Ahoi! Meeldiv, et jälle siin oled! Kas teile ei tundu, et suvi on läinud kiiremini kui Ott Tänaku 2019 aasta maailmameistritiitli Toyota. Tõesti, suvi on olnud sama käänuline ja kurvikas nagu Monte Carlo. Aga mis kõige tähtsam? Kõik 11 liiget on ikka siin! Kõik on nii kangekaelased, et mitte alla anda.
Tundub, et oleme tõesti suured vallutajad, sest pühapäeva meetingu võtsime vastu arvuti taga. Meenutasime karantiini aega justkui. Google meets lahti & oppa – kõik olid kohal! Meeting hakkas meie kurikuulsa tantsuga, esitajaks Triibupasta, lauluks “hr maakler”. Siin detailidesse laskuma ei pea. Tants on väga lihtne. See on justkui alias. See, mis sõna tuleb, seda ka kehakeelega väljendama pead ning meie org pantomiimi oskustest vajakka ei jää. Meetingul tegime kukerpalli, naersime, rääkisime toredaid lugusid ning muidugi pajatas Merili meile ka paar tarka ja õpetavat keskustelu.
Eelneval nädalal oli igal ühel võimalik võita… SIZZLERRRRR PRILLIIIID ! Prillid, miks küsite? Eks ikka iga SW noore tulevik on nii ere, et see võib olla lausa pimestav. Sel nädalal skoorisid need Heili, Eerik, Georg ja Ralf. All leiate väike fääääshioon šou demonstratsiooni Eeriku ja Georgi poolt.
Aga vanahea… kuidas möödus nädal? (Vabandan ette, kallid vanemad, seekord blogi kirjutaja paljudelt tekste ei skoorinud. Võite pärast lugedes oma tupsununnukestele meelde tuletada;) Ja kiitke ka neid, kes viitsisid saata oma loo mulle!)
MERILI
Sel nädalal sattus Merili istuma maha ühe mampsiga, kelle mehe nõbu juhtus olema ei keegi muu kui Virgie Sanford – üks Southwestern Advantage’i tõelisi lõpubosse, kelle tiiva all on üle saja (või isegi kahesaja) tudengi. Täiesti ootamatu, aga väga khuul kokkusattumus! Üks lugu, mida Merili kindlasti tulevikus oma sõpradele, perele ja lastele jutustab, on see, kuidas ta tagurdas kraavi. Ta helistas mampsile, kelle juurest just oli lahkunud, ja peagi saabusid kaks töömeest traktoriga, kes ta kenasti välja aitasid. Elu maal – abikäsi on alati olemas. Merili ise ütleb, et on kõige uhkem selle üle, et suudab anda endast parima, jäädes samal ajal rahulikuks ja järjepidevaks – calm and consistent, nagu ta ise ütleb.
POLINA
Sel suvel on Polina elu üsna lihtne ja samas täiesti omaette maailm – chillib, töötab ja võtab päev korraga. Kui küsida, mis toimub, siis vastab ta ise napilt: “Mdea, teen tööd.” Ja tõesti, ta teebki. Üks lugu, mida Polina kindlasti tulevikus räägib – olgu siis sõpradele, perele või tulevastele lastele –, on see, kuidas ta sai Ameerikas suve jooksul nii loomi paitada, kõht täis süüa kui ka kogemata kokku sattuda ühe issiga, kes osutus… drug dealer’iks. Jah, tõestisündinud lugu. Ameerika on üllatusterikas. Polina ütleb, et on kõige uhkem selle üle, et teeb tööd. Lihtsalt. Ausalt. Ja järjekindlalt.
RALF
Sel nädalal liikus Ralf uude linna ja nagu ta ise ütleb – uus linn, uus mina. Kaevandamiskeskne väikelinn, mis osutus üllatavalt heaks ajalootunniks: tuli välja, et just kohalik vaskeboss aitas omal ajal kaasa Las Vegase sünnile. Ajalugu otse elust enesest. Kui Ralfilt küsida lugu, mida ta kindlasti tulevikus räägib – olgu sõpradele, perele või lastele –, siis neid on lausa mitu. Näiteks hetk, kui keegi vend lihtsalt andis talle 250 dollarit pihku ja ütles: “Naudi.” Või kui ta nägi kahe miljoni dollarilist mootorrattakollektsiooni. Või kui keegi sõitis talle lihtsalt autoga otsa. Üldse, elu siin on teistsugune – ja seda igas mõttes. Ralf ütleb, et on kõige uhkem oma isikliku arengu üle. Ta väärtustab nüüd paljusid asju hoopis sügavamalt. Personal growth, mis räägib rohkem kui kakssada viiskümmed dollarit pihus.
GEORG
Sel nädalal sattus Georg tõelise Ameerika kontrastide keskele – ühes kohas jagasid usklikud talle piiblit ja kinkisid isegi tasuta eksemplari, teises kohas kostus majast ähvardav karje: “Ma tapan kellegi ära!” Mõistagi tegi Georg kiire ja vaikse taktikalise tagasiliikumise… ainult et kohe järgmise ukse juures hakkas talle selja tagant ligi hiilima koer. Seiklus missugune. Kui Georgilt küsida lugu, mida ta kindlasti kunagi edasi räägib, siis ta ütleb, et kogu see suvi väärib rääkimist – eriti Montana Glacieri rahvuspark ja kõik need huvitavad inimesed, keda ta kohtas. See pole vaid üks konkreetne lugu, vaid terve kogemus, mis jääb. Kõige uhkem on Georg oma sõprade ja pere üle. Sest kui elu viskab ette nii piibleid, ähvardusi kui hiilivaid koeri, siis on hea teada, et keegi päriselt hoiab ja ootab.
ANETE-ELISABETH
Anete-Elisabethi nädalast jäi meelde üks eriti südamlik hetk: ta koputas uksele ja kohtus koduse isaga, kes kasvatas oma kolme väikest tütart. Ta kutsuti isegi tuppa – tüdrukud näitasid talle uhkusega oma kuut kilpkonna. Alles 15 minutit hiljem sai Anete aru, et isa, kellega ta rääkis ja kellele pilte näitas, oli pime. Sitdowni lõpus võttis see isa kitarri ja mängis talle Hey Jude’i – justkui privaatkontsert täis siirust ja hingejõudu. Respekt. Kõige uhkem on Anete-Elisabeth selle üle, et ta teeb selle suve lõpuni. Lisaks, et ta on nii kannatlik. See ongi tema supervõime –kindlameelsus läbi kõigi hetkede.
…Ja just selliste lugude pärast saavad meist kõige ägedamad vanavanemad, sest me oleme siin nii palju kogenud. Pöörane aga vahva! Aga mis siis muidu kui järgmise nädalani!
Musid-kallid-õhupallid,
THE W1NCRED1BLES
SW Eesti 