Nonii neljas nädal ongi tehtud!! Juhuuu
Pühapäeva puhul käisime Alexandrias kirveid viskamas. Kõigile väga meeldis.

Meie tublid said kätte ka Pony sokid, mis on kõige pehmemad ja meelitavad kõik kliendid ligi.

See nädal pühendas igaüks oma nädala kellelegi olulisele. Kõik tegid oma parima nädala ja võitsid auhinna oma kallitele!
Sellel nädal tuli ette ka kolimisi.



Liisbet – Tegin see nädal tundides rekordi, laupäeval töötasin 22:40ni. Leidis endale ja Sandrale hosti – mega äge, sest hostema on 7 aastat raamatuid müünud ja isa 4 aastat. Kohtasin ka ajakirjanikku, kes laseb esmaspäeval välja loo minust ja minu tegemistest ajalehte. Kohtasin isegi inimest, kes on eestist pärit. Pühendasin oma nädala oma abikaasale Hardole. ![]()


Elvis – Nädal oli täis lahedaid ja education-minded peresid. Ühe perega istusin nii maha, et isa ja poeg olid basseinis ja ema kuulas mind väljas pool basseini. Mõtlesin, et tühja kah, teen oma tsükkli ära ja liigun edasi. Aga lõpuks tuli välja, et läheb ikka ostmiseks ja vedasin raamatud kohale. Sa ei tea kunagi kui sa ei proovi;)



Conrad – See nädal olin SDis ühes kantri majas ja järsku lendas lennuk üle pea. Mõtlesin et misasja, nii madalal ja jäin vaatama. Tegemist oli viljapritsi lennukiga. Pritsis mingit putukatõrjet põldudele. Väga hämmastav oli seda protsessi vaadata. Tõelisi vigureid tegi see piloot. Ei kujuta ette millise treeningu ta saanud on.
Annabel – Teine täis pikk nädal tehtud. Oli väga menukas. Sain teada, et väga paljud on Tsehhis käinud. See huvitav. Väga äge on tänaval kõndida ja lehvitada töömeestele. Kõik täiega ägedad. Lisaks juhtus ka seda, et inimesed tunnevad tänaval ära ja küsivad, et kuidas läheb. Inimesed motiveerivad ka ja ütlevad pisikesi motivatsiooni lauseid mulle. Naljakas on ka see, et ameeriklased püüavad jäneseid lõksudega, kuna neid on siin nii palju ja söövad aias kõik taimed ära. Meeleolukas oli ka see et ühel perel oli klaver ja laulsime koos baby sharki. See nädal oli mul võimalus ka ära proovida autoga sõita Ameerika teedel. Uus kogemus jälle juures. Neil ei eksisteeri sellist asja nagu paremakäe reegel. Sellel on eesõigus, kes esimesena jõuab.



Pille – Nonii 4 nädal algas nii et ratta kumm lõhkes aga õnneks sai host dad sellele järgi tulla ja mina sain ühe prantslasega koju. Üks naine ütles mulle Isabel. Sain kahel päeval ka peredega õhtusööki süüa. Üks tegi mulle praemuna ja kooki ning teine andis hiina toitusid. Õhtul ei pidand kodus söömise pärast muretsema ja vahepeal sõin ka putukaid (mitte tahtlikult). Peaks veel ütlema, et see on tõsi, et ameeriklased tulevad alukates uste peale ja see oli väga imelik kogemus eriti kui enda vanune vastas. Üks mees arvas et olen hispaanlane ja sakslane nii et tuli uksele ja hakkas nendes keeltes rääkima. Ning nädal lõppes nii et lendasin LÄBI trep,i aga õnneks omaniku polnud kodus ja sellel hetkel oli väga halb tunne, aga hiljem said kõik kodus naerda ja veel pühapäeval panin kodutreppist alla. Maandusin kannikale see kord õnneks, mitte betoonile. Veel läks Sandra uude perre minu kõrvalt ära nii, et nüüd magan külmas voodis.



Sandra – Esimene kuu on tehtuuuud!!! See nädal nägin kilpkonna ja nahkhiiri. Sain kaks uut plaastrit, sest ratas vedas veits alt. Kaks isa tõid oma tööriistakohvrid ja nüüd isegi pidurid kenad:). See nädal kolin mina Liisule järgi. Pakkisin asjad kokku, jätsin võtme ja tänusõnad HQ lauale ja edasi road trip koos tüdrukutega meetingule. Sõõriku peatusest otse kirveid loopima ja uue nädala eesmärke seadma. Edasi uue HQ perega kohtuma.



ALL IN!
Whoop whoop!