Underdogs week 2 🏆🇺🇸

Meie suvine müügirännak Ameerikas on täies hoos ja järjekordne nädal on seljataga – täis siiraid vestlusi, väikseid võite ja mõnikord ka mõnusaid “ei”-sid, mis õpetavad rohkem kui arvata oskaks. 💪

Kogu tiim on kõvasti arenenud – julgus on kasvanud, tempo on sees ja iga päevaga õpime üha rohkem, kuidas inimestega suhelda, neid mõista ja läbi selle oma eesmärkidele lähemale liikuda. 😊

Seikluseid on olnud igasuguseid, aga mis peamine – me ei anna alla. 👁️🫵🔛🔝 Siin on meie selle nädala värvikamad hetked 🤩

🔹Alex sattus ühel päeval eriti laheda pere juurde, kes oli parajasti ehitamas oma unistuste foodtrucki. Nende eesmärk? Alustada 4. juulil ja pakkuda üle kogu Illinois osariigi peanut butter and jelly võikusid! 🥜🍓🍞

Nende toidukäru kannab ägedat sloganit: “That’s My Jam”

Alex sai au olla üks esimese viie inimese seas, kes andis nende foodtruckile autogrammi. Kes teab, võib-olla on see kunagi kuulsal menüütahvlil kõigi silme ees! 😎🚚💥

🔹Evelin kohtas see nädal ühte Southwestern Advantage’i vilistlast, mitut õpetajat ning isegi kooli direktorit. 👩‍🏫📚

Jutt jooksis ladusalt ja ühine kogemus lõi uue tutvuse – SW vilistlane mõistis täpselt, mida Evelin kogeb. Ta jagas häid sõnu ja julgustust. Lisaks sai ta ühe kooli direktoriga pilti teha, et jäädvustada see meeldejääv hetk. 📸✨

Sellised juhuslikud, aga kohtumised tuletavad meelde, kui lai ja toetav on Southwesterni kogukond ❤️🌍

🔹Karelil oli eile hommikul, kolmas või neljas uks – täiesti tavaline müügipäeva algus. Karel teeb nagu ikka oma approachi ja siis ütleb ukse avanud naine ootamatult:
“Me võime eesti keeles ka rääkida.” 😄🇪🇪

Selgus, et tegu oligi eestlasega! Ta oli näinud Facebookis gruppi “Eestlased Põhja-Ameerikas”, kus keegi oli jaganud infot, et tudengid Eestist käivad raamatutega ringi.
Naise poeg ütles Kareli ilusti “Tere”

tegi Karel siiski inglise keeles – töö on töö! – aga süda oli see päev natuke soojem. Sellised kokkupuuted teevadki selle suve eriliseks. ☀️🚪📚

🔹Kaspar koputas ühel õhtul uksele ja sellele vastas poeg, kes palus oodata, kuni ta vanaema kutsuma läheb. Ent vahepeal pere koerad lipsasid ukse vahelt välja ja panid jooksu. 🐕💨

Kaspar jäi korraks nõutuks, hüüdis ukse vahelt poega ja vanaema, et olukorda selgitada. Kui nad tagasi tulid, läks Kasoar koos pojaga koeri otsima.

Õnneks lõppes seiklus hästi: koerad leiti üles, Kaspar ja poeg tassisid nad auto peale ning aitasid turvaliselt koju tagasi. 🚗🐾

🔹Ühel õhtul, kui Hannaleena oli rattaga juba kodu poole teel, aga ühe terrassi pealt kostis kitarrimäng. Ta jäi kuulama, kuidas mees mängis ja laulis 🎶 ning pärast loo lõppu otsustas juttu teha.

Selgus, et mees on pärit Saksamaalt, vahepeal elanud Jaapanis ja teadis täpselt, kus Eesti asub. Nii saigi üks tavapärane õhtune kojusõit uue ja meeldejääva pöörde 🎸🚲🌙

🔹Keiro oli liikumas ühe call back-i poole, kuid vahepeal sai veel ühe pere kätte, kellega maha istuda ja koos sellega ka gaasilise joogi – selline, mis oli plekkpurgis. Ta ei jaksanud kõike kohe ära juua nii et ta kallas selle ümber plastpudelisse.

Kui ta lõpuks callback-maja juurde jõudis ja pudelit lahti hakkas keerama, käis järsk plahvatus – jook purskas pooleldi välja ja lahvatas laiali nagu minipomm. Alles jäänu sai ta siiski ära juua. 😅

🔹Aleksandr demonstreeris raamatuid kolmele patrullpolitseinikule – ja kõige lõbusam oli see, kui “Skwids” raamatu juures suured mehed vaatasid üksteisele otsa ja arutasid tõsimeeli, kellel loomadest võiks olla “swivel eyes”. 😂👀

Päeva jooksul tekkis tunne nagu oleks sattunud otse GTA maailma – alustas tööd Lincoln Parkis, aga hiljem liikus edasi Washington Parki. See liikumine kahe linnaosa vahel tundus täpselt nagu mängus, kus sild avaneb ja ees ootab täiesti uus turff – uued majad, uued inimesed ja uued võimalused.

“Juba ootan, millal avaneb kolmas linn!” ja nii see suvine seiklus samm-sammult avaneb nagu hästi kirjutatud levelite kaart. 🎮📚🚔

🔹Kolmekordne “õnn” ratastel 🚲💨 Sel nädalal sai Rometi jalgratas rohkem tähelepanu kui ta ise 😅 Rehv läks mitte üks, mitte kaks, vaid kolm korda tühjaks! Esimene kord keset päeva —mille ta tanklas täis pumpas, kõik tundus OK… kuni järgmise lõunani. Teine kord: paduvihmas. Aga kolmas kord tõi lahenduse – Walmartist tellitud rehviparanduskomplekt päästis päeva 🙌 Hommikul parandus tehtud ja Romet sai tööle nagu uus!

Iga nädalaga saab selgemaks, et see suvi on midagi palju enamat kui lihtsalt töö – see on väljakutse, areng ja vahva seiklus üheskoos.
Me ei ole veel kaugeltki valmis – ees ootavad uued tänavad, uued inimesed ja kindlasti ka uued blogilood.

Püsige lainel! 🌊

Leave a comment