💪GAINS₃-week 2☀️🤩

Juhhuuu! Kolmas töönädal on meil selja taga ja huvitavaid lugusi on meil oi kui palju. Kui eelmisel nädalal saime nautida Minnesota vihma vigureid, siis see nädal saime tunda kõike alates vihmast kuni tulise päikseni. Laupäeval paistis päike nii tugevalt, et veest sai meie parim sõber ja varjust meie ustav kaaslane. Aga loeme nüüd kuidas meil kõigil läks see nädal. —->

Mihkel:
Minu suvi Ameerikas: raamatud, legendid ja jõuluvana õllekõhuga

Selle suve veedan ma Ameerikas, töötades Southwestern Advantage programmiga — müües ustelt-uksele hariduslikke raamatuid. See on olnud tõeline eluülikool, kus igapäevased seiklused ja kohtumised on muutnud iga päeva meeldejäävaks.

Ühel kuumal pärastlõunal koputasin uksele ja mulle tehti lahti justkui tavalises Ameerika äärelinnas. Vestluse käigus selgus, et selle maja peremees ei olnud sugugi tavaline – ta oli kohaliku piirkonna elav legend. Tema poeg oli nimelt müünud Southwestern Advantage’i raamatuid suisa 10 suve järjest! Kui ta kuulis, miks ma seal olen, läks tal silm särama ja ta jagas minuga lugusid, mida tema poeg oli rääkinud – tööeetikast, tahtejõust ja sõprusest, mis selle programmi kaudu tekivad. See hetk pani mind tundma, nagu oleksin osa millestki palju suuremast.

Aga Ameerikas juhtub ka kõige ootamatumaid asju. Ühel päeval avas mulle ukse mees, kes nägi välja täpselt nagu jõuluvana – valge habe, punakas nägu ja naeratus, mis täitis terve ukseava. Aga tal oli ka korralik õllekõht ja särgi peal kiri “Naughty or Nice?”. Selle asemel, et mind minema saata, tuli ta õue, istus pingile ja ütles: “Noh, räägi mulle, mis sul seal kotis on.” Kuulas mind lõpuni ja isegi soovis mulle edu, öeldes, et jõuluvanagi usub haridusse!

Ja muidugi ei saa unustada päevi, kus naabruskonnas käis parasjagu… poolpidu. Üks kord sattusin majja, kus tagahoovis käis väiksemat sorti koosviibimine — grill tossas, muusika mängis ja inimesed olid parasjagu heas tujus. Selle asemel, et mind ära ajada, kutsuti mind tagaaeda, pakuti limonaadi ning ma sain rääkida oma raamatutest tervele seltskonnale korraga.

Sellised kohtumised – olgu see legendi isa, jõuluvana või suvine seltskond – on teinud minu ajast Ameerikas midagi enamat kui lihtsalt töö. See on olnud seiklus, mille jooksul olen kasvanud inimesena, õppinud suhtlema erinevate inimestega ja leidnud end olukordadest, millest saaks raamatu kirjutada. Ja võib-olla kunagi kirjutangi.

Elly:
See nädal läks väga kiiresti. Sain erinevaid ülesandeid, mille harjumisega läks natuke aega aga asja sai. Kõige vahvam päev oli ikka laupäev kus päike armu ei andnud ja kimasin rattaga 35°C-ses ilmas ringi. Inimesed olid super lahked ja andsid mulle pidevalt vett. Kõige ägedam oli see kui koputasin uksele kus käis pidu, sain nendele raamatuid tutvustada ja tasuks sain pitsalõigu. See oli päeva parim osa.
Samuti sain ühe vanaema käest ka väikese kingituse, kus sees olid äsja ostetud seebid ja näohooldusvahendid. Ma ütlesin talle ainult “tere!” ja selgitasin, mida ma teen ja ta ütles, et ma olin nii tore ja sõbralik seega ta tegi mulle kingituse.

Putukad võiksid olla siin sama sõbralikud kui inimesed🤣
Host teeb meil väga huvitavat toitu, nimelt kalkuni kotlet koos kaheksajalaga.

Nägin ka kassi kellele meeldib jalad ristis lamada, nagu kuninganna.

Sain esimest korda USA’s ka autoga sõita. Pole hullu midagi, Tallinna liiklus on hullem….hehehehhehe

Kristjan H.:
“nagin pardipere” – Kristjan Heinmäe 2025

Jaanus:
Tundub nagu iga nädal möödub kiiremini kui eelmine. Sain jälle korralikult tööd rügada ja raskusi ületada. Näiteks läks neljapäeva hommikul kohe esimese asjana rattal sisekumm katki ning ma pidin kuidagi leidma lahenduse, kuidas edasi töötada. Nüüd pühapäeval vahetasin ise sisekummi välja ja loodan, et see peab veits kauem vastu. Laupäeval oli meil väljas 36°C, kuna ma ratast ei saanud kasutada, siis töötasin jalgsi. Sain paljude inimeste käest vett, mille üle ma olen tänulik. Päeva lõpus mul oli vaja tagasi koju jõuda, vaatasin taksode hindu ja otsustasin, et odavam on lihtsalt joosta. Õnneks töötasin päris lähedal meie kodule ning jooksin/kõndisin umbes 20 min ainult. Nägin see nädal päris lahedaid aiakaunistusi ka.

Joosep:
“Üpris bipolaarne kliima”

Kristjan K.:
Oli pere kus oli suur aed ümber ja alati koerad hoovis, mis teadsin, et ei lähe sinna kunagi. Viimasel päeval sõitsin mööda ja nägin seal 2 last palli mängimas, algul sõitsin mööda kuid olin nagu suva ma lähen küsin kas vanemad kodus jne. Nad olid üks toredamaid peresi kellega tegin SD.

Merilyn:
sain postiljonilt banaani ja vett ja nagin vaga paljusid peresid kes euroopas elanud voi sundinud seal.
ostsin see nädal oma elu esimese auto aga samas see ka pooleldi laguneb hahahahahaha.

Patrik:
Vägev nädal. Töötasin rikkamas piirkonnas ja kohtasin mitmeid CEOsid ja ettevõtjaid ja sain nendelt saladusi küsida. Reede ja laupäev oli ka päris korralik kuumalaine ja õnneks kõik inimesed on väga abivalmid ja jagavad vett kui vaja.

Sander:
Järjekordne äge nädal selja taga. Taavi saatis kastitäie nänni ja süüa 🙏🙏 mullitaja ja veepüstol said kõige rohkem vatti.