Heihopsti!

Viimane nädal ongi peagi algamas! See on ikka vahel hirmus kuidas aeg lendab!

Täna kohtusime oma grupiga veebis. Kuulasime Dave Browni rääkimas imedesse ja endasse uskumisest. Lisaks hüppas kõnne korra ka meie kõige vägevam DSL, üks ja ainus Timo! Juhuu!

Koosoleku lõpetasime tantsuga! Vana hea Gagnam Style hahah.

Liisbet – Tore nädal oli. Palju vihma sai, jäin autoga tunniks ajaks mudasse kinni, lõpuks tuli klient appi ja päästis mu välja. Pillega sai esmaspäeval tööl käidud, leidis mulle kastani. Minu enda coachid saatsid mulle üllatuseks mu lemmikjooki- Noccot, nii armas.

Annabel – Mina alustasin jälle uut turfi. Esimene nädal poistega koos elamine on olnud väga tore. Meie host Sandy küpsetab ja annab meile ka keeksikesi. Suvikõrvitsa oma oli nii nämma. Alustasin maal töötamist. Maaelu on nii äge. Ma sain süüa värskelt aurutatud maisi. Nii hea oli, siis mulle näidati kuidas koeri pardijahiks treenitakse ja isegi nägin kuidas lennuk pritsib sojaube kemikaalidega. Ühel õhtul käisime ühe isaga kogu aia läbi ja sain nii tomatit, kurki kui ka progandit. Lisasin viimase ka oma viimase nädala lõuna juurde. On olnud väga menukas nädal.

Pille – No nii viimane nädal läheb nüüd kohe käima aga see 11 oli täitsa tore. 3mele inimesele süüa teha on päris aega võttev muidu aga tore. Kõvad vihma sajud olid nädala alguses aga ma sain jope hostidelt ja uued kaaned ühelt emalt nii et päris hästi läks ei pidand oma raha kulutama. Laupäeval sõitsin ka seisvale autole sisse nii et väike hit and run tehtud Ameerikas ka (kriimu vist ei jäänd). Siin linnas värvitakse ka fire hydranteid ja mõned olen pildile ka saand ning suve lõpus on ketside talla alt muster ikka kulunud juba.

Turnament teiste orgidega on täies hoos ja mitte midagi pole veel otsustatud kuni viimaste minutiteni bookfieldil.

Nüüd tuleb tõesti tõesti kõik siia Ameerikasse jätta ja teha oma parim nädal!

ALL IN!!!

Whoop!-Whoop!

Heihopsti! Processota jälle siin 🙂

10nes nädal ongi läbi. Ainult 2 lühikest nädalat on jäänud. Oskused on paremad kui kunagi varem. Nüüd tuleb päriselt kõik siia Ameerikasse jätta, kuna 2 viimast nädalat on need, mis jäävad päriselt meelde!

See nädal oli meil võimalus külastada Liisbeti ja Sandra hostide lake house’i (maja järve ääres). Rebecca ja Mike on mõlemad müünud raamatuid ja mitte ainult aasta vaid lausa mitu aastat. Nad jagasid meile mõtteid oma kogemustest ja ka uusi mõtte terasid viimaseks kaheks nädalaks. Lisaks pakuti meile head paremat süüa ja võimalus oli ka SUP laudadega järvel tiirutada. Oli väga meeleolukas koosviibimine.

Pühapäevaste kokkusaamistega on nüüdseks kõik. Järgmine nädal on koosolek veebis. Uuesti kohtume kõigiga juba lõpureisil. 🙂

Liisbet – Esmaspäeval käis Johan minuga koos tööl, oli päris vihmane, poriste jalgadega koerad hüppasid peale ja oleks autoga peaaegu mudasse kinni jäänud. Teisipäev oli ka väga tuuline, unustasin pusa maha ja päris külm oli. Reedel otsustasime Sandraga McDonaldsi asemel proovida uut hommikusöögi kohta, rutiinist korra välja. Laupäeva õhtul tundsin, et mõjutasin väga palju ühte Mehhiko pere, nende laps oli 7a, läheb 1. klassi ja ei oska veel lugeda. Ütlesid mulle, et esimest korda ostavad talle raamatuid. Usun, et see muudab palju lapse elu. Parem hilja kui mitte kunagi.

