Nonii, kallid lapsevanemad ja sÔbrad!
Teretulemast tagasi meie blogisse! đ
Meie teine tĂ€ispikk nĂ€dal Minnesotas on seljataga â ja mis nĂ€dal see alles oli! Ilmad hoiavad meid pidevalt varvaste peal: kord saame tormi, kord 34-kraadist sauna, aga meid see ei heiduta! Nagu ĂŒtleb ka Terminaator:
âKĂ”ik, mis ei tapa, teeb tugevaks!â đȘđȘïžâïž
Sel nĂ€dalal oleme kĂ”ik tundnud, kuidas samm muutub kindlamaks ja koputused teadlikumaks. Kui esimesel nĂ€dalal vaatasime ustele pisut kartlikult, siis nĂŒĂŒd juba astume juurde julgelt ja sirge seljaga. IgaĂŒks meist on arenenud tohutult â nii mĂŒĂŒgitöö poolest kui ka inimesena.
Oleme Ă”ppinud kohanema, kuulama, vastu pidama ja lĂ€bi vihma naeratama. đȘđ












đ„ Success Coinid â meie kuldne algus!
Esimestel nĂ€dalatel kĂ€is meil tiimis vĂ€ike sĂ”bralik, aga vĂ€ga motiveeriv vĂ”istlus â nimelt keskmiselt 30 demo pĂ€evas, et vĂ€lja teenida pĂ€ris ehtne kuldmĂŒnt â Success Coin! âš
Ja nĂŒĂŒd kujutage etteâŠ
Me kĂ”ik tĂ”ime kulla koju! đđ
IgaĂŒks meist andis endast parima, pingutas lĂ€bi palavuse ja paduka â ja see tasus end Ă€ra. See pole lihtsalt mĂŒnt â see on mĂ€rk, et me oleme Ă”igel teel, et siit edasi saab minna ainult paremaks ja et see suvi saab olema tĂ”eliselt vĂ€gev!
Need vĂ€ikesed kuldsed mĂŒndid taskus kĂ”lisevad nĂŒĂŒd iga koputuse rĂŒtmis ja tuletavad meile meelde:
me suudame palju rohkem, kui me ise arvame.







đ” Kui teine nĂ€dal oleks laul⊠đ¶
IgaĂŒks meist on sel nĂ€dalal kĂ”ndinud lĂ€bi tormi, pĂ€ikese â aga kui panna see kĂ”ik muusikasse, siis kĂ”laks meie nĂ€dal umbes nii:
Laura â âPĂ”dral maja metsa seesâ
Laura nĂ€dal algas nagu vĂ€ikesel jĂ€nesel â natuke segaduses, pisut ehmunud, aga valmis tegutsema. Uksed tundusid suured ja mets tundus vÔÔras. Aga koputas ta ikka:
âKop-kop, lahti tee!â
Ja mis selgus? Metsas ei olnudki ainult jahimehed, vaid ka soojad naeratused, avatud hinged ja uusi sÔpru tÀis maailm.
Laura Ôppis, et kui julgelt koputada ja kÀppa anda, siis vÔetakse sind rÔÔmuga vastu.
NĂŒĂŒd liigub ta juba enesekindlalt â jĂ€nese kombel kiire ja terane, aga sĂŒdames pĂ”dra kodusoojus.


Markus â âItâs Another Dayâ â The Death Set
âFinally looked outside today⊠walked outside anyway.â đ€ïžđŽââïž
Markusâe nĂ€dal oli nagu see laul â tĂ€is sisemisi vestlusi ja vĂ€liseid vĂ€ljakutseid. MĂ”ni pĂ€ev hakkas kĂ”hklusega, nagu lugedes mĂ”ttes: â5⊠3⊠2âŠâ, aga lĂ”puks astus ta ikka vĂ€lja. PĂ€ikese alla. Padukasse. Uue pĂ€eva ja uue ukse juurde.
Tema rattad on keerelnud lĂ€bi kuumuse, vihma ja tolmu. Ta ei eita, et mĂ”ned hetked olid rasked. MĂ”tted, mis tulevad ja lĂ€hevad. Tunnetus, et kĂ”ik pole enam endine â aga ikka liigub edasi, sest nagu laul ĂŒtleb:
đ âTrying to wallow in the hope of what can be, not whatâs been taken away.â
Markus ei ela eilse sees â ta vĂ€ntab lĂ€bi tĂ€nase, et ehitada homset. Ja see hoiak on kuldavÀÀrt.
Iga uks on uus algus. âHey hey â itâs another day!â


