10. peatükk – Elu täis värvi
Iga nädal meie programmis on täis uusi kogemusi ja ootamatuid lugusid. Ka kümnes nädal ei olnud erand – igaüks meist leidis midagi ägedat, naljakat või hoopis inspireerivat, mida jagada.
Matvei
Iga nädal on nii erinev ja täis ägedaid momente! Sellel nädalal tutvusin ühe kooli direktoriga. Temaga oli väga tore vestlus ja saime palju arutletud. Lõpuks tegin ka temaga ühe kiire intervjuu ja sain selle kooli embleemiga nokamütsi! Ja lõpuks ütlen nagu ka ujumisvõistlustel: kui sul on ujumisprillid peast ära kukkunud, sa ei näe, kus on finiš, aga tead, kuidas kiiremini oma ujumisliigutust teha, et tormata vastu lõppseina. Nii ka siin – annan endast parima viimase sekundini.
May-Britt
Sain oma selle suve teise tühja rehvi. Mulle meeldib see, et iga probleem, mis tekib, võtan rahulikult, sest see on lihtsalt osa kõigest. Kell 20:24 sain tühja rehvi ja teadsin kohe, mida teha. Kohtasin päeval mehhaanikust isa, kel oli kiire tööle ja ei saanud pikemalt rääkida. Läksin oma katkise rehviga tema ukse taha kell 20:30 ja ta oli valmis kohe ütlema, et ta ei taha raamatuid osta. Siis ütlesin talle: „Tegelikult ei tahagi sulle midagi müüa, vaid vajan hoopis su abi.“ Näitasin tühja rehvi ja ta ütles sekundi pealt: „Ok, tee korda. Sõida sinna 200 meetri kaugusele, seal on mu töökoht, ma vahetan riided.“ Ja siis ma vaatasin, kuidas ta tegi mu väga kulunud rehvi korda. Küll on ikka äge ja abivalmis isa – tegi heast südamest mu rehvi korda.
Remi
Nägin nädala alguses prantslast, kes elas korralikus mõisalaadses 1909. aastal ehitatud majas. Tubasid oli kõigest 26 ning palju antiikmööblit ja disaini. Minule kui kunstivõõrale inimesele pakkus see ka silmailu – päris tore kogemus.
Emma
Äge lugu – üks tädi, kellega paar nädalat tagasi kohtusin, kirjutas, et tahab raamatut. Ütles, et otsib mu ise autoga üles (et ma ei peaks kuumuses temani sõitma) ja lisaks küsis, mis pitsa mulle meeldib. Tuligi kohale, pakkus mulle süüa ja tellisime raamatu ka.
Lisette
Iowa on nagu üks suur kasvuhoone – õhk on soe ja niiske. Sel nädalal kohtasin üht väga ägedat peret, kellel on viis erinevat äri linnas. Nad kutsusid mind kohe tuppa, tegid mulle tuunikalavõileiva ja saatsid mind koju sületäie tomatite ja oma aia kurkidega.
Johanna
Week 10 story: Juba oli õhtu ja otsisin viimast sitdown’i. Teadsin, et ühes majas elab Aafrika perekond ning nad on alati kaua üleval. Koputasingi sinna ja uksele tuli emps, kes oli varem juba raamatuid ostnud, ent online’i veel mitte. Istusime maha ja rääkisime. Kõige parem selle loo juures oli aga see, et sain sooja kodust ühepajatoitu – mu päeva tipphetk! Imeline emps.
Nädala mõte: emps ütles, et nüüd tuleb pingutada. Ja seda on ka plaanis teha, sest midagi pole kaotada – ainult võita.
Jan
Tegin sel nädalal järvel paadis olles sitdown’i perega. Nad olid just paadi poole kõndimas, kui ma nad kinni püüdsin.
Angeelika
Sel nädalal sain küll korraks rinda pista kerge toidumürgitusega, aga ausalt öeldes polnud see sugugi kõige meeldejäävam hetk. Palju huvitavam oli koosviibimine ühe perega, kellele raamatuid näitasin. Kui küsisin lapselt, kas ta teab, miks flamingod on roosad, vastas ta, et tal pole õrna aimugi – aga ta teab hoopis, mis juhtus maoga tema vanaema juures. Loomulikult küsisin edasi. Ta tõigi mulle ootamatult võtmehoidja, mille küljes oli… kobra pea. Selgus, et madu oli jäänud auto alla ning kuna laps armastab väga madusid, lasid vanavanemad teha sellest talle erilise võtmehoidja. Seda ma poleks küll osanud oodata!
Andre
Äge lugu – näitasin just põlveliigese endoproteesimise läbi teinud vanaemale taastumiseks mõeldud harjutusi ja andsin talle lisaks uusi.
Daniel
Kohtasin üht varasemat klienti, kes oli ostnud kogu kooli raamatute süsteemi. Mõtlesin, et teen temaga pildi ja lähen ära, aga ta vaatas mu slick’i ja küsis: „Mis need on?“ Nii ostiski ta lisaks veel entsüklopeedia raamatud.
Otto
Äge lugu oli see, et kõik loomad ühel päeval armusid minusse – kaks koera lausa hüppasid sülle ja koju tulles kasutas kass mind kui tooli.
Kokkuvõte
See nädal oli täis ootamatuid hetki – alates kummide purunemisest ja mehhaanikute abivalmidusest kuni koolidirektori intervjuu, pere õhtusöögi ja lausa kobra peaga võtmehoidjani. Meie kogemused näitavad, et igas päevas on midagi uut, mida avastada, ja kõige tähtsam – me kõik liigume edasi, andes endast parima lõpuni.
SW Eesti 