Sandra – See nädal oli huvitav. Vihm ja külm ja paha olla. Ratas tõmbas püksisääre katki, nii et sealt saab mingi huvitava DIY projekti teha, et need ära parandada, sest tegemist on ikkagi mu lemmik pükstega. Vanaema Key tegi grilled cheese võileiba ja lubas iga kell uuesti ta uksele koputada ning armas Serbia juurtega pere lubas majutuse, transporti ja raha abi pakkuda kui vaja. Sain gameelioni käes hoida ja seega uue profiilipildi FB lehele.

Pille – See nädal oli siin väga jahe ilm nii et igapäev sai pusa kanda ja lõpuks isegi kandsin 4 särki korraga. Avastasin et siin pannakse surnuaias ka mingid väiksed tuled põlema öösiti nii et oli ehmatus küll. Ja käisin ka Annabeliga koos tööl mis on alati lõbus ja ühed parimad päevad siin suvel ja nüüd kui enam koos ei ela siis jään väga hindama neid nüüd teen Sandra ja Liisbetiga ka nalja viimased nädalad. Fun fact olen 2 korda ukse taga see suvi oodanud kuna võti kadus ära aga loodame et 3ndat ei tule.

Conrad – Kantris tood tehes tulin autost valja ja kits huppas järsku autosse. Väike kits selline. Ütlesin uksel naisele, et lahe koer teil.

Johani jaoks oli nädal üsna tavaline, kui välja jätta fakt, et avastas see nädal Ameerika apteeke.

Annabel – Nädal jälle möödas. Hakkasin vaikselt maapiirkonda töötama ja emotsioonid on positiivsed. Näen palju loomi ja põldusid. Maa elu on äge. See nädal käis mind ka Pille follomas. See oli väga äge päev. See nädal sain puu otsast pisikesi õunakesi ja isegi jäätist anti. See nädal kolisime Pillega lahku – Pille tüdrukute juurde, mina poiste juurde. Tulevad vinged viimased 2 nädalat. Tahaks juba tööle minna.

ALL IN!!

Whoop!-Whoop!

Heihei!

Ilusat augusti kuud kõigile. Nädal ongi jälle tehtud. 9 nädal on juba selja taga. Aeg lendab aina kiiremini!

Selle nädala kõige ägedamad tööloomad on teie ees!

Sandra tegi kõigile silmad ette oma SDnidega ja sai endale käepaela ja ägedad Sizzleri päikese prillid!

Augusti kuud alustasime heategevusega ja koristasime pargi prügist puhtaks.

Liisbet – Pühapäeval sõitsin Montanasse, et ise uusi asju õppida ja käisin Merilit vaatamas, kuidas tema tööd teeb, selline 7h sõit oli sinna ja teisipäeval tulin tagasi, tore oli ja õppisin ka uusi asju. Vahest on naljakas see, et inimesed ei julge uksele tulla ja ei õelda, jätavad hoopis uksele kirja, et ei soovi. Alustasin töötamist uuest linnast ja linnatöötaja oli nii tore, istusin temaga 1h maas ja ta ütles iga maja kohta mulle kas seal on lapsed või mitte, tegi minu töö nii lihtsaks.

Annabel – Jälle ongi nädal möödas. See nädal jätsin Pille üksi Willmari ja suundusin tööle Litchfieldi. Linn mulle väga meeldib ja inimesed on väga toredad ja abivalmis ka. Väga pop on seal golf ja palju vuratakse golfikärudega ringi. Kolisime ka uue pere juurde, olen õhkmadratsil tagasi. Nad on Mehhiko juurtega ja räägivad hispaania keelt. Ärge muretsege, oskavad inglise keelt ka. Nädala sees käisin Johanit follomas. Oli menukas päev ja õppisin palju. Nädal lõppes väga kõva äikese tormiga. Telefoni saadeti isegi tornaado hoiatus, aga kõik läks kergelt mööda tugeva vihmasajuga.

Pille – Annabeliga jälle kolitud nüüd käes esimene pühapäev kus saab paigal olla oleme esimest korda ka mehhiko pere juures. Magame esimest korda ühes toas ka nii et full perekonna tunne siin. Töö ajal sain kogeda jälle kuumalaineid aga positiivne see et 30 kraadi sooja hakkab juba meeldima aint 35 läheb natuke paljuks. Palju teetöid oli ka piirkonnas nii et vahepeal oli jube pikk vingerdus ühest otsast teise. Sain ka süüa ameerika vanavanematelt ja uued sokid kuna vihma sadas ja minu omad olid läbi märjad. Üks mees andis veepudeli asemel mulle jääpudeli veel aga see sulas juba 4h üles ning nädal lõppes suure äikse tormiga meil.

