Neljas nädal on tormiliselt kiiresti möödunud ning juba aeg teha väikene tagasivaade nädalale!
Sai kogeda erinevaid ilmastikuolusid, kuid need meid ei peata, sest pered tahavad raamatuid näha ning meie ülesanne on võimalikult paljudeni jõuda. Lõpuks jõudis meieni ka Tormi, mis tähendab, et saime esimest korda pühapäeval kõik kokku!
Pühapäeval jagasime laiali eelmisel nädalal võidetud “Pony socks” auhinnad ehk poni sokid, mis tehtud neitsi ja ükssarviku nahast!
Selle nädala pühendasime aga enda jaoks kallitele inimestele ehk tegime nende nimel tööd! Selle sai võita, kui tegid parima nädala müüdud raamatute arvus või klientide arvus. Nädal sai pühendatud erinevalt kas isale, vennale, tüdruksõbrale või vanaemale. Võitjaid näete allolevalt pildilt:
Nädala jooksul kogutud ägedad muljed:
Ranel: Mega nädal, väga õudne kui kiiresti see ikka läks, asi kogub järjest hoogu. See nädal sai mitu korda vihma, aga ega see kedagi ometi ei peata. Muidu mõnus, inimestega saab nalja ja niisama hea on olla. Kes ikka öelda saab, et ta käis USA-s raamatuid müümas. Saime hosti juures VR-i ka proovida.
May-Britt: Lahe nädal! Sai vihma ja sai kuuma. Väga meeldiv oli vihma ajal kohata toredaid inimesi, kes su läbimärjana sisse lasevad ja siis veel süüa ka pakuvad.
Kõige parem asi alati päeva juures on see, et see algab ja lõppeb alati hästi ja toredate emotsioonidega, tänu toakaaslasele, Aphele. Seega No matter what – oli mega lahe või mega raske päev – always has a happy ending 🙂
Mihkel: Kohtasin ühte Amazoni töötajat, kes viis pakke laiali. Ajasin temaga veits juttu ning hiljuti koputasin tema uksele. Tegi ukse lahti ning kohe tundis mind ära, ma alguses ei tundnud teda ära. Kui mul tuli meelde, siis ma olin ikka päris üllatunud, kui väike ikka minu linn ikka on).
Tormi: Minu lugu tuleb 3. sales schoolist. Kui meie kolmepävane müügikool oli lõppemas rääkis meile Ranol loo, kuidas Hernan Cortes läks oma meestega laevadega Mehhikot vallutama. Kui nad jõudsid randa treenisid nad 10 päeva enne vallutusi ja pärast treeninguid rivistas Cortes mehed üles. Cortes tegi rannale joone ja ütles: “Kes on valmis vallutama astuge üle joone.” Kui kõik olid üle joone tulnud. Ütles ta: “Nüüd põletame laevad.” Laevade põletamine sümboliseeris nende pühendumist vallutamisele ning selle pärast nad suutsid väheste meestega pool Mehhikot ära vallutada. Seda sama tegime ka meie. Ranol tegi nööriga joone, millest me kõik üle tulime. Siis lõikas kõigile jupi. Meie tegime sellest endale käepaela ja lõpuks põletasime paela otsad ära, et seda suve jooksul lahti ei saaks teha ehk me pühendusime sellele, et suvi lõpuni teha.
Remi: Väga äge on juba praegu näha, kui palju on võimalik inimesena areneda igapäevaselt ning mõista kohalike perede lugusid kuulates, et kui heas seisus enda elu on. Kõik eluks vajalik on olemas – pere, kodu, toit, riided jne! Tuleb rohkem väärtustada seda, mis meil praegu juba olemas on ning olla tänulik, et meil on selline võimalus teiselpool maakera antud teha sellist tööd.
Aphelandrea: Meil May-Britiga aka Britt-Mae’ga (nagu host ema teda alguses kutsus) juba igav ei hakka. Iga liigutus saab jäädvustatud ehk siit paar nädala parimat pala töövälisest ajast:
Kaarel: Lahe oli jaanipäeval Ameerikas peredega maha istuda ja laste haridusest rääkida. Paneb ikka mõtlema, et kreisit asja teeme siin ja lahe, et on selline võimalus enda karakterit ja silmaringi avardada.
Julius: Istusin reedel ühe lõbusa vanapaariga maha. Üks lõbusamaid olukordi, mis raamatuid müües on olnud. Lõpus näitas see vanaisa mulle nurga taga sellist suksut: 1981 aasta Pontiac Firebird Trans AM. Päris mõnus pill ikka. Inspiratsioon endale tulevikuks.
Marten: Sain ühelt papsilt kiita, kui tubli ma olen, et ukselt-uksele käin, sest see pole kerge!
Järgmise nädala võistlusena kogume kuponge, et osaleda Apple toodete loosis, kus võimalik võita uus telefon, tahvelarvuti, kõrvaklapid ja palju muud! Iga uus nädal toob endaga kaasa uued võimalused, millest kinni haarata nii et jätkame töö tegemist!
Olge tublid ja