Tere emad, isad, koerad ja kassid! Meie esimene blogipostitus sel suvel on lõpuks teie ees!!! 🎉
Enne kui sales school pihta hakkas, käisime kogu kambaga söömas ja chillimas – ikka selleks, et viimased rahulikud hetked nautida, enne kui meie “sõjalaager” käima läks.
Nädal algas sales schooliga, kus me kütsime end korralikult üles ja panime täiega hullu. 😅
Hommikul ärkasime nagu vedrud – kell 6:59 pidime juba püsti olema ja 2 minutiga sööma. 🥣 See lõi kohe mõnusa hoo sisse terveks päevaks.
Kõik neli päeva oli täis gaas põhjas hommikust kella 22:00-ni! Meie managerid andsid endast parima, et meid täiesti energiast tühjaks pigistada. Sai naerda, sai lõbutseda, aga mis peamine – kasvasime tiimina kokku ja õppisime iseennast tundma. 🚀💪
Kui sales school läbi sai, rändasime kõik Houstonisse – sealt edasi juba igaüks oma teed. ✈️
Pühapäev oli selle nädala tõeline kirss tordil🍓
Läksime kogu pundiga Timmo ja Geiri host-pere juurde külla, kus meid võõrustas Fabian, kes ka kunagi raamatuid on müünud – tõeline veteran meie alal! 📚
Sõime head-paremat ja nautisime LUX spad koos külmade veepudelitega. 💦🥶
Aga nüüd anname sõna ka meie tiimiliikmetele – vaatame, mida põnevat nemad siin Texases korraldavad. 🤠🌵
HANNA
Mina väga olen nautinud Texase inimestega kohtumisi ning kõik on nii toredad. Eriti üks vanaema, kes suure paduka ajal mulle vihmakeebi andis ja kõik inimesed, kes mulle uste peal vett on pakkunud ja kohalikust naabruskonnast rääkinud. Ilmaga ilmselt pika aja peale on ka võimalik ära harjuda.
ALEX
Uskumatu oli keset linna näha maja taga hoovis lehma. Väga huvitav on vaadata kui erinevalt inimesed elavad ja kui noorelt juba lapsi saavad – 29 aastasel naisel juba 6 last mitme eri mehega, vanim laps käib 8 klassis. Aga vinge on siis, köike näeb, iga maja ja iga uks on uus lugu ja elukäik.
GEIR
Rääkisin ühe laheda perega, kellel oli neli väikest last. Lapsed mängisid 24/7 oma maja ees. Iga kord kui ma sealt pärast mööda jooksin või sõitsin siis nad hüüdsid mulle “hello!”, ma hüüdsin “hello!” vastu ning siis kohe tuli “bye!!” vastu. Muidugi hüüdsin ka lõpus “bye!”. Ja niimoodi iga päev kolm korda.
TIMMO
Eile kohtasin ukse peal üht meest. Ta ei tundunud just kõige chillim tüüp, aga lõin usalduse kiiresti ja küsisin ratta kohta, kas ta teab kedagi, kellel on. Tal isegi oli endal ratas üle ja ütles kohe, et võin selle auto juurde viia — ta pumbab rehvid täis.
Võtsin ratta, aga siis vaatan: sein ja pool mu keha on oranžikas-pruun. Selgus, et ratta lenksus oli seisnud roostes vihmavesi, mille olin enda peale ja igale poole mujale laiali kallanud. Õnneks sai enamus maha pestud pudeli veega, kuid siis veel selgus, et tagumine ratas katki. Seega ma ikkagi ei saanud korras ratast. 😄 Ja läksin lihtsalt edasi, tänades teda abi eest 😗 endal veel särk, püksid ja sokid märjad.
ROLAND
Kõik on siin palju suurem. Sõitsime kahe linna vahelt sama tee, mis Tallinna ja Riia vahel. Kõikidel isadel on pickup truckid ja emad sõidavad ringi suurema unikaga. Mõni naabruskond on selline simulatsioon, et kõik majad täpselt samasugused.
LUIZA
Esimesel õhtul, umbes kell seitse, minu telefon suri välja, tahvlis pole internetti. Pidin koju sõitma kaardi abil. Sõitsin läbi pimeda põllutee ning kass jooksis järsku välja. Panin täiega käna – jalg verine. Eksisin neighbourhoodis ära ja küsisin abi koeraga jalutavalt naiselt, kes kutsus mind enda koju. Seal tegin talle raamatu demonstratsiooni, niikaua kui telefon laadis. Lõpuks võttis naine oma ratta ja juhatas mind koju.😊
LEMBE
Minu nädala kõige funnym story oli minu voodist, mis kolmandal õhtul magama minnes otsustas kokku kukkuda. Olin mina siis magama minemas, tuled toas kustus, kui korraga minu voodi põhi alt ära käis ja ma külili oma madratsiga maas olin. Õnneks on tegemist paksu madratsiga nii, et magada saab madratsiga ka põrandal🤠🤠
MART
Sattusin perega rääkima, olid asjast väga huvitatud aga oli vaja tagasi tulla. Ja ära minnes näitasid mulle oma väikest draakonit, keda sain käes hoida.
Samuti nägin autog, millel olid plaastrid peal. Vahel üllatab😀
LISANDRA
Inimesed on siin väga toredad ja avatud. Neile meeldib aidata igal võimalusel ning nad pakuvad koguaeg vett ja süüa.
Samuti kohtasin väga armsaid vanavanemaid Ronda ja Sam, kes üllatuseks teadsid lausa Eesti kohta. Kui ma Rondaga rääkisin läks mees korraks tagasi oma tuppa ja tuli siis välja ja näitas mulle uhkusega Eesti krooni. Pole midagi Eesti nii pisike ja tundmatu isegi siin.
Siin kus mina müün on igal pool tänava peal ka pardid🦆
Sellega on siis meie sellenädalased lood räägitud!
Eks näis, mida suudame järgmise nädala jooksul veel korda saata. Aga kuni järgmise korrani – head ootamist ja imelis nädalat teile! 🌞✨
Siin on natukene veel pilte siit ja sealt😉
SW Eesti 