ARCANE 8 🔮 – WEEK 8️⃣

Lemmik nädal siiamaani: meie lemmiknumber ju! Tehtud-nähtud sai palju, külastasime pererahvaid nii tihedates linnades kui avarates maakohtades, kes iganes meie abi vajas, selle ka leidis. Autosid muudki lisandub, varsti hakka või et juba valima, millise suksuga tööle kihutada.

OTT

Maakohtade vallutaja! Elab vahel kui muinasjutus: pered seitsme maa ja mere taga, aga nendeni ta jõuab.

MART

Leidsin koera, kes haukus nagu tuhande eest, aga samas auto alt välja ei julgenud ronida. All bark and no bite, nagu öeldakse. Sain ka maailma glamuurseimas restoranis ehtsat Ameerika steiki 🥩 proovida. McDonalds ikka alt ei vea.

RAUNO

Koerad igas majas! See nädal sain rendi auto ja käisin väga suure osa oma linnast läbi, nägin igasugu sulelisi ja karvaseid. Leedu first-year käis mind follomas ja see oli ka üks ägeda attitudega päev.

JONETE

Nädal juba jälle läbi, aeg liigub siin ikka kiiresti. Kohtusin sellel nädalal perega, kellel on palju erinevaid madusid kodus.

TRIINU

Sel nädalal võtsin veidi rahulikumalt – töö sujus oma tempos ja päevad olid täis pikki vestlusi kohalikega. Iga uks avas uue väikese maailma ja vahel läks lihtsalt jutt nii hästi käima, et unustasin ära, kui palav väljas on või kui palju samme juba kogunenud on.☀️ Üks eriti äge hetk oli see, kui sain linnapeaga juttu puhuda – ja mitte lihtsalt viisakalt tere öelda, vaid päriselt maha istuda ja rääkida elust-olust, kohalikest inimestest ja suvest. Sellised hetked on need, mis panevad tundma, et oled osa millestki suuremast. 🥰 Lisaks hakkas mul kogemata tekkima väike kohalike aarete kogu – sain näiteks ühe mega ilusa, sätendava pluusi, mis on nüüd mu garderoobi kõige säravam ese ja tuletab igal kandmiskorral meelde seda armsat inimest, kellelt selle sain. 🪩 Mõnikord ei pea jooksma, et jõuda – piisab, kui kuulad, naeratad ja lihtsalt oled kohal. 💛-Triinu🫶🏽

STEN

Töötasin see nädal mitmes eri linnas ja no kujuta pilti, inimesed ikka sama toredad. Mitu korda pakuti maitsejääd ja üks eriti tore naine lubas mul igal ajal oma terrassi kasutada, kui tahan oma asju hoida või niisama jalga puhata. Kohtusin ka kahe gümnaasiumi direktoriga, kes küll töötasid erinevates linnades, aga elasid kõrvuti majades. Raske nüüd küll öelda, kes seal naabrist parem oli. Idee poolest läksin küll mina uste taha inimestele raamatuid pakkuma, aga mitmel korral tulin hoopis ise uute lahedate esemetega tagasi!

Nädala võtsime kokku veidi hilinenud kevadpuhastusega. Käsi määrida me ei kartnud (kuigi kindad panime ikkagi loomulikult kätte) ja korjasime Harrisburgi pargist kokku kõik prahi, mis silma alla sattus. Aitamise rõõm on ikka kõige suurem rõõm!