Johan tuletab meelde ühe mõttetera – Nagu Ryan Groove kord ütles: Titanic ja Notebook on tegelikult sama ülesehitusega filmid. Ainuke erinevus, mis neil erinev on on filmi viimased 10 minutit. Sama on ka suvega, enne lõppu pole mitte midagi veel kindel. Tuleb kõik mängu panna, sest skill on praegu kõige kõvem!

Conrad – Töötan vaikses 600 inimese linnas nimega Belgrade (ei, ma ei ole lainud Serbiasse tööle. Olen endiselt Minnesotas). Siin on maailma suurim vares!

ALL IN!

Whoop!-Whoop!

Heihopsti! Ongi 2/3 suvest edukalt tehtud.

Conrad kogus see nädal üks päev ägedaid mütse ja meie saime täna valida kõik endale uue mütsi.

Täna leidis ka paar käepaela endale uue omaniku.

Liisbet – Mul on väga palju päevalille põldusid tööpiirkonnas, need on reaalselt kilomeetrite pikkused põllud. Esmakordne ka minu jaoks. Sain ka eile lõunat süüa koos perega ja samal ajal neile raamatuid näidata. Mõned pered jäävad kuidagi eriliselt meelde, teevad isegi kalli.

Pille – No ikka väikelinn on põnev koht kus töödata ja väga suur vahe on Plymouthiga tunda. Üks päev sain oma kalli elukaaslasega tööl käia ja no ammu pole nii palju naerda saand et kl 8-22 välja. Palju auto probleeme oli ka ja noh dads week oli ikka kõva kuna rehv vahetati meil tee ääres ära ja 3 erinevat meest käisid auto kapotti all vaatamas mis viga on ja keegi ikka ei tea. Üks päev komistasin ka vana müüa otsa kust sain omale sample piibli raamatu ja tema juures kui käisin wc ss tal oli bidee ja ma kogemata vajutasin seda nuppu ja lasin kõik püksid märjaks endal aga peale seda itsitasin terve päev vähemalt. Kohtusin ka tatoveeriaga kes tahtis väga mulle ühe tatoka teha ja ss kõrvaaugud ka veel ning teadis ka juuksurit nii et pärast suve siis näete kas tulen millegagi lisaks tagasi. Laupäeval tegi ka host ema meile hommikusööki ja ise tehtud kaneelirulle mis olid mega head nii et seda pole vaja muretseda et nälga jääme. Ohhhh tõin ka Annabelile koju süüa üks päev.

Annabel – Uus linn, alustasin autoga töötamist, sain ka raamatuid ise juba kätte anda. See nädal on olnud suur seiklus – palju uusi asju ja vimpkasid. See nädal küsisin väga palju FB jagamisi meie postitusele ja inimesed kuhe juba teadsid tänu sellele, kes me oleme. Pille käis minuga tööl kaasas üks päev – see oli äge kogemus ja üks naljakamaid päevi siiani. Naeru jagus terveks päevaks. See nädal elasime ühe toreda pere juures maal, kellel on lehmad, kanad, koerad, kassid. Väga tore pere oli ja isa aitas meid ka auto muredega ning ema tegi meile süüa ja kaneelisaia. Üks parimaid mida ma saanud olen. Nädal lõppes kilpkonnaliha proovimisega, üllatavalt maitsev oli.

Annabeli ja Pille auto seiklused! Rehvi lõhkemisest kuni auto mitte tööle hakkamiseni, aga meil on olnud nii lõbus!

Tuleval nädalal hakkame päikeseprille püüdma!

Whoop-Whoop!

ALL IN!

Nonii nonii.

See nädal oli kõigi jaoks väga põnev kuna toimus “Pie in the eye” (pirukaga näkku) võistlus. Kaotajad said kreemiseks ja mõnusa vahukoore lõhna endale mitmeks päevaks. 🙂

Lisaks võitsid Liisbet ja Conrad endale SteakDay (manageridel 2×100 ühiku päeva nädalas)!! Oleme kõik väga uhked!

