Underdogs week 5 đŸ†

Uus nĂ€dal, uued tĂ€navad, uued inimesed ja samad unistused, mille nimel me siia tulime đŸ‡ș🇾📚. Kui mĂ”ni pĂ€ev tundub nagu mĂ€kketĂ”us đŸš”â€â™€ïž ja mĂ”ni teine nagu sĂ”it allamĂ€ge 🎱💹. Siis see kĂ”ik ongi osa sellest seiklusest, mida see suvi endas peidab.

Meie tiim on jĂ€lle sammu edasi astunud – lĂ€bi pĂ€ikese, vihma ja tormide ⛈. Aga igas pĂ€evas oli midagi, mis tegi selle tĂ€hendusrikkaks – olgu selleks pere, kes meid naeruga vastu vĂ”ttis vĂ”i hetk, kus sai iseendaga ausalt silmitsi seista.

Selles postituses vaatame tagasi möödunud nĂ€dalale – mis juhtus, ĂŒllatas ja Ă”petas. đŸ€đŸ‘‡

Hannaleena kohtus naisega, kes ei olnud mitte ainult soe ja vastuvĂ”tlik, vaid ka raamatu  â€œHow Not to Clean” đŸ˜„đŸ§œ autor!

See polnud ainult koristusraamat. See oli elufilosoofia – sellest, kuidas luua kodus sĂŒsteeme, mis hoiavad kodu korras. Naine oli sellele pĂŒhendanud 20 aastat oma elust – elu ei pea olema ĂŒks lĂ”putu koristamine. Hanna sai raamatu pdf formaadis omale tasuta meilie!

đŸ¶đŸ± Keiro eriline kohtumine emaga, kes pÀÀstab sĂŒdameid
Üks pĂ€ev viis mind uksele, kus connection tekkis kiirelt ja emaga oli lihtne rÀÀkida. Meil oli nii palju ĂŒhist ja poole pĂ€evase „Àra kannatamise“ jĂ€rel sain lĂ”puks isegi WC-s Ă€ra kĂ€ia.

Tema kodu oli nagu vĂ€ike loomade kuningriik â€“ kaks eakat koera (rotweiler ja krants), kellest viimane pidi muidu ĂŒsna eemalehoidev olema, aga tuli kohe lakkuma ja lubas pai ka. Rottweilergi vĂ”ttis mu kenasti omaks. đŸ•đŸŸ

Ja see polnud veel kĂ”ik – selgus, et ema on ka kassipoegadele hoolduskodu, kuni nad saavad pĂ€ris koju adopteeritud. Kui kĂŒsisin, kas tohin mĂ”nda kassi paitada, selgus, et ĂŒks karvane tegelane oli juba jalga pidi mul kĂŒljes ja jĂ”llitas mind 😄. Ja mis kĂ”ige toredam – peres oli ka ĂŒks oranĆŸ Maine Coon (mu lemmik!), keda sain samuti paitada.

🍕 Evelini pitsapĂ€ev – otse food truck’ist!
Eile tegi Evelin uksele koputades jackpot’i – sattus perele, kellel on oma food truck ja nad kinkisid talle tasuta pitsa! đŸ˜đŸ”„

Kuna pitsa tuli otse ahjust ja sĂŒdamega tehtud, siis jĂ€id Evelini kaasa pakitud wrapid ĂŒldse puutumata – terve pĂ€ev möödus mĂ”nusalt pitsat sĂŒĂŒes ja kĂ”ht oli rÔÔmus hommikust Ă”htuni. MĂ”ni pĂ€ev lihtsalt maitseb paremini kui teine 😄🍕

đŸ„ž Rometi ja Kapu hommikuseiklus!
Rometil ja Kasparil on saanud vĂ€ikestviisi traditsiooniks alustada nĂ€dalat kĂ”ige „kunnimas“ hommikusöögikohas – tĂ€pselt seal, kus pannkoogid on kohevad, kohv kuum ja teenindus legendaarne ☕🍳. Aga seekordne esmaspĂ€ev pakkus ĂŒllatuse: keegi oli öösel restorani kĂ”rvalt internetikaabli katki sĂ”itnud, nii et koht oli suletud 😬📡. Aga neile tehti erand ja lasti ikkagi sisse. Saime oma tavalise hommikusöögi Ă€ra nautida, ja kui arvet kĂŒsisime, tuli teenindajalt lihtsalt naeratus ja lause: “It’s on the house.” LaupĂ€eva hommikul aga joudis asi jĂ€rgmisele tasemele – ĂŒks kokkadest tuli peale sööki meiega kĂ€tekĂ”verdusi tegema đŸ˜„đŸ’Ș.

✈ Aleksandri kohtumised – pakkumised ja kingitused
Üks pĂ€ev vĂ”ttis pöörde, kui talle anti tööpakkumine 😄. Kohtusin teise salesmeniga, kes vaatas mulle otsa ja ĂŒtles: â€œYou’re really good at this. Tule meile tööle!” Aga noh – raamatute mĂŒĂŒmine on ikkagi parim töö maailmas ja ta jĂ€i truuks suve missioonile. đŸ’ŒđŸ“š

Ja nagu pĂ€ev ei saaks veel huvitavam olla – viimasel uksekoputusel astus vastu lennundusinseneer, kes töötab Gulfstream Aerospace’is. PĂ€rast vĂ€ikest jutuajamist ulatas ta mulle Gulfstreami firma T-sĂ€rgi đŸ‘•✈. Mitte ĂŒldse paha pĂ€ev! 😄

đŸŒȘ Kareli reedene tormikatsumus, sellist tormi polevat Iowas viimase 13 aasta jooksul nĂ€htud. Tuul vÀÀnas puid, vihm peksis vastu maad nagu trumm ja mĂ”ne tunniga olid majade keldrid vett tĂ€is ning autod ulpisid tĂ€navatel nagu paadid đŸš—đŸ’Š.

Enamik inimesi oleks ehk valinud sel hetkel kuiva varjualuse ja sooja teki, aga Karel tĂ”mbas kapuutsi pĂ€he ja lĂ€ks ikkagi uksele koputama. Sekunditega oli ta lĂ€bimĂ€rg, aga samm jĂ€i sirgeks ja siht kindlaks. Töötas edasi mitte ainult seepĂ€rast, et peab, vaid seepĂ€rast, et see on tema standard. đŸ’ȘđŸŒ§ïž

Me Ă”ppisime, et raskused ei vĂ”rdu ebaĂ”nnestumine, vaid see on hoopis koht, kus inimestena kasvame. đŸŒ±. Me naersime, Ă”ppisime, tantsisime vahel ka vihmas đŸ’ƒđŸŒ§ïž ja mis kĂ”ige olulisem – me ei andnud alla.

SĂŒdamed on vĂ€sinud, aga samal ajal tĂ€idetud. Sest me teame, et iga pĂ€ev, mil me uksele koputame, ei mĂŒĂŒ me ainult raamatuid – me ehitame iseloomu đŸ§±đŸ’Ș.

Uus nĂ€dal on ukse ees đŸšȘ– ja meil on taas vĂ”imalus alustada vĂ€rskelt, julgelt ja rÔÔmuga. AitĂ€h, et loed ja elad meile kaasa! 💌

Leave a comment