Uus nĂ€dal, uued tĂ€navad, uued inimesed ja samad unistused, mille nimel me siia tulime đșđžđ. Kui mĂ”ni pĂ€ev tundub nagu mĂ€kketĂ”us đ”ââïž ja mĂ”ni teine nagu sĂ”it allamĂ€ge đąđš. Siis see kĂ”ik ongi osa sellest seiklusest, mida see suvi endas peidab.
Meie tiim on jĂ€lle sammu edasi astunud â lĂ€bi pĂ€ikese, vihma ja tormide âïž. Aga igas pĂ€evas oli midagi, mis tegi selle tĂ€hendusrikkaks â olgu selleks pere, kes meid naeruga vastu vĂ”ttis vĂ”i hetk, kus sai iseendaga ausalt silmitsi seista.
Selles postituses vaatame tagasi möödunud nĂ€dalale â mis juhtus, ĂŒllatas ja Ă”petas. đ€đ
Hannaleena kohtus naisega, kes ei olnud mitte ainult soe ja vastuvĂ”tlik, vaid ka raamatu âHow Not to Cleanâ đđ§œ autor!
See polnud ainult koristusraamat. See oli elufilosoofia â sellest, kuidas luua kodus sĂŒsteeme, mis hoiavad kodu korras. Naine oli sellele pĂŒhendanud 20 aastat oma elust – elu ei pea olema ĂŒks lĂ”putu koristamine. Hanna sai raamatu pdf formaadis omale tasuta meilie!
đ¶đ± Keiro eriline kohtumine emaga, kes pÀÀstab sĂŒdameid
Ăks pĂ€ev viis mind uksele, kus connection tekkis kiirelt ja emaga oli lihtne rÀÀkida. Meil oli nii palju ĂŒhist ja poole pĂ€evase âĂ€ra kannatamiseâ jĂ€rel sain lĂ”puks isegi WC-s Ă€ra kĂ€ia.
Tema kodu oli nagu vĂ€ike loomade kuningriik â kaks eakat koera (rotweiler ja krants), kellest viimane pidi muidu ĂŒsna eemalehoidev olema, aga tuli kohe lakkuma ja lubas pai ka. Rottweilergi vĂ”ttis mu kenasti omaks. đđŸ
Ja see polnud veel kĂ”ik â selgus, et ema on ka kassipoegadele hoolduskodu, kuni nad saavad pĂ€ris koju adopteeritud. Kui kĂŒsisin, kas tohin mĂ”nda kassi paitada, selgus, et ĂŒks karvane tegelane oli juba jalga pidi mul kĂŒljes ja jĂ”llitas mind đ. Ja mis kĂ”ige toredam â peres oli ka ĂŒks oranĆŸ Maine Coon (mu lemmik!), keda sain samuti paitada.
đ Evelini pitsapĂ€ev â otse food truckâist!
Eile tegi Evelin uksele koputades jackpotâi â sattus perele, kellel on oma food truck ja nad kinkisid talle tasuta pitsa! đđ„
Kuna pitsa tuli otse ahjust ja sĂŒdamega tehtud, siis jĂ€id Evelini kaasa pakitud wrapid ĂŒldse puutumata â terve pĂ€ev möödus mĂ”nusalt pitsat sĂŒĂŒes ja kĂ”ht oli rÔÔmus hommikust Ă”htuni. MĂ”ni pĂ€ev lihtsalt maitseb paremini kui teine đđ
đ„ Rometi ja Kapu hommikuseiklus!
Rometil ja Kasparil on saanud vĂ€ikestviisi traditsiooniks alustada nĂ€dalat kĂ”ige âkunnimasâ hommikusöögikohas â tĂ€pselt seal, kus pannkoogid on kohevad, kohv kuum ja teenindus legendaarne âđł. Aga seekordne esmaspĂ€ev pakkus ĂŒllatuse: keegi oli öösel restorani kĂ”rvalt internetikaabli katki sĂ”itnud, nii et koht oli suletud đŹđĄ. Aga neile tehti erand ja lasti ikkagi sisse. Saime oma tavalise hommikusöögi Ă€ra nautida, ja kui arvet kĂŒsisime, tuli teenindajalt lihtsalt naeratus ja lause: âItâs on the house.â LaupĂ€eva hommikul aga joudis asi jĂ€rgmisele tasemele â ĂŒks kokkadest tuli peale sööki meiega kĂ€tekĂ”verdusi tegema đđȘ.
âïž Aleksandri kohtumised â pakkumised ja kingitused
Ăks pĂ€ev vĂ”ttis pöörde, kui talle anti tööpakkumine đ. Kohtusin teise salesmeniga, kes vaatas mulle otsa ja ĂŒtles: âYou’re really good at this. Tule meile tööle!â Aga noh â raamatute mĂŒĂŒmine on ikkagi parim töö maailmas ja ta jĂ€i truuks suve missioonile. đŒđ
Ja nagu pĂ€ev ei saaks veel huvitavam olla â viimasel uksekoputusel astus vastu lennundusinseneer, kes töötab Gulfstream Aerospaceâis. PĂ€rast vĂ€ikest jutuajamist ulatas ta mulle Gulfstreami firma T-sĂ€rgi đâïž. Mitte ĂŒldse paha pĂ€ev! đ
đȘïž Kareli reedene tormikatsumus, sellist tormi polevat Iowas viimase 13 aasta jooksul nĂ€htud. Tuul vÀÀnas puid, vihm peksis vastu maad nagu trumm ja mĂ”ne tunniga olid majade keldrid vett tĂ€is ning autod ulpisid tĂ€navatel nagu paadid đđŠ.
Enamik inimesi oleks ehk valinud sel hetkel kuiva varjualuse ja sooja teki, aga Karel tĂ”mbas kapuutsi pĂ€he ja lĂ€ks ikkagi uksele koputama. Sekunditega oli ta lĂ€bimĂ€rg, aga samm jĂ€i sirgeks ja siht kindlaks. Töötas edasi mitte ainult seepĂ€rast, et peab, vaid seepĂ€rast, et see on tema standard. đȘđ§ïž
Me Ă”ppisime, et raskused ei vĂ”rdu ebaĂ”nnestumine, vaid see on hoopis koht, kus inimestena kasvame. đ±. Me naersime, Ă”ppisime, tantsisime vahel ka vihmas đđ§ïž ja mis kĂ”ige olulisem â me ei andnud alla.
SĂŒdamed on vĂ€sinud, aga samal ajal tĂ€idetud. Sest me teame, et iga pĂ€ev, mil me uksele koputame, ei mĂŒĂŒ me ainult raamatuid â me ehitame iseloomu đ§±đȘ.
Uus nĂ€dal on ukse ees đȘâ ja meil on taas vĂ”imalus alustada vĂ€rskelt, julgelt ja rÔÔmuga. AitĂ€h, et loed ja elad meile kaasa! đ