Pühapäeval käisime natuke maaelu uudistamas ja ka kõhud saime täis.

Liisbet – See nädal oli vahva, Annabel käis esmaspäeval minuga tööl, meil oli tore. Teisipäeval sain endale uue rendiauto, millega saan olla suve lõpuni. Kolmapäeval saatis Hardo mulle lillekimbud, sest meil sai 2 kuud abielu, see oli väga väga armas ja südamlik üllatus. Siis kohtasin ka inimesi, kes olid Eestisse reisinud varasemalt ja nad näitasid mulle telefonist pilte Tallinna vanalinnast, ühel oli isegi Tallinnast maal seina peal.

Pille – See oli siis viimane nädal Plymouth’is ja kolime uude väiksemasse linna kantris nii et oleme kolimise proffideks saand juba. Also kui mõtlete et vene keelt pole usas vaja ss eksite pidin ühele koerale karjuma et ta koju läheks ja istuks kuna ajas taga mind (omanik rääkis vene keeles temaga ja see pärast mina ka).

Annabel – Tegin viimast nädalat tööd Plymouthis. Edasi suundume Pillega Willmari. Mul oli ka võimalus Liisbeti follomas käia Barneswilles, oli väga äge päevake. See nädal panin tähele et väga paljud inimesed on tarkvara insenerid siin. Mul oli õnn ära näha oma silmaga ka ameerika rahvusind, valge peaga kotkas. Lisaks kohtasin üliõpilaste kes õpib geoloogiat. Rääkisime kiirelt kividest. Nädalasse jäi ka meie armsa hosti Davidi sünnipäev – laulsime talle sünnipäeva laulu Pillega nii eesti kui inglise keeles. Kohtasin ka isa, kellel on kõik raamatud juba olemas kuna ta ise müüs ka 11 aastat tagasi, nii äge!!

ALL IN!

Whoop!-Whoop!

Ja ongi pool suve tehtud!

Selle puhul käis Processota täna järves ujumas.

Pille – Pool suve tehtud ja imelik mõelda sellest juba et varsti kodus tagasi. See kord õnneks ei pannud rattaga ümber kuhugi ja sinikad peaaegu täitsa läinud. See nädal kolisime ka basseiniga majja mis on ikka mega mõnus ja hostid on nii toredad ja tulevad õhtuti meile järgi isegi kuna tegime see nädal 13.30h tööd et käepaela saada. See nädal oli ka mingi kuumalaine meil et igapäev põhimõttesliselt 30 kraadi ja noh kui tagasi siis on 20 kraadi külm vist. Also üks kõrvaklapp lendas mul JÄRVE nii et peab siit enne tagasi tulekut uued ostma. Natuke nalja ka siis lõppu mina, Annabel ja hostdad David panime kõik samas augus pikali üks öö mis oli poole jala sügavune.

Liisbet – See nädal tuli mulle uued raamatud Nashvillest, 2 palletit. Pered andsid igasuguseid ägedaid snäkke, toite; nädala highlight oli vast ‘jäätis kaljaga magustoit’. Sai igasuguseid loomi näha ja palju miile sõidetud maapiirkonnas maha. Sain ka politseilt uue linna “patch-i” oma isale. Pool suve tehtud, juheiii.

Sandra – Moorhead ilmateade andis märku kuumalainest, mis vaese ja kleepuva eestlase kiruma ajas. Garneeringuks teetööd koos tolmu ja müraga. Ning kõige armsamad, energilisemad ja isiklikku ruumi ignoreerivad lapsed põhjustavad hetki, kus minu nägu jääb nende aevastamise trajektoorile täpselt ette. Aga mida kõike ei tehta, et emmele pühendatud nädalal ta uhkeks teha.

Annabel – See nädal kutsuti mind sõitma nii vägeva motika kui ka väga ilusa autoga. Pidin ei ütlema, kuna ma ikkagi tubli ja korralik ning teen tööd siin Ameerikas. Kohtasin ka inimest kes teab meie oma discgolfarit Kristin Tatarit. Ameeriklased on ikka huvitav rahvas, nad kastavad oma muru ja isegi siis kui vihma sajab ja muruniitmist võtavad ka jube tõsiselt siin. Olen avastanud, et maapähklivõi on leidnud koha minu südames. Nägin seenädal ka rohkelt loomakesi. Ussikesi, kalkuneid, hanesid, kilpkonnasid, jänkusid ja oravaid on ikka igal pool. Nägin ka papagoid kes viidi lapse vankriga sõitma. See nädal püüdsin kinni ka energy is a choice käepaela tehes iga päev keskmiselt 13.30h. Ja ega see nädalgi jäänud vih taevasse. Laupäeval oli äikesetorm. Tegin vahepeal sokikuivatus pausi.

