Pool suve on läbi! 😮😎 Kes oleks arvanud, et poolteist kuud nii kiiresti mööda saab minna.
Väga paljud pered on kiitnud SW programmi ja meid vapruse ja julguse eest üldse midagi sellist teha, mis on päris lahe.
Ka see nädal oli väga huvitav ja juhtus kõike.
Alex kohtas US Army Rangerit, kes meie kaitseväe instruktoritega Afganistaanis koos teenis.
Kauri lugu: Kell oli peaaegu 21:00 ja tegin viimaseid koputusi. Olin rikkas alas, golfi väljaku kõrval ja ilus roosa päikeseloojang lõpetas päeva. Nägin vanemat meest, umbes 80, pani murule mürki peale. Läksin ligi ja hakkasin ennast tutvustama. Mehe nimi oli Rick Sauce, endine politsei inspektor Texases ja rikas vanamees. Ta oli palju läbi elanud, oli kuuli saanud ning nuga ja kõike muud läbi elanud. Ta on elu etapis, kus ta naudib ja puhkab koos naisega ning üritab oma tervise eest hoolitseda. Noorena vihkas ta kooli ning ei hinnanud haridust, kuid olles politsei inspektor, sai ta aru, kui tähtis on haridus. Olgu see kasvõi enese väärtuse ning austuse jaoks. Meie vestluse lõpus andis ta mulle Texase hõbemündi. Tal oli paar sellist taskus ning ta ütles, et ta jagab neid inimestele, kes teevad midagi head selle linna rahvale ja kogukonnale. Ta tundis, et hariduse olulisuse levitamine on väga tähtis asi, millest kogukonnale rääkida.
Mardil oli jälle huvitav päev: väänasin hüpeka välja ja käisin edasi-tagasi uste vahel. Küsisin ja anti mulle jääd ja valuvaigistit ja kõike muud. Pärast seda läks autol rehv tühjaks. Leidsin inimese, kes aitas ära lappida ja uuesti õhku täis pumbata. Kui küsida siis ikka leiab inimesed üles, kes aidata saavad.
Gertu koputas ühele uksele ja keegi majast karjus “we’re not home”. Koputasin uuesti ja sain sama vastuse. Jätsin siis visiitkaardi ja hakkasin ära minema kui paps tegi naerdes ukse lahti ja ütles et tegi lihtsalt nalja…
Mõned uksed on ka siis huvitavad kui kedagi isegi ukse peale ei tule…
SW Eesti 