Ingrid â âJĂ€tke vĂ”tmed vĂ€ljapooleâ Anne Veski
Et saaks tuppa⊠ja rÀÀkida⊠ja mĂ”juda. đđŹ Ingridi nĂ€dal oli nagu avatud uste pĂ€ev â sĂ”bralik, avatud ja tĂ€is suhtlemist. Ta justkui sosistaks igale majale: âHei, jĂ€ta vĂ”tmed vĂ€lja â ma tulen rÔÔmu tooma!â Iga koputus on vĂ”imalus ja iga vestlus on nagu uus akord tema kasvuloos. Kui keegi suudab vÔÔrad muuta tuttavateks, siis see on Ingrid.


Kristelle – Traffic âMe ei lĂ”petaâ
Maximum effort. Kuni lĂ”puni. Iga pĂ€ev. đ„đȘ Krissule pole olemas âpoolikultâ. Tema pĂ€evad algavad tĂ€iega ja lĂ”pevad ainult siis, kui enam ei ole tĂ€navat, mida koputada. Kui teised hakkavad vaikselt vĂ€sima, siis Krissu ĂŒtleb: âMe ei lĂ”peta!â



Piia â âKulla kutseâ â VĂ€gilased
âEnne hĂŒppan vette, kui annan end kulla kĂ€tteâ đđ Piia nĂ€dal oli kui ballaad tugevast vaimust, kes ei lase end eksitada tormist, tulest ega kuldsest peibutusest. Tema tee ei ole sirge, aga iga samm on aus ja teadlik â mitte kiire kasumi, vaid sĂŒgavama eesmĂ€rgi nimel. Kui keegi pakuks talle lihtsamat teed, siis Piia vastaks, nagu lauluski: âKuld on kĂŒlm ja hingetu â ma hĂŒppan vette, aga ei anna alla.â


Kasper â âTipus ulub tuulâ â Nublu x Vaiko Eplik
Kasper kimab mööda Minnesotat nagu mees missioonil â auto all, silm selge ja rada ees.
âSest ma liigun tippu ja seal puhub alati tuul â ja see on okei, et natuke elu kĂ”igutab. Mulle see mugavus nii eriti ei istugi.â
Ta ei otsi lihtsat teed, vaid seda, kus tuul ulub ja vaated on laiad.
Nagu laulus öeldakse: âSuvi hiilis tuppa tagantâ â aga Kasper ei oodanud, vaid vajutas gaasi ja vĂ”ttis suve ise kinni.
Kindlameelne, rahulik ja liikvel â tema suvi ei sĂ”ida temast mööda, vaid temaga koos.


đ Sunday = Funday!
PĂ€rast tegusat nĂ€dalat on vaja korraks ka hinge tĂ”mmata â aga meie tiimis tĂ€hendab pĂŒhapĂ€ev ikkagi fookust ja funâi korraga!
Tegime vĂ€ikese tiimimeetingu, kus arutasime, kuidas jĂ€rgmine nĂ€dal veelgi edukamalt ette vĂ”tta: mis töötas, mida muuta ja kuidas ise veelgi tugevamaks kasvada. âïžđĄ
Ja kui mĂ”tted korras â siis muidugi⊠pĂ€ike, rand ja sullamulla!
Minnesota keeras termomeetri 34 kraadi peale ja meie keerasime end rĂ€tikutele â suplesime, nautisime pĂ€ikest ja lihtsalt tundsime rÔÔmu elust ja tiimist.
PĂŒhapĂ€ev nagu peab â laetud patareid, selge suund ja pĂ€ike pĂ”skedel! âïžđïž





Egas midagi! Tuleb uus, vĂ€gev ja seiklusterohke uus nĂ€dal! NĂ€eme jĂ€rgmine pĂŒhapaev!
Teie A.R.E.T.E! đș