Johan – Leidsin see nädal väga palju abivalmid inimesi. Sain 2 ratast täitsa tasuta laenuks ja ühe auto olematu summa eest.

Conrad – Nägin see nädal mingit kitse kasvandust. Nägid välja nagu põhjapõdrad. Üli lahedad loomad. Väga huvitav.

ALL IN!

Whoop!-Whoop!

Processota on jõudnud edukalt viienda nädala lõppu. Selle eest kõigile medalid kaela.

Nagu ikka saame pühapäeval kõik koos kokku, talletame mõtteterakesi ja teema ka midagi lõbusat. Meie kallis DSL Timo saatis meile igasugu snäkikesi ka. Nii nunnu.

See kord siis puhusime mullikesi ja käisime kartidega rallimas.

Nädalasse jäi ka Ameeriklaste jaoks oluline päev 4th of July. See on suur püha siin. Selle puhul kandsid kõik midagi erilist.

Muidugi ei pääsenud me vihmast. Juhuu. Vihm meile ju meeldib.

Liisbet – Oli tore nädal, sain kätte ajalehe, kuhu minust artikkel tehti. Sain ka politseidelt suveniire oma isale, “politsei vappe”. Ühe õhtu lõpetasin koos perega pizzat süües ja no muidugi Ameerika sünnipäeva õhtul oli tore ilutulestikku näha. Sandra kolis ka minu juurde, koos on palju lõbusam, meil isegi eraldi toad. Emme nädal tuleb, juheii!

Pille – No ei tea mis toimub aga esmaspäeval on alati nagu mingi pauk see kord siis panin posti sisse rattaga kui mäest alla sõitsin. Ma ei tea mis imeläbi ei saand mina ega kott ühtegi kriimu (rattale tuli väike mõlk küll aga sõidab ilusti) aga tänu sellele sain autoga turfi. Nägin ka päriselus seda kuidas jäätiseauto sõitis naabruskonda lauluga sisse. Oli ka Ameerika iseseisvuspäev ja meie lasime ka host familiga 5nda õhtul ilutulestiku. Rääkisin ka mehega kes oli jooksnud kõigis 50 osariigis maratone 2 korda ja panin see nädal iga hommik rämedalt mägedest üles aint. Peaks ütlema et mäluprobleemid on ka tekkinud kuna ei mäleta enam mis juhtus õhtuti ja veel vähem seda kirjutades. Aga lõpetame ss Mart helme kuulsate sõnadega mis juhtus ka minuga aint päris elus mitte unes: “Ükspäev ma lendasin” ja see paneb paugu minu nädalale.

Sandra – 4th of July nädal oli, mis tähendab, et enamus Minnesota rahvast hülgab oma kodud ja läheb järve äärde pikaks nädalavahetuseks. Need inimesed, kes koju jäävad on nii welcoming, et jagavad oma ilutulestikku, annavad enda hüpoallergeenilised kõrvarõngad suvalisele tudengile Euroopast, kutsuvad perega sööma ja hetkel veel scheduldamise järgus cofee date armsa emaga. Random kallistused väikestelt lastelt, maniküür 6 aastaselt rongide fännilt, otse ahjust tulnud brownid, sääsehammustused ja kõik muu võtab nädala hästi kokku.

Annabel – 4. juuli oli väga äge päev. Fookuseks oli süüa küsida ning ühe korra kutsuti mind ka laua taha sööma. Kohalik kalamees Jim oli küpsetanud kala. See on siiani kõige tervislikum asi mida söönud olen sellel kontinendil. Lisaks ee nädal mina ja Pille peame kolima uude kohta. Meid võtavad vastu David ja Pam kes on majutanud ligi 30 tudengit. Kas pole mitte äge? Nad on väga ägedad! Kohtasin neid siis kui nende uksele koputasin ja nendega raamatutest rääkisin. Nagu üks õnneküpsise värss ütles – Iga sõber oli kord võõras.

