Serial Zitterz – Week 6

Hei!

Olemegi juba poole peal? Tundub päris uskumatu, kui kiiresti aeg ikka lendab ning iga päevaga saame aina paremaks! Nädal pakkus taaskord erinevaid katsumusi ja probleemide lahendamisi – täpselt see põhjus, miks me kõik siin oleme – arendada isiksust ja oskusi tulla toime erinevate olukordadega.

Pühapäeval veetsime päeva 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sama tööd teinud perega, kus Julie ja Tim jagasid meile oma kogemusi ja õpetussõnu, mis aitas luua palju parema pildi ning panna asjad perspektiivi. Väga motiveeriv ning andis inspiratsiooni, et kui näeme nooruses vaeva, siis tulevikus saame nautida oma raske töö vilju. Meid kostitati mõnusa grilliga, jeti- ja tuubisõiduga, mis oli üli-väga-lahe kogemus!!

Käisime Juliel ja Timil külas Erie järve ääres
Julie ja Tim kostitasid meid hea ja paremaga

Erinevad muljed kõigilt selle nädala kohta:

Ranel: No mida nädalat lihtsalt. Eelmine pühapäev lõppes sellega, et leidsime Host Family (võõrustaja pere) omale, mis tegi kohe nädala kergemaks ja justkui kivi oleks selja pealt kukkunud, aga ülejäänud nädal ikka nõudis pingutust ja sihikindlust. Findlaysse ukselt-uksele luba kohe ei saanud, seega pidin minema tööle North Baltimore’i, sinna läksin veel autoga, kuid päeva lõpus otsustas auto jälle tujutsema hakata ning tee äärde jääda. Järgmine päev pidi Janiga puksiiri mängima, jällegi lõbus kogemus, kes oleks osanud arvata, et tulen raamatuid müüma ja pean hakkama puksiiriks. Seega peale seda läksin tööle Upper Sanduskysse, kus töötasin 3 päeva, aga kuna see oli Findlayst autoga 30min kaugusel, siis koju saamiseks küsisin lahedatelt peredelt abi ja sain kõik kolm päeva mingi perega koju. Muidugi ühel õhtul kukkus ratas poole sõidu pealt kastist välja, aga pole hullu, jäi terveks. Igatahes jõhker kasvu nädal.

May-Britt: Pöörane nädal… nädala alguses tegelesin auto ostmisega ja paberitega. Sain omale suksu – IMPALA.

Kõige lahedam oli nädalavahetus, veetsime orgiga aega Cedar Pointi lähistel, kus käsisime SW alumnidele (programmi vilistlastel) külas, kes kostitasid meid hea toidu ja seltskonnaga. Saime jet ski ja tuubiga sõita. 

Outer Banks” vibe. Väga lahe🏖️, SOOVITAN!

Mihkel: Istusin 2 toreda inimesega maha (vend ja õde) ja näitasin neile lahedat raamatut loomadest ja loodusest. Kell oli juba 21.30, kui ma istusin nendega maha Ning lõpetasin nendega vestluse kell 22.05. Koju sõita oli päris kaua (u 20-25) ning nad olid nii toredad inimesed, et viisid mind koju. Toppisime ratta pagasnikusse ja viisid mind ära koju.   

Tormi: Terve nädal oli mega äge. Kõige lahedam lugu sellest nädalast oli see, kui ma istusin maha ühe papsiga, kelle nimi oli Kenny, kes andis mulle ilusa hõbedast mündi.

Remi: Põnev nädal! Sai arendada täpselt seda, mida programm lubas – iseloomu ja oskusi toime tulema erinevate olukordadega. Pühapäeval sai taas kogeda midagi uut ehk kihutada jetiga ja lennata tuubiga! Äge oli ka laupäeval pastakas vahetada järjest väärtuslikemate asjade vastu ning lõpetada päev uute jooksutossudega! Kõigele lisaks sain Jani varjutamas käia, kus sai kogeda ka kultuurilist poolt programmist – lehmalaudas emadega rääkida nii, et aroomid tegid hingamisteed puhtaks!

Troy on ikka väga ilus koht
Sain doktorikraadi ka kätte juba

Aphelandrea: Järjekordne tore nädal… Kohtasin isa, kes oli just põhikooli direktori positsiooni töövestluselt tulnud. Aga nädala pärliks oli siiski meie pühapäev – kindlasti kolme suve kõige ägedam pühapäev. Nii ise jetiga 57 miili tunnis vee peal kimada🚤, kui ka tuubiga vee peal lennata, oli uskumatult vägev.

Julius: Pühapäevane rannapäev oli hea vaheldus. Kuulda ka kogemuslugusid eelmisel sajandil müünud paarilt oli ka vinge. Teeme ikka õiget asja!

Kaarel: Väga lahe nädal oli! Sain uue Bowling Green nimelise ülikoolilinnaga alustada ja inimesed on siin nii lahedad ja sõbralikud! Sain pastakast vahetatud pokkerižetoonide kohvri vastu vahetada.

Marten: Töötasin see nädal kantris ja kohtasin ühte pere kes olid kunagi tipptasemel motokrossi sõitjad. Sain ise ka proovida krossikat esimest korda. Lahe :))

Jan: See nädal mulle tohutult meeldis, sest saime Raneliga koos mitu probleemi ära lahendada ja oli vaja ise endale meelde tuletada, et kõik juhtub põhjusega ja minu jaoks. Aitab palju perspektiivi luua. Olin tubli ja alustasin uue kooli piirkonnaga. 

Kõigil on akud uueks nädalaks täis laetud ning energiat täis, et järgmine nädal veel ägedamalt vastu võtta ja uusi katsumusi ületada!

Olge tublid! Järgmise korrani!

Leave a comment