatas üks härra Evelinile piibli. Ta naeratas ja ütles:
“Sa ilmselt praegu ei jõua seda lugeda, oled liiga noor ja elu käib kiirelt… aga kui kunagi tuleb tunne või vajadus, siis see on sul olemas.”

🌧️ Hanna, pimedus ja abivalmis pere
Ühel õhtul jäi Hanna vihmaga rattaga äiksetormi kätte, sõites mööda pimedat maanteed ühe pere juurde, kes oli lubanud ta pärast tööpäeva koju sõidutada.
Läbimärg ja tilkuv jõudis ta lõpuks pere ukse taha – seal ootas ees soe, abivalmis pere, kes andis kuivad riided. Lisaks oli ema Hannale ise käevõru teinud – lihtsalt selleks, et pere Hannale meelde jääks ning tunneks end hoitu ja oodatuna 🥣🧡

🐱 Keiro – kassivõlur kohal!
Keiro on vist ametlikult suve kassilausuja – iga kord, kui mõnes kodus olid kassid, tulid nad otse tema juurde. Ja asi ei piirdu ainult kodukassidega – tänavakassid jällitavad teda samuti ja lubavad end paitada, nagu vanad sõbrad.
Kui suvel peaks kellelgi kass ära jooksma, siis tundub, et Keiro peaks lihtsalt kohale minema ja vaikselt „mjäu“ ütlema. 😄

🇪🇪 Karel ja Eesti poiss, kes jättis jälje
Sel nädalal töötas Karel maapiirkonda ja sattus uksele, kus naine vaatas teda üllatunult ja ütles:
“Ma olen su postitust näinud! Ja me oleme kunagi üht tudengit hostinud…”
Jutu käigus selgus, et see tudeng oli pärit Eestist 🇪🇪 ning aastate jooksul kujunes neist nii tugev sõprus, et noormees kutsuti isegi naise tütre pulma külaliseks 💍

Mida nädal edasi, seda rohkem mõistame, kui palju meis endis tegelikult peitub. Üle poole suvest võib olla läbi, aga parimad peatükid on alles ees. Let’s keep writing them – üks päev, üks uks, üks inimene korraga.

Sel nädalal jätkus suve tempo täie hooga – iga päev tõi uusi kohtumisi, väikseid võite ja ootamatuid hetki. Iga koputus, iga vestlus, iga „jah“ ja „ei“ andis jälle kogemust ja karastust juurde. Kuigi ilm, olukorrad ja inimesed olid vahelduvad, jäi üks asi samaks: meie tahame anda endast parima.

🎤 Hanna ja filipiini pere, kelle lahkus jäi meelde
Hanna sattus sel nädalal uksele, kust algas midagi palju enamat kui lihtsalt müügivestlus – ta leidis filipiinidelt pärit pere, kelle külalislahkus oli täiesti omaette klassist. Kohe pakuti süüa 🍲, kutsuti kaasa karaoket laulma 🎶 (nagu ehtsal Filipiinide peol!), pakuti küüti koju 🚗 ja enne lahkumist pakiti veel snäkid teele kaasa🍪.

😹 Keiro ja 100-dollariline huumor
Keiro alustas üht vestlust nagu ikka – tegi approach’i ja juba esimeste lausetega tekkis emaga hea connection. Jutt viis neid kiiresti kassi peale ja kui ema mainis, et tal on 16-aastane kass, lipsas Keirol automaatselt suust:
“So he’s gonna die soon.”
Ema jäi sekundiks täiesti tummaks… ja siis naeris südamest! 😂

Selle otsekohese nalja peale tuli sitdown, hea jutt ja ära minnes pisteti Keirole pihku 100-dollariline annetus 💵.

🏹 Kaspar ja täppislask ukse pealt
Kaspar koputas sel nädalal uksele, kust avanes üsna ootamatu võimalus – nimelt elas seal kohalik vibulaskmise treener! Paar lauset hiljem hoidis Kaspar juba vibu käes ja sihtis märki, nagu oleks “Näljamängudeks” trenni teinud 😄🎯

🍿 Evelini päev – popkorn ja popkultuur
Evelinil oli sel nädalal mitu eriti värvikat kohtumist. Ühel hetkel istus ta maha isaga, kes töötab popkorni tehases ja sai proovida täiesti uut maitset, mis pole veel isegi poodidesse jõudnud!

Hiljem sattus ta muusikaõpetaja koju, kellega jutt jooksis nii hästi, et vestlus lõppes videoga, kus õpetaja küsis Evelinilt Eesti muusika kohta küsimusi ja uuris meie kultuuri kohta 🎥🎤.
Sellised hetked panevad taas mõistma, et iga koputus võib tuua midagi täiesti ootamatut – kas siis uue maitseelamuse või kultuurivahetuse

📝 Karel ja kompliment otse tänavalt
Karel sai sel nädalal oma approach’iga sellise vastuvõtu, et üks mees vaatas teda suurte silmadega ja küsis siiralt:
“Kas sa oled selle ise kirjutanud?” 😂
Ilmselgelt jättis Kareli sissijuhatus mulje nagu see oleks otse bestsellerist maha loetud.