ALL IN!

Whoop!-Whoop!

Nonii neljas nädal ongi tehtud!! Juhuuu

Pühapäeva puhul käisime Alexandrias kirveid viskamas. Kõigile väga meeldis.

Meie tublid said kätte ka Pony sokid, mis on kõige pehmemad ja meelitavad kõik kliendid ligi.

See nädal pühendas igaüks oma nädala kellelegi olulisele. Kõik tegid oma parima nädala ja võitsid auhinna oma kallitele!

Sellel nädal tuli ette ka kolimisi.

Liisbet – Tegin see nädal tundides rekordi, laupäeval töötasin 22:40ni. Leidis endale ja Sandrale hosti – mega äge, sest hostema on 7 aastat raamatuid müünud ja isa 4 aastat. Kohtasin ka ajakirjanikku, kes laseb esmaspäeval välja loo minust ja minu tegemistest ajalehte. Kohtasin isegi inimest, kes on eestist pärit. Pühendasin oma nädala oma abikaasale Hardole.

Elvis – Nädal oli täis lahedaid ja education-minded peresid. Ühe perega istusin nii maha, et isa ja poeg olid basseinis ja ema kuulas mind väljas pool basseini. Mõtlesin, et tühja kah, teen oma tsükkli ära ja liigun edasi. Aga lõpuks tuli välja, et läheb ikka ostmiseks ja vedasin raamatud kohale. Sa ei tea kunagi kui sa ei proovi;)

Conrad – See nädal olin SDis ühes kantri majas ja järsku lendas lennuk üle pea. Mõtlesin et misasja, nii madalal ja jäin vaatama. Tegemist oli viljapritsi lennukiga. Pritsis mingit putukatõrjet põldudele. Väga hämmastav oli seda protsessi vaadata. Tõelisi vigureid tegi see piloot. Ei kujuta ette millise treeningu ta saanud on.

Annabel – Teine täis pikk nädal tehtud. Oli väga menukas. Sain teada, et väga paljud on Tsehhis käinud. See huvitav. Väga äge on tänaval kõndida ja lehvitada töömeestele. Kõik täiega ägedad. Lisaks juhtus ka seda, et inimesed tunnevad tänaval ära ja küsivad, et kuidas läheb. Inimesed motiveerivad ka ja ütlevad pisikesi motivatsiooni lauseid mulle. Naljakas on ka see, et ameeriklased püüavad jäneseid lõksudega, kuna neid on siin nii palju ja söövad aias kõik taimed ära. Meeleolukas oli ka see et ühel perel oli klaver ja laulsime koos baby sharki. See nädal oli mul võimalus ka ära proovida autoga sõita Ameerika teedel. Uus kogemus jälle juures. Neil ei eksisteeri sellist asja nagu paremakäe reegel. Sellel on eesõigus, kes esimesena jõuab.

Pille – Nonii 4 nädal algas nii et ratta kumm lõhkes aga õnneks sai host dad sellele järgi tulla ja mina sain ühe prantslasega koju. Üks naine ütles mulle Isabel. Sain kahel päeval ka peredega õhtusööki süüa. Üks tegi mulle praemuna ja kooki ning teine andis hiina toitusid. Õhtul ei pidand kodus söömise pärast muretsema ja vahepeal sõin ka putukaid (mitte tahtlikult). Peaks veel ütlema, et see on tõsi, et ameeriklased tulevad alukates uste peale ja see oli väga imelik kogemus eriti kui enda vanune vastas. Üks mees arvas et olen hispaanlane ja sakslane nii et tuli uksele ja hakkas nendes keeltes rääkima. Ning nädal lõppes nii et lendasin LÄBI trep,i aga õnneks omaniku polnud kodus ja sellel hetkel oli väga halb tunne, aga hiljem said kõik kodus naerda ja veel pühapäeval panin kodutreppist alla. Maandusin kannikale see kord õnneks, mitte betoonile. Veel läks Sandra uude perre minu kõrvalt ära nii, et nüüd magan külmas voodis.

