1. peatükk
Tere taas!
S1LO on tagasi ja kõigil on ikka sama suur naeratus näol!
Tänasega lõpeb meie esimene täispikk töönädal. Kõikidel on juba kogunenud põnevaid tutvusi ja mälestusi – siin on kokkuvõte meie meeldejäävaimatest kohtumistest ning “Nädala fraasidest”!
May-Britt
Great week to be a bookgirl. Suhteliselt tõusude ja mõõnadega nädal. Olin enda üle uhke, et ei andnud inimeste suhtes alla ja pakkusin igale uksele ausa võimaluse – viisakalt järjekindel.
Võtsin ka asja veidi naljaga, et raamatumüüki mitte liiga tõsiselt võtta ja hoida enda jaoks lõbus. Näitasin ühel isal oma muskleid ja tegin kätekõverdusi garaaži ees.
„Alati istume – sees, väljas, verandal, laua taga või lihtsalt ema autos – vurr-vurr!“
Parim nädal on ees – Waka-Waka-e-e!
Otto
Nädala parim kõne oli ühe Austraalia mehega, kes juhib oma veoautofirmat. Talle meeldis mu „rahvusvahelise tudengi aura“ – tegin esimese lähenemise ja ta soovis kohe ise maha istuda. Näitasime teineteisele pilte oma koduriikidest ja naersime meie erinevate aktsentide üle.
Nädala lause:
„Ma olen just seal, kus ma praegu olema pean.“
Johanna
Oli hommik, päike kõrgel ja väljas korralikult palav – ideaalne aeg taas uksele koputamiseks. Uksele tulid lapsed ja eemalt hõikas ema, kas ma koeri kardan. Vastasin, et ei karda. Uks avati, ning rõõmus ja ülevoolavalt uudishimulik koer nimega Morgan tormas välja, nina otse mu seljakoti suunas. Ema tuli samuti uksele ning alustasime vestlust.
Nüüd tuleb mängu mu lõunapausiks kaasa võetud wrap, mis oli karbis, mis kahjuks ei püsi just eriti hästi kinni. Morgan nuuskis aina innukamalt mu kotti, kuni kuulsin korraga selget krõmps heli. Pea ees seljakotis, oli Morgan suutnud napsata minult ampsu mu lõunast! 😄 Ema tõmbas koera tuppa tagasi, aga me jätkasime vestlust, justkui midagi poleks juhtunud.
Pahaseks ma ei jõudnudki saada – kogu olukord oli lihtsalt nii koomiline, et ajas lausa naerma. Õnneks jättis Morgan mulle wrapist piisavalt, et ka mina saaksin oma lõuna siiski ära süüa!
Nädala lause:
Everyday I am getting better anyway. 😁
Angelika
Selle nädala eriline hetk oli kohtumine toreda Ameerika pere – Greg Leavengoodi ja Joyce Allemiga. Greg oli nooruses muusikalitestaar, silmis siiani sära. Joyce’i vanaema oli pärit Lätist ja põgenes sõja ajal Ameerikasse.
Vestluse käigus ütles Joyce, et minu aktsent meenutas talle tema ema kõnet. Samuti rääkis, et tal oli lapsena keeleblokk – sama, millega minagi olen pidanud tegelema.
Nüüd elavad nad rahulikku pensionielu ja plaanivad sügisel reisi Baltikumi – kaasa arvatud Eestisse! Jagasin neile soovitusi, mida kindlasti külastada.
Lisaks: nende kümnes lapselaps sünnib minu nimepäeval. Mõni hetk jääb tõesti pikalt meelde.
Emma
Kõige meeldejäävam kohtumine oli Süüriast pärit perega. Ema ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt, lapsed pisut. Nad olid väga külalislahked – tõid ilma küsimata külma vett, jäätist ja lõpuks ka kandikutäie õhtusööki!
Nädala fraas:
„Just siin, just praegu.“
Andre
Lahe moment: sõitsin kell 22:00 koju ja jäin rongile ette. Tuli 25 minutit oodata, kuni rong mööda läheb. Õhtune vaikus ja ootamine – meeldejääv.