🚲 Aleksandr – kaks rehvi, null vabandust
Aleksander mõtles rõõmsalt, kui tore, et ainult üks kord on sel suvel esirehv tühjaks läinud… kuni umbes kell 20:40 hakkas ta ratta alt kostma kummalist “klokutamist”. Selgus, et seekord oli rehvi sees suur nööp ja jälle tuli tühjale kummile au anda 😅

Aga ta ei lasknud end sellest hetkekski häirida – leidis carpool’i tagasi HQsse, viis ratta garaaži ja läks jala edasi koputama. Ja sai isegi sitdowne!

Nädal oli tegus – igaüks tiimist koges midagi omamoodi ägedat. Oli naeru, oli vihma ja uusi rekordeid. Kõige tähtsam – me jätkasime liikumist edasi, üks päev korraga, üks inimene korraga. Suvi, mis jääb meelde!

Uus nädal, uued tänavad, uued inimesed ja samad unistused, mille nimel me siia tulime 🇺🇸📚. Kui mõni päev tundub nagu mäkketõus 🚵‍♀️ ja mõni teine nagu sõit allamäge 🎢💨. Siis see kõik ongi osa sellest seiklusest, mida see suvi endas peidab.

Meie tiim on jälle sammu edasi astunud – läbi päikese, vihma ja tormide ⛈️. Aga igas päevas oli midagi, mis tegi selle tähendusrikkaks – olgu selleks pere, kes meid naeruga vastu võttis või hetk, kus sai iseendaga ausalt silmitsi seista.

Selles postituses vaatame tagasi möödunud nädalale – mis juhtus, üllatas ja õpetas. 🤍👇

Hannaleena kohtus naisega, kes ei olnud mitte ainult soe ja vastuvõtlik, vaid ka raamatu  “How Not to Clean” 😄🧽 autor!

See polnud ainult koristusraamat. See oli elufilosoofia – sellest, kuidas luua kodus süsteeme, mis hoiavad kodu korras. Naine oli sellele pühendanud 20 aastat oma elust – elu ei pea olema üks lõputu koristamine. Hanna sai raamatu pdf formaadis omale tasuta meilie!

🐶🐱 Keiro eriline kohtumine emaga, kes päästab südameid
Üks päev viis mind uksele, kus connection tekkis kiirelt ja emaga oli lihtne rääkida. Meil oli nii palju ühist ja poole päevase „ära kannatamise“ järel sain lõpuks isegi WC-s ära käia.

Tema kodu oli nagu väike loomade kuningriik – kaks eakat koera (rotweiler ja krants), kellest viimane pidi muidu üsna eemalehoidev olema, aga tuli kohe lakkuma ja lubas pai ka. Rottweilergi võttis mu kenasti omaks. 🐕🐾

Ja see polnud veel kõik – selgus, et ema on ka kassipoegadele hoolduskodu, kuni nad saavad päris koju adopteeritud. Kui küsisin, kas tohin mõnda kassi paitada, selgus, et üks karvane tegelane oli juba jalga pidi mul küljes ja jõllitas mind 😄. Ja mis kõige toredam – peres oli ka üks oranž Maine Coon (mu lemmik!), keda sain samuti paitada.

🍕 Evelini pitsapäev – otse food truck’ist!
Eile tegi Evelin uksele koputades jackpot’i – sattus perele, kellel on oma food truck ja nad kinkisid talle tasuta pitsa! 😍🔥

Kuna pitsa tuli otse ahjust ja südamega tehtud, siis jäid Evelini kaasa pakitud wrapid üldse puutumata – terve päev möödus mõnusalt pitsat süües ja kõht oli rõõmus hommikust õhtuni. Mõni päev lihtsalt maitseb paremini kui teine 😄🍕

🥞 Rometi ja Kapu hommikuseiklus!
Rometil ja Kasparil on saanud väikestviisi traditsiooniks alustada nädalat kõige „kunnimas“ hommikusöögikohas – täpselt seal, kus pannkoogid on kohevad, kohv kuum ja teenindus legendaarne ☕🍳. Aga seekordne esmaspäev pakkus üllatuse: keegi oli öösel restorani kõrvalt internetikaabli katki sõitnud, nii et koht oli suletud 😬📡. Aga neile tehti erand ja lasti ikkagi sisse. Saime oma tavalise hommikusöögi ära nautida, ja kui arvet küsisime, tuli teenindajalt lihtsalt naeratus ja lause: “It’s on the house.” Laupäeva hommikul aga joudis asi järgmisele tasemele – üks kokkadest tuli peale sööki meiega kätekõverdusi tegema 😄💪.

✈️ Aleksandri kohtumised – pakkumised ja kingitused
Üks päev võttis pöörde, kui talle anti tööpakkumine 😄. Kohtusin teise salesmeniga, kes vaatas mulle otsa ja ütles: “You’re really good at this. Tule meile tööle!” Aga noh – raamatute müümine on ikkagi parim töö maailmas ja ta jäi truuks suve missioonile. 💼📚

Ja nagu päev ei saaks veel huvitavam olla – viimasel uksekoputusel astus vastu lennundusinseneer, kes töötab Gulfstream Aerospace’is. Pärast väikest jutuajamist ulatas ta mulle Gulfstreami firma T-särgi 👕✈️. Mitte üldse paha päev! 😄

🌪️ Kareli reedene tormikatsumus, sellist tormi polevat Iowas viimase 13 aasta jooksul nähtud. Tuul väänas puid, vihm peksis vastu maad nagu trumm ja mõne tunniga olid majade keldrid vett täis ning autod ulpisid tänavatel nagu paadid 🚗💦.