Sandra – Esimene kuu on tehtuuuud!!! See nädal nägin kilpkonna ja nahkhiiri. Sain kaks uut plaastrit, sest ratas vedas veits alt. Kaks isa tõid oma tööriistakohvrid ja nüüd isegi pidurid kenad:). See nädal kolin mina Liisule järgi. Pakkisin asjad kokku, jätsin võtme ja tänusõnad HQ lauale ja edasi road trip koos tüdrukutega meetingule. Sõõriku peatusest otse kirveid loopima ja uue nädala eesmärke seadma. Edasi uue HQ perega kohtuma.

ALL IN!

Whoop whoop!

Ahoi ahoi!

Ja ongi juba 3.nädal Ameerikas veedetud. Aeg lendab valguskiirusel!

Kolmanda nädala pühapäeval oli meil, ja ka mõnel teisel ORGil, võimalus kuulata Ryan Groomi, kes jagas meile kasulikke nippe uueks nädalaks. Jutuks tulid erinevad olulised teemad alates tuju tõstmisest perekonnanime küsimiseni.

Me tahame saada iga päevaga paremaks!

Meie entusiastlikud plikad olid nii elevil, et jõudsid kohtumisele koguni 1h varem kohale. Aega sisustati ekstra magusate sõõrikutega.

Korralik suhkrulaks!

Liisbet otsustas täna kõige pikem olla! 🙂

Lisaks tuli osadel juba ka täna uude linna kolida.

Häid raamatuid mahub palju ühte autosse!

Liisbet – Väga tore nädal oli. Laupäeva õhtul tellis host pere meile Aasia toitu ja tegime ühise toreda õhtusöögi. Neil käis ka külas mees, kes müüs kunagi 8 suve raamatuid ja naine, kes müüs 5 suve – vinge. Täna kolin üksinda nädalaks teise linna ja järgmine nädal juba saab üks tüdrukutest mulle järele kolida. Tore oli terve nädal töötada pusaga, Texases ei saanud kunagi tööl pusa kanda.

Pille – Kolmas nädal tehtud ja jalad ei valuta isegi enam peale 15km päevi rattaga sõites. Kokkuvõtta nädalat on päris rakse, kuna palju erinevaid kogemusi. Üks ema tegi mulle suure kalkuni võileiva ja sain Georgia virsikud ka veel, mis maitsesid mega hästi. Lisaks viskas ühel õhtul ta poeg mind koju. Ameerikas saab ikka printsessi kohtlemist ka, kus kõik uksed tehakse lahti ja rattad tõstetakse isegi garaaži ära peaaegu. Üks päev lõid emotsioonid eriti üles ja lihtsalt karjusin valgusfoori taga, kuna kõnnitee sai otsa ja valgusfoori taga kaotab väga palju aega. Kohtusin ka ühe mehega kelle isa oli just lahkunud. Nutsime koos, mis tuletas ikka meelde, et me kõik inimesed lihtsalt suure maakera peal. Sain ka oma uut vihmakeepi kanda millega näen välja nagu Urr muumidest. Laupäev oli küll suur üllatus, sest mul läks rattakumm katki ja ratast keegi ei laenanud. Seega panin terve päeva jala ringi (kõndisin mingi 35km) ja siis hakkasin mõtlema, et esimesel nädalal panin ikka vingelt, kuna siis olin kogu aeg jala. Ühesõnaga õpin siin, et suudan paljuga hakkama saada, mida enne küll ei arvanud.

Sandra – Veerand suve on tehtuuuud!!! Minnesota loomaaed sai uusi asukaid juurde: pesukaru, kooliprii ja skunk!!! Koduigatsus muutub suuremaks kui pered on lihtsalt nii armsad. Isad muretsevad sinikate pärast ning emad vihma ja pimedas rattaga sõitmise pärast. Niimoodi tulevad ju pisarad silma kui närid porgandit kuskil puu all ja mõtled rahvale Eestis. See oli üks huvitav nädal, sest kui minu raamatud on kenad, mina olen kena, aga pere kodune raamatukogu on samuti kena, kuid vaest üliõpilast tahetakse toetada, siis annetused raha või kristallide kujul on variant ka. Pühapäevane meeting sai ka tehtud ja siis lendas Liisbet koos kõigi oma raamatutega 4 tunni kaugusele. Kiire kolimine, pappkarpide lammutamine ja ametlik hüvastijätt tehtud ning kohtuma juba järgmine pühapäev.

