Hei-hei!
Juba jälle nädal möödas – aeg ikka lendab. Kõik on ilusti õnnelikud ja terved!
See nädal oli võistlus toakaaslaste vahel, et kes suudab rohkemate peredega maha istuda ehk Jan vs Ranel, Mihkel vs Kaarel, Marten vs Tormi, Aphe vs May-Britt ja Remi vs Julius. Võitjaid ja kaotajaid saate piltide pealt näha 🙂
Võite ise panna hinnanguid, kes kõige ilusama maalingu oma näole sai. 🙂
Mõtteid ka kõikidelt selle nädala kohta:
Ranel: Kõva nädal, sai ilusti rutiini tagasi ja lihtsalt sai tööl käia, päevad läksid jõhkralt kiiresti ja mega lahe. Sain doonutseid ja 2 t-särki, suve 2. osa avatud edukalt.
May-Britt: Nädal möödus kiiresti kui Ott Tänaku ralliauto.
Kuidas oligi Friedamani tsitaat “tasuta lõunaid pole olemas”, siis see nädal oli kõik vastupidi. Tulin koju mehhiko toiduga, sest mul oli ühe isaga midagi sarnast (meile meeldib süüa). Ning käisime Subway’s (võileiva kohas) tasuta toitu võtmas, sest sain kinkekaardi. Nälga ei jää. Samuti sai kostitada Aphet vahukoorega nii et suunurgad koos
Mihkel: Me käime iga hommik söömas ühes kohas ning seal töötab üks lahe mees. See on tema pere kohvik ning ühel hommikul ma kogemata koputasin tema maja uksele. Ehk siis 20. juulil ma nägin teda maja juures ja 21. juulil juba toidukohas.
Tormi: See nädal oli huvitavaid sündmusi täis, aga kõige meeldejäävam oli kindlasti see, kui ühe perega maha istusin ning neil oli lemmikloomaks suur kilpkonn Letty, kes elab 150 aasta vanuseks!!
Remi: Nädalal algas huvitavalt, kui uuest linnast Piquast, kus pidin tööd alustama öeldi, et mu tööluba saadeti tagasi ja sai jälle probleeme lahendada ning midagi välja mõelda. Eriti huvitav kokkusattumus oli veel Troys töötades koputada sama politseiniku uksele, kellega ma algselt jaoskonnas kohtusin.
Aphelandrea: Koputasin ja uksele tuli ema kes ütles, et praegu tõesti pole parim hetk, kuna ta on iga hetk valmis autosse hüppama, et sünnitusmajja minna. Tegin siis oma kolme suve kõige politely persistent’imad (viisakalt järjepidevad) 3 approachi (esmakontakti inimesega uksel) ja sain perega istuma. Ema istus rätiku peal, juhuks kui veed peaks ära tulema ja isa pani viimaseid asju haiglakotti. Tundub aga, et sellisel hetkel on vanemlikud instinktid võimendatud ning pisipoja tulevikku panustamine tundus hea mõte
Kaarel: See nädal sai kõiki võimalikke emotsioone kogeda, mis oli lahe võimalus ennast paremini tundma õppida jälle ja asjad perspektiivi panna ja lihtsaid asju meelde tuletada! Lahe oli ka see, et see nädal said erinevaid reptiile näha!
Marten: Minu ägedaim lugu on see, et ma iga hommik küsin ekstra hommikusöögi kohas endale mustikamoosi, aga kuna see on nii tehis, siis ma sain ühelt perelt terve purgi mustikamoosi :))
Julius: Alustasin uut ala. Päris äge. Veel ägedam oli aga Remile piki nägu vahukoorega virutada :))
Jan: Võiks arvata, et neljandat aastat raamatuid müües ei teki koduigatsust, aga võta näpust, keegi pole murdumatu. Vinge nädal oli, kuna Julius, Kaarel ja Marten käisid “töövarju päeval”. Marten lausa otsustas ühele vanaprouale sünnipäeva laulu laulda.
Järgmise nädala pühendame oma ägedatele isadele, kes näevad igapäevaselt vaeva ja on pingutanud päevad-ööd, et nende lastel oleks võimalikult hea keskkond, kus üles kasvada!
Olge tublid ja näeme järgmisel pühapäeval!
SW Eesti 