Enamik inimesi oleks ehk valinud sel hetkel kuiva varjualuse ja sooja teki, aga Karel tõmbas kapuutsi pähe ja läks ikkagi uksele koputama. Sekunditega oli ta läbimärg, aga samm jäi sirgeks ja siht kindlaks. Töötas edasi mitte ainult seepärast, et peab, vaid seepärast, et see on tema standard. 💪🌧️

Me õppisime, et raskused ei võrdu ebaõnnestumine, vaid see on hoopis koht, kus inimestena kasvame. 🌱. Me naersime, õppisime, tantsisime vahel ka vihmas 💃🌧️ ja mis kõige olulisem – me ei andnud alla.

Südamed on väsinud, aga samal ajal täidetud. Sest me teame, et iga päev, mil me uksele koputame, ei müü me ainult raamatuid – me ehitame iseloomu 🧱💪.

Uus nädal on ukse ees 🚪– ja meil on taas võimalus alustada värskelt, julgelt ja rõõmuga. Aitäh, et loed ja elad meile kaasa! 💌

Iga nädal siin 🇺🇸 tuletab meile meelde, miks me sellel teekonnal üldse oleme 🚪📚. See pole ainult töö – see on võimalus õppida, areneda ja kasvada 💪. Vahel tulevad päevad, mil päike kõrvetab 🌡️ ja samm tundub raskem kui eile 👣. Aga just siis, kui pingutus on suurim, juhtuvad kõige eredamad hetked – näiteks vestlused lapsevanematega, kes on siiralt tänulikud, selle üle, mis me teeme 💬❤️
Nii see suvi kulgebki – sammhaaval, sihikindlalt ja naeratus näol 🎯

Lood meie nädalast!

🔹Hannaleena approachis vanaema, kes tuli rõõmsalt õue temaga rääkima 🌞. Mõne aja pärast selgus aga, et proua ei saanud enam tuppa tagasi – välisuks oli automaatselt lukku läinud ja kõik teised uksed-aknad samuti kinni 🚪🔒. Hanna reageeris kiiresti, et leida kedagi, kellel oleks telefon 📱, et proua saaks helistada oma sõbrannale, kellel oli varuvõti ja kes elas umbes 20–30 minuti kaugusel 🏃‍♀️📞. Õnneks leidis Hanna abivalmi naabri, kes tõi kaasa ka oma venna. Kuigi kõne jäi vastuseta, astus vend mängu – küsis lukusüsteemi kohta infot, võttis taskust krediitkaardi 💳 ja muukis ukse osavalt lahti. 🎉🙌

🔹 Alex sattus ühe pere juurde, kus isa on suur kirveviskamise fänn 🪓. Kui Alexile pakuti võimalust ise proovida, siis ega ta ei öelnud ära! Esimene vise – täpselt märklaua keskele 🎯😲

🔹Keiro hakkas parasjagu ühe ukse suunas liikuma, kui vanaema juba ise uksele tuli 🚪. Enne kui Keiro jõudis suu lahti teha, oli proua juba ära arvanud, et tegu on Euroopa poisiga 🌍. Kui ta kuulis, et Keiro on Eestist, särasid silmad. Ta ise oli Poolast 🇵🇱💬

Sealt edasi oli connection garanteeritud – Keiro sai WC-s käia, tutvus nende main coon kassiga 🐱 ja talle pakuti jooki ja šokolaadi 🍫🥤. Just kui lahkuma hakkas, jõudis proua mees koju kui kuulis, et Keiro on Euroopast jätkus jutuvadin kohe uue hooga. 💬

Mees kutsus ta sisse, pakkus süüa ja juua, lubas ratta nende aeda jätta 🚲 ja õhtul tagasi tulles ootas teda veelgi rohkem head-paremat.

🔹Kaspari neljapäeva õhtu tiksus juba vaikselt lõpu poole, aga ta mõtles, et teeb veel ühe viimase sit downi. Koputas uksele, pere kutsus sisse. Nad istusid koos hoovis ja sõid BBQ-kanatiibu 🍗☀️.

Jutt jooksis, söök oli hea – nagu oleks vana tuttav külla tulnud, mitte keegi, kes just ukse taga raamatuid näitas 😄💬

🔹Karel tegi ühel vihmasel päeval ☔️ juttu papsiga ukse peal. Samal ajal nägi ta läbi ukse, et pere istub toas laua taga ja hakkab just õhtust sööma 🍽️. Kuna ta tahtis perega maha istuda, pakkus ta välja seda teha terrassil 😄

Järsku küsib paps: “Kas sa tacot oled proovinud?” 🌮 Karel vastas naeratades, et ei ole (kuigi ta teadis küll, kuidas taco maitseb). Paps ei kahelnud hetkegi – “Kuule, tule sisse, ma annan sulle!” 😎 Lisaks anti talle veel arbuusi 🍉 ja suur annus head energiat 🙌✨

🔹Romet tähistas sel nädalal oma elu esimest 4th of July’d 🎉 Ameeriklaste jaoks on see nii suur sündmus, et ilutulestikku lasti pea iga õhtu terve nädala jooksul 🔥💥