Annabel – Minu esimene täispikk nädal on ka tehtud. Emotsioone on palju. Inimesed on nii tored ja abivalmid. Viskavad ilusti koju õhtul kui õues on halb ilm. Vahest on natuke raske ka, aga peabki olema. Alustasin uuel nädalal töötamist jala, aga juba teisipäevaks sain ratta. Kihutan sellega mäest üles ja alla. Ilmaga on ka väga vedanud. Pea aegu iga päev sajab vihma:). Aga õnneks on soe. Üks tore härra kinkis mulle ka raamatu, mis on väga äge. Nädala tipp hetkeks loeksin käeplaksu kohaliku politsei onuga.

ALL IN!

Whoop! Whoop!

Teine nädal tehtud!!!

Hurraa!!

Processota esimene täispikk töönädal on seljataga.

Teisel pühapäeval kohtus Processota tüdrukute Host Pere juures. Jagati nippe ja näpunäiteid, ammutati motivatsiooni, jagati auhindu ja püstitati eesmärke uueks nädalaks. Tuleb vinge nädal!

Hommikul oli võimas poetiir ja korv oli järgmise nädala toidukraami täis.

Palju salatit!

Pärastlõunal käisime kõik koos pallikesi veeretamas New Hope Bowl’is.

Strike!

Liisbet – See nädal sai kahel päeval kenasti vihma, aga parem ikka kui Texase eelmine suvi, kus iga päev oli 40 kraadi ja väga niiske. Alustasin uues linnas töötamist, Delano on linna nimi. Nägin ühel perel täpselt sama koeratõugu, mis mul perel kodus on, nii nunnu! Reedel jõudis Annabel siia, käisin tal lennujaamas vastas ja saime koos tööl käia, see oli üks tore päev. Eile sain suu magusaks, pere andis mulle jäätist. Vinge, vinge, siit saab aina paremaks ja lihtsamaks minna, sest me saame osavamaks iga päevaga.

Vihmakeebikesed meie uued sõbrad!

Pille – Juhuu teine nädal tehtud! Ei uskund iial, et ühes päevas võib nii palju emotsioone olla – pisarate kinni hoidmisest kuni täiest hingest naermiseni. On mängitud gorillasid tänaval ja vaeseid tudengeid, kõik on oma moodi kogemus, kuid üks raskemaid asju on olnud tegelikult üle muru jooksmine. Sain ka tänaval oma lemmik pildi koos kilpkonnaga.

Minnesotas on väga palju jäneseid, oravaid, parte jt loomakesi, isegi kilpkonnad on esindatud!

Sandra – Päike, higi, sääsed ja joodiku päevitus on sõnad, mis teise nädala hästi kokku võtavad. Sama soe kui on Minnesota päike, on ka soovitus kanda päikesekreemi kaasas. Kuid see ei aita potesntsiaalse rahe ega väga tõenäolise vihma vastu. “Mul-mul-mul-mul väiksed kalad”- just nii nägi välja laupäev Prossesota rahvale. Sel ajal kui sadas kasse, koeri, oravaid ja jäneseid, väntasid esimese aasta nunnud majade vahel ja tegid kurvad silmad ette, et ruttu sitdownile saada. Kui approachi oskused seda omal jõul ei saavutanud, siis vähemalt nunnu vihmakeep ja haletsus ikka. Mis puutub SMidesse, siis nemad ei pidand lootma Mrs Jonesi kaastundele, et tuppa saada. Ja selleg ongi ilmateade selleks nädalaks kokku võetud. 

Ilma taat hellitab meid!

Johan Marcus – Nädal läks mööda nagu nipsust. Kohtusin nii palju ägedate inimestega, aga kõige paremini jäi vast meelde Jason, kes küsis mu lemmiktoitu ja tegi seda oma twistiga, sain igapäevase burrito asemel kartulipudru.

Kartulipuder? Täpselt nii!

Annabel – Jõudsin ka Minnesotasse kohale. Oli see vast alles reis. Alustasin samuti müügikooliga Nashvilles, kus kohtusin väga ägedate õpilastega Eestist, Lätist, Poolast, Slovakkiast, isegi Ameerika oli esindatud. Oli väga tore ja huvitav. Mul oli juba võimalus tööl käia koos Liisbetiga ning sain teha ka ühe pika päeva täiesti üksi töötades. Oli üks vägev esimene päev. Minnesota tervitas mind mõnusa paduvihmaga. Nii armas.

Raamatute müügist maailma avastamiseni!