Nädala fraas:
“Halvim, mis juhtuda saab, on see, et ema saadab mu seenele, kui ma talle lasteraamatut müüa proovin”
Daniel
Täiesti pöörane nädal. Teisipäeva hommikul oli rattakumm tühi. Host viis mind söögikohta, edasi läksin jalgsi. Hakkasin koputama, kuigi tuju polnud. Kahe tunni pärast sain ühelt mehest, Mr Shoemakerilt, vana Panasonicu ratta.
Selleks, et see korda teha, pidin tegema veel 5 kõnet, kuni erinevad inimesed aitasid tööriistadega.
Aga reedel sõitis üks proua ratta ühest rattast üle. Sõita veel sai, aga järgmisel päeval läks seis hullemaks – kett tuli maha. 2 tundi hiljem sain uue ratta, mis oli Rexi garaažis tolmu kogunud.
Aitäh Rexile! Need olid mu nädala 2 parimat kõnet.
Nädala fraas: „Vastus on ainult järgmise ukse taga.“
Matvei
Kõige meeldejäävam hetk oli siis, kui sattusin perre, kes oli pärit Mehhikost ja kellel oli 4 kitarri. Kuna olen kitarri õppinud, küsisin viisakalt, kas võin veidi mängida – ja nad olid rõõmuga nõus!
Nädala fraas:
„Ma olen kiire nagu rakett majade vahel ja aeglane nagu tigu ukse juures!“ – see hoidis mind motiveerituna ka siis, kui oli vaiksem periood.
Jan
Isegi viiendat suve järjest saab aru, kui oluline on kohe alguses harjumused paika panna. Tehtud sai mitmeid vigu ja müügitekstist jäeti asju välja – aga nina norgu ei lase, suvi on alles ees!
Nägin kõige ameerikalikumat asja üldse: suitsutatud jäätis – jah, jäätis, mis käib enne söömist läbi suitsuahju!
Nädala fraas: „Olen täpselt õigel ajal õiges kohas.“
Lisette
Story of the week – läksin ühe maja juurde ja nägin, et ema istus autos. Kuna väljas oli palav, pani ta konditsioneeri tööle. Lõpuks istusin ise ka autosse ja näitasin talle raamatuid seal. Hiljem ütles ta, et raamib mu visiitkaardi ja paneb seinale!
Remi
Kõige ägedam olukord nädalast oli see nädal, kui uksele tuli isa koos tütrega. Hakkasin end tutvustama, ütlesin, et minu nimi on Remi, R-E-M-I. Lapsel läksid kohe silmad suureks ja imestas, siis paps ütles, et ta väiksel pojal, kes sai äsja aastaseks sama nimi. Vastain, et oo väga lahe, tihtipeale Remy levinum, aga millal ta sünnipäev? Mees vastas selle peale, et 23.mai… Siis vajus mul ka karp lahti ja silmad läksid suureks, sest ka minul 23.mail sünnipäev. Lühidalt nägin endast päevapealt 20aastat nooremat Remi, mis tegi kogu nädala väga meeldejäävaks!
Nädala fraas : SUUR PÄEV!
Tegime kõik koos pilti, et saata tervitused Ranelile, kes meid kodust toetab ja suureks inspiratsiooniks on!
Liis
Olen väga tänulik ägedate inimeste eest enda ümber – nad kuulavad, toetavad ja aitavad mul eesmärkideni jõuda. Aitäh mu toakaaslastele, May-Brittile ja teistele kamraadidele! Pühapäevane jäätis oli täpselt see, mida vajasin!
Nädala fraas: „Kõik saab korda.“
Kokkuvõtteks:
Me kõik oleme väga elevil – ja nii äge tunne on, et kuigi me teeme iga päev põhimõtteliselt samu asju, on iga päev täiesti erinev ja täis uusi elamusi.
Näeme juba nädala pärast! ✌️
SW Eesti 