Neljapäeva õhtul said nad Kaspariga ühe toreda pere juures nautida klassikalist Ameerika grilli 🍔, mac & cheese’i 🧀 ja vaadata koos kohalikega suurejoonelist ilutulestikku. Reedel veetsid nad juba õhtu oma armsa host-perega. 🎇🥂

🔹Evelini nädal kulmineerus sellega, et üks vahva paps Jimmy kutsus kogu meie grupi suve lõpuks õhtusöögile. Ta on tõeliselt huvitatud Eestist ja meie minevikust: lugudest, linnustest, muistsetest kultuuridest… 🔍🇪🇪

Lisaks kohtas Evelin pere, kellel olid kodus kanad, haned ja pardid. 🐓🪿🦆 Üks eriti uudishimulik part poseeris isegi otse kaamerasse, lausa modell! 📸💁‍♂️

Neljas nädal õpetas meile, et iga hetk võib olla eriline – kui sa oled hetkes, julged olla sina ise ja oled avatud uutele võimalustele 💛

Järgmine nädal tuleb eriti vahva, sest pühendame selle nädala meie armsatele emadele! 💐

Meie 🇺🇸 USA suvi kogub aina tuure – oleme edukalt läbinud esimesed töönädalad, kohtunud sadade inimestega, saanud sõpru, uusi kogemusi ja korralikult naerda 😄📚☀️.
Iga nädal ja iga uks 🚪 toob endaga kaasa täiesti ootamatuid lugusid.
Ja just need hetked teevad sellest suvest midagi palju enamat kui lihtsalt töö – see on seiklus, kasvamine ja vinge elukool ✨🌟🌍.

Siin on meie tiimi värskemad lood 👁️🫵🔛🔝

🔹Neljapäev oli eriline päev – Alexil oli sünnipäev 🎉
Kui ta koputas õhtul viie paiku ühele uksele, oli pere parajasti õhtusööki nautimas 🍽️. Nad kutsusid ta kohe tuppa, pakkusid süüa ja juua ning jutt hakkas ladusalt jooksma.

Kui selgus, et on Alexi sünnipäev, tõi pere kapist välja šokolaadibrownied, otsisid küünla ja laulsid talle sünnipäevalaulu inglise keeles 🎂🎶.
Alex sai kuhjaga õnnistusi ja häid soove oma suvisele seiklusele kaasa 💛

🔹Ühel päeval sattus Evelin eriti elavasse seltskonda – ta istus korraga maha kahe perega, kus oli kokku lausa 9 last!
Kohal olid ka mõlema pere emad ja isad, nii et majas käis korralik melu 🎉🗣️.

Aga kõige suuremad fännid olid hoopis loomad 🐾 – eriti koerad 🐶 ja kassid 🐱, kes ei suutnud Evelini rahule jätta. Kassid hüppasid selga 🧗‍♂️, ronisid üle koti 🎒 ja käitusid nagu väikesed akrobaadid 🤸‍♀️. Evelinist sai kõikide loomade lemmik, kaootiline aga armas virvarri 💥😊

🔹Fun story alert 🚓🔋! Aleksandr jättis ühel hetkel oma ratta tee äärde ja läks ise sitdown’i.
Mõne aja pärast kutsus üks murelik mams politsei, kes saabus ja hakkas Aleksandri ratast autosse tassima 🚴‍♂️😅! Õnneks nägid nad aknast kogu juhtumit ja said kohe olukorra selgeks teha. Esimene mõte oli, et keegi tagurdas rattale otsa, aga õnneks kõik oli korras. Aleksandr vabandas viisakalt ja sai ratta kenasti tagasi.

Sama päeva jooksul tekkis veel väike seiklus – iPad hakkas kiiresti tühjenema, sest vale kaabli tõttu hakkas hoopis powerbank iPadi asemel iseennast laadima ⚡🔁.
Algas kiire õige juhtme ja pesa otsing, mis Aleksandri püsivuse juures lõppes muidugi edukalt: effort nagu ikka 10/10 💪.

🔹Kareli pühapäev algas sel korral veidi teistmoodi – kirikus ⛪✨. Oleme juba 3,5 nädalat host familyt otsinud ja otsustasime proovida kohaliku kogukonnaga ühendust luua. Karel käis neljapäeval pastoriga juttu rääkimas, et nad tulevad pühapäeval kell 7 hommikul missale.
Kui kohale jõuti, selgus, et teenistust viis läbi hoopis uus pastor, ja kirik, mis alguses paistis väike ja tagasihoidlik, täitus järsku üle 200 inimesega!

Õnneks oli pastor väga open-minded ja soe, ning kui teenistus lõppes ja pühad papitükid (õnnistatud leib 🍞🙏) olid ära söödud tegi pastor kõigi ees shout-outi: “Lehvitage, kui olete Euroopa kolledži tudengid!” 🇪🇺🎓
Meie poisid lehvitasid ja kogu saal pööras pilgud nende poole – umbes 200 inimest korraga 😄 Lootust on, et poisid leiavad endale nüüd lõpuks host pere.

🔹Mõni hetk lihtsalt jääb meelde 🍦🚴‍♂️💛. Keiro tegi ühele perele approach’i ning juba esimestest sekunditest oli näha, et mees oli täielikult huvitatud. Ta kutsus oma naise kohale ja kohe tekkis väga hea connection – huvi, siirus ja ülim sõbralikkus.

Pere küsis palju Keiro enda kohta, mida ta teeb, kust ta tuleb. Ema ütles, et Keiro meenutab talle väga tema enda poega.
Nii väga, et… ta võttis sõrmest oma sõrmuse ja kinkis selle Keirole kingituseks 🥹

Samal ajal märkas isa, et Keirol on rattaga mure, ja hakkas seda kohe parandama. Keiro jätkas oma demo, ema armastas kõike, mida ta nägi ja kuulis. Kui isa David rattaga ühele poole sai, tänas Keiro teda ja mainis, et tal on lahe käsitööna tehtud kaelakee.

David vaatas naise poole, sai noogutuse, võttis kaelakee ära ja surus selle Keirole pihku: “See on kingiks meie poolt.” 💫 Hiljem anti talle veel ka jäätist kaasa.
Southwestern Summer Magic! ✨

🔹Kaspari juhuslik vestlus stand-up showst 😄🎤
Kaspar jutustas ühele perele, et neljapäeval esineb Peorias Ari Matti. Pere reageeris kohe entusiastlikult – vaatasid piletid välja, mõlgutasid mõtteid minekust ja ütlesid armsalt:

“We’ll think about you when we are there!” 🥹🎟️

🔹Ka Romet leidis see nädal Ari fännid üles, mõnikord piisab ühe koomiku nimest, et kogu vestlus uue pöörde võtaks 🎤😂.
Romet rääkis ühe isaga, kes kohe kui kuulis, et ta on Eestist, teatas vaimustunult:
“Mu lemmik koomik on Ari Matti!” 😄

Edasi järgnes korralik fännivestlus – umbes sada küsimust Ari Matti kohta:
“Millised on ta show’d Eestis? Kas eestlased ka päriselt naeravad? On ta seal sama kuulus kui siin?”

Romet sai anda väikse ülevaate Eesti huumorimaastikust ja tunda uhkust, et üks Eesti koomik on jõudnud üle ookeani inimeste südametesse.
Ja see pole sugugi harv – tänu Ari Mettile tuleb töö käigus selliseid kohtumisi üllatavalt tihti ette. 🇪🇪🌎

🔹Sel nädalal viis juhuslik uks Hannaleena kokku pastorist kirjanikuga, kes oli kirjutanud oma elulooraamatu, jagades läbi selle oma elu raskusi, õppetunde ja usuteekonda. 🙏📖
Raamatu pealkirjaks oli Sojourn – mis tähendab rännakut, ajutist peatumist, aga ka sisemist teekonda.

Ukselt uksele töö võib viia kokku täiesti ootamatute ja erakordsete inimestega.
See pole lihtsalt raamatute jagamine – see on elulugude ja kogemuste vahetamine. ❤️📚

…ja see kõik on alles algus! 🌅

Kuigi seljataga on juba esimesed intensiivsed nädalad ja pöörased lood 🚀 teame, et kõige ägedamad hetked on alles ees. Meie meeskond kasvab iga päevaga tugevamaks 💪 ja enesekindlamaks 😎 – ning me ei vahetaks seda kogemust millegi vastu.

Hoidke silm peal – järgmise nädala postituses uued naljakad hetked 😂, õppetunnid 📘 ja südantsoojendavad kohtumised ❤️ 🇺🇸

Meie suvine müügirännak Ameerikas on täies hoos ja järjekordne nädal on seljataga – täis siiraid vestlusi, väikseid võite ja mõnikord ka mõnusaid “ei”-sid, mis õpetavad rohkem kui arvata oskaks. 💪

Kogu tiim on kõvasti arenenud – julgus on kasvanud, tempo on sees ja iga päevaga õpime üha rohkem, kuidas inimestega suhelda, neid mõista ja läbi selle oma eesmärkidele lähemale liikuda. 😊

Seikluseid on olnud igasuguseid, aga mis peamine – me ei anna alla. 👁️🫵🔛🔝 Siin on meie selle nädala värvikamad hetked 🤩

🔹Alex sattus ühel päeval eriti laheda pere juurde, kes oli parajasti ehitamas oma unistuste foodtrucki. Nende eesmärk? Alustada 4. juulil ja pakkuda üle kogu Illinois osariigi peanut butter and jelly võikusid! 🥜🍓🍞

Nende toidukäru kannab ägedat sloganit: “That’s My Jam”

Alex sai au olla üks esimese viie inimese seas, kes andis nende foodtruckile autogrammi. Kes teab, võib-olla on see kunagi kuulsal menüütahvlil kõigi silme ees! 😎🚚💥

🔹Evelin kohtas see nädal ühte Southwestern Advantage’i vilistlast, mitut õpetajat ning isegi kooli direktorit. 👩‍🏫📚

Jutt jooksis ladusalt ja ühine kogemus lõi uue tutvuse – SW vilistlane mõistis täpselt, mida Evelin kogeb. Ta jagas häid sõnu ja julgustust. Lisaks sai ta ühe kooli direktoriga pilti teha, et jäädvustada see meeldejääv hetk. 📸✨

Sellised juhuslikud, aga kohtumised tuletavad meelde, kui lai ja toetav on Southwesterni kogukond ❤️🌍

🔹Karelil oli eile hommikul, kolmas või neljas uks – täiesti tavaline müügipäeva algus. Karel teeb nagu ikka oma approachi ja siis ütleb ukse avanud naine ootamatult:
“Me võime eesti keeles ka rääkida.” 😄🇪🇪

Selgus, et tegu oligi eestlasega! Ta oli näinud Facebookis gruppi “Eestlased Põhja-Ameerikas”, kus keegi oli jaganud infot, et tudengid Eestist käivad raamatutega ringi.
Naise poeg ütles Kareli ilusti “Tere”

tegi Karel siiski inglise keeles – töö on töö! – aga süda oli see päev natuke soojem. Sellised kokkupuuted teevadki selle suve eriliseks. ☀️🚪📚

🔹Kaspar koputas ühel õhtul uksele ja sellele vastas poeg, kes palus oodata, kuni ta vanaema kutsuma läheb. Ent vahepeal pere koerad lipsasid ukse vahelt välja ja panid jooksu. 🐕💨

Kaspar jäi korraks nõutuks, hüüdis ukse vahelt poega ja vanaema, et olukorda selgitada. Kui nad tagasi tulid, läks Kasoar koos pojaga koeri otsima.

Õnneks lõppes seiklus hästi: koerad leiti üles, Kaspar ja poeg tassisid nad auto peale ning aitasid turvaliselt koju tagasi. 🚗🐾

🔹Ühel õhtul, kui Hannaleena oli rattaga juba kodu poole teel, aga ühe terrassi pealt kostis kitarrimäng. Ta jäi kuulama, kuidas mees mängis ja laulis 🎶 ning pärast loo lõppu otsustas juttu teha.

Selgus, et mees on pärit Saksamaalt, vahepeal elanud Jaapanis ja teadis täpselt, kus Eesti asub. Nii saigi üks tavapärane õhtune kojusõit uue ja meeldejääva pöörde 🎸🚲🌙

🔹Keiro oli liikumas ühe call back-i poole, kuid vahepeal sai veel ühe pere kätte, kellega maha istuda ja koos sellega ka gaasilise joogi – selline, mis oli plekkpurgis. Ta ei jaksanud kõike kohe ära juua nii et ta kallas selle ümber plastpudelisse.

Kui ta lõpuks callback-maja juurde jõudis ja pudelit lahti hakkas keerama, käis järsk plahvatus – jook purskas pooleldi välja ja lahvatas laiali nagu minipomm. Alles jäänu sai ta siiski ära juua. 😅

🔹Aleksandr demonstreeris raamatuid kolmele patrullpolitseinikule – ja kõige lõbusam oli see, kui “Skwids” raamatu juures suured mehed vaatasid üksteisele otsa ja arutasid tõsimeeli, kellel loomadest võiks olla “swivel eyes”. 😂👀

Päeva jooksul tekkis tunne nagu oleks sattunud otse GTA maailma – alustas tööd Lincoln Parkis, aga hiljem liikus edasi Washington Parki. See liikumine kahe linnaosa vahel tundus täpselt nagu mängus, kus sild avaneb ja ees ootab täiesti uus turff – uued majad, uued inimesed ja uued võimalused.

“Juba ootan, millal avaneb kolmas linn!” ja nii see suvine seiklus samm-sammult avaneb nagu hästi kirjutatud levelite kaart. 🎮📚🚔

🔹Kolmekordne “õnn” ratastel 🚲💨 Sel nädalal sai Rometi jalgratas rohkem tähelepanu kui ta ise 😅 Rehv läks mitte üks, mitte kaks, vaid kolm korda tühjaks! Esimene kord keset päeva —mille ta tanklas täis pumpas, kõik tundus OK… kuni järgmise lõunani. Teine kord: paduvihmas. Aga kolmas kord tõi lahenduse – Walmartist tellitud rehviparanduskomplekt päästis päeva 🙌 Hommikul parandus tehtud ja Romet sai tööle nagu uus!

Iga nädalaga saab selgemaks, et see suvi on midagi palju enamat kui lihtsalt töö – see on väljakutse, areng ja vahva seiklus üheskoos.
Me ei ole veel kaugeltki valmis – ees ootavad uued tänavad, uued inimesed ja kindlasti ka uued blogilood.

Püsige lainel! 🌊

Esimene täispikk nädal müügitööd – tiim kogub hoogu!

Päike särab, sammud kogunevad ☀️ Meie tiim saab iga päevaga aina julgemaks ja osavamaks. Oleme jõudnud rääkida sadade inimestega, jaganud lugusid Eestist ja õppinud tohutult nii müügi kui ka iseenda kohta 👁️🫵🔛🔝

Meie lõbusad lood nädalast 😊

🔹Hannaleena sattus sel nädalal üsna ootamatusse olukorda. Üks mees, kelle uksele ta koputas, ei olnud raamatutest sugugi huvitatud ja pani pärast lühikest vestlust ukse pauguga kinni. 🚪💨

Mõni hetk hiljem tegi ta ukse uuesti lahti ja pakkus välja, et tahaks hoopis Eesti tudengile linna näidata ja õhtusöögile viia. 🍽️😅Hanna keeldus ja liikus päevaga edasi.

🔹 Keiro otsustas ühel õhtul, et proovib ühe viimase ukse ka veel ära teha. Märkas verandale istuma jäänud seltskonda ja mõtles – miks mitte? 😎

Tegi approach’i, istus perega maha, connectis täiega hästi, aga lõpuks tuli siiski “ei”. Kuid
pereisa ütles “Tule homme tagasi – siis on rohkem rahvast, äkki mõni tahab.” 🔁

Ja Keiro läkski. Järgmisel päeval samasse kohta tagasi minnes oligi rahvast palju – terve pere + sõbrad väljas. Keiro võttis julgelt initsiatiivi, tutvustas end ja hakkas kohe introt tegema.

Pereisa tõi vahepeal talle süüa ja juua, aga Keiro jäi fookusesse. Vabandasin viisakalt – ei saa praegu süüa, teen tööd. Aga lasi toidu kaasa pakkida! 🍔🥤📦

🔹Aleksandr jagas selle nädala jooksul väga olulist taipamist – midagi, mis on iga päev uksele koputades sama tähtis kui tugev demo või peas müügitekst.

See nädal sai talle eriti selgeks, kui tähtis on pidevalt tegeleda self-talk’iga. Mitte ainult hommikul, vaid terve päeva vältel. Kui sa räägid endaga hästi, siis läheb töö kergemaks ja lõbusamaks. 🧠💬

🔹Romet koputas laupäeva õhtul ühe vanema daami uksele. Naine kuulas kannatlikult kogu jutu haridusraamatutest ära, naeratas ja ütles viisakalt, et raamatuid ta ei vaja. Aga siis pöördus jutt hoopis mujale – tema päris huvi oli Rometi ja Eesti vastu! 🇪🇪

Ta uuris, kust Romet pärit on, kuidas Eestil läheb, ja kas ta ikka jalgsi kogu selle kuuma ilmaga hakkama saab. Ja nagu tõelised vanaemad ikka teevad – ta pakkis Rometile kaasa batoone, komme ja karastusjoogi, et energiat jaguks kogu pikaks päevaks. ❤️🥤🍬

🔹Kaspari töönädal oli juba peaaegu läbi, aga vimane demo oli veel puudu, et teenida success coin. Mees ei lasknud ta end asjaoludest segada nii et ta tegi ta viimase demo… burksi putkas! 🍔📚

🔹Karel sai sel nädalal ootamatu üllatuse, kui üks koer otsustas tema koti peal oma territooriumi märgistada. 🐶 Õhtul pesi ta koti hoolikalt puhtaks, et järgmised koerad seda märgistama ei hakkaks. 😄 Ja ühel õhtul lõpetas oma müügipäeva tanklas, viimane demo oli veel puudu. Ta astus julgelt sisse, tegi demo ära.

Aga müüja hakkas ise raamatute vastu huvi tundma. Ta uuris, küsis küsimusi, ja lõpuks ütles:
“Kas sul business card on? Ma paneks selle leti äärde – siis inimesed näevad ja saavad sinuga ühendust võtta!” 😄💼 Lõpuks pakkus veel omalt poolt tasuta jooki!” 🧃🙌

🔹Evelin sattus külla tõelisele loomaarmastajale! Perel oli kodus püüton, kolm gekot ja kaks kilpkonna – nagu väike erazoo! 🐍🦎🐢

🔹Alex sattus sel nädalal ühte eriti meeldejäävasse koju – Kuubalt pärit pere juurde, kelle maja oli nii puhas ja korras, see oli vist kõige puhtam kodu, kus ta elus viibinud on 🧼✨

Istuti koos maha, räägiti elust ja õppimisest — ja kuna pere rääkis hispaania keelt, tehti terve müügitsükkel hispaania-inglise segakeeles. 🇪🇸🇺🇸

Võtame kaasa õppetunnid, naerud ja väiksed seiklused. Teenisime kõik tubli töönädala eest välja ka success coinid! 🏆
Teine nädal, tule aga julgelt – meie oleme valmis! 💥📖

Hei, hei! 👋
Meie, Underdogid, läbisime edukalt Nashville’is toimunud Sales Schooli ning oleme ennast müügialasse ehk turffi sisse seadnud!

SUVI võib alata! ☀️ Sellel suvel aitame me peresid Illinois’s ja Iowa’s – kaks osariiki, mis on täis toredaid inimesi, ilusaid maastikke ja uusi võimalusi. 🏡🚪

🎒 Bookbagid on pakitud, elevus on laes, ja oleme valmis tegudeks! Aga enne veel tahame end teile tutvustada – kes me oleme, kust tuleme ja mis me teeme! 👁️🫵🔛🔝

🚀 Kaspar meie OL (org leader) läheb vastu juba oma 7 suvele ja ta õpib TKTK-s logistikat. Kasparit on alati siiras, aus ja heasüdamlik. Alati valmis mõneks uueks seikluseks!

🚀 Alex on oma positiivse suhtumisega eeskujuks meile kõigile. Ta on põline Tartu poiss, kes õppib Mainoris turundust ja naeratus on tal alati kõrvuni.

🚀 Karel on tõsine tööloom ning alati valmis õppima ja paremaks saama. Ta õpib TKTK-s arhidektuuri, on tohtult tookas, heasüdamlik ja abivalmis.

🚀 Evelin õpib TLÜ-s hispaania keelt. Ta on särav, hooliv ja toetav tiimikaaslane, kelle poole võib alati mure või abipalvega pöörduda.

🚀 Keiro õpib EMÜ-s metsandust ja tal on alati meile mõni vahva lugu rääkida. Keiro on väga avatud, heatahtlik ja siiras tiimikaaslane meile kõigile. Alati toetav ja hoiab meid accountable.

🚀 Aleksandr õpib Lennuakadeemias inseneriks. Ta on väga ettevõttlik ja tugeva tööeetikaga alati rõõmsameelne tiimikaaslane. Temalt kuuleb alati mõne vahva fakti lennukite kohta.

🚀 Romet on ka TKTK-s arhitektuuri õppiv töömees, kellele ei ole raske töö ega huumor võõras. Usaldusväärne, siiras ja abivalmis tiimiliige.

🚀 Hannaleena on TalTechi majandustudeng, kellele meeldib vabal ajal palju sporti teha, matkamas käia, pere ja sõpradega aega veeta ja raamatuid lugeda.

Esimese töönädala muljed:

Meil on seljataga esimene tutvus host-perede ja müügialaga ning juba ka esimene töönädal, täis seiklusi ja palju õppimist!

🔹Alex kohtas vanaema kes oli pärit Luxembourgist. Nad said kohe heale jutule ja rääkisid elust Euroopas.

🔹Hannaleena leidis üles papsi, kes teadis täpselt, kus on Eesti, sest ta on suur Artur Rehi Youtube videote fänn. Temaga oli väga huvitav Euroopa elust ja olukorrast jutustada.

🔹 Evelin sattus vestlema ühe sõbraliku perega, kelle väiksel poisil oli parasjagu käsil potitreening. Nii et poisike jooksis tagaaias paljalt ringi ning nautis päikesepaistet.

🔹Keiro seiklused:

Olin karelit follomas ning sellel ajal kui ta perega maha istus suutsin ma magama jääda ja ärkasin selle peale üles, kuidas mu enda ila mulle käe peale kukkus, ärgates nägin seda ikka tilkumas 😅

🔹 Aleksandr Võttis esimese töönädala kokku nii:

Esimene töönädal – täielik Ameerika mägi 🎢

No see esimene nädal oli ikka täiega pöörane! Kõik algas sellega, et minu esimene sitdown toimus… autos! Jep, istusime perega nende autos ja rääkisime seal juttu. Täitsa uus tase.

Kolmandal päeval jõudsin lõpuks oma turfile, aga mitte ise kõndides, pepu nii valutas, et tegin approachi mcdonaldis peremeehele, kes viskas mu enda truckiga kohale. Rääkisime juttu ja ta isegi viskas nalja, et ma näen välja nagu delivery boy, kes toob tarkust kohale. 😂

Tagasi sain lõpuks ühe toreda naise autoga. Ta andis mulle vett ja isegi sääsetõrjespreid – täitsa nagu ema hoolitses.

Kokkuvõttes: emotsioonid laes, kogemused taskus, ja mul on tunne, et sellest suvest tuleb midagi täiesti uskumatut. LET’S GOOO! 🚴‍♂️📚🔥

🔹Kaspar kohtus ühe vene empsiga, kes elas Poolas ja tegeles üürikinnisvaraga, neil oli üle 10 maja siin USAs ja

🔹Karel Istus maha ühe perega kellel oli väike kutsikas, kes keset tuba vaiba peale pissis. Pererahvas isegi ei koristanud seda ära, nad lihtsal vaatasid pealt ja rääkisid juttu edasi.

🔹Rometi seiklused:

Olen esimesest päevast saadik jalgratast otsinud, et enda töö kiiremaks ja efektiivsemaks saada. Mõlemad esimesed päevad küsisin terve päev peredelt kellega suhtlesin, et äkki neil on jalgratast mida nad ei kasuta ja ma saaks päevaks laenata, vastus oli alati sama, neil pole. Kolmandal päeval (laupäev) toimus minu müügialas “yard sale” ehk enamus pered olid oma garaažis olevad asjad maja ette tõstnud ja müüki pannud. Teadsin, et täna on päev kui saan ratta. Lõpuks leidsingi kellegi vana ratta mis viimased 5 aastat garaažis seisnud oli ja 10 dollari eest müüki oli pandud. Küsisin kas ratas on korras? Vastati, et ratas sõidab… Raha siiski ei tahtnud ratta eest välja käia seega ütlesin, et mul ratast väga vaja ja valetasin, et kahjuks sularaha pole. Peremees mõtles hetke ja ütles, et võta siis tasuta. Jalgratas oli muidugi täiesti hooldamata ja üsna nukra seisus. Pidurid olid nõrgad, kett viskas üle, sadul oli liiga all ja rehvid olid tühjad. Aga nagu bookfieldil alati öeldakse siis “vastus on alati järgmise ukse taga” jõudsingi paari tunni jooksul pereni, kes oma mootoratast maja ees parandasid ja sain rattale täishoolduse ja vastutasuks pidin peremehele vaid tõestama, et Eesti on päris riik, Eestlased on päris rahvas ja meil on oma keel.

Selliseid hetki on kindlasti veel palju ees ootama. Hoiame üksteist, anname hoogu juurde ja lähme koos sellele suvele julgelt vastu! ☀️📚🇺🇸

Järgmisel nädalal juba uued seiklused ja lood! Ilusat suve kõigile emadele, isadele, õdedele, vendadele ja sõpradele, kes meie tegemistele Eestis kaasa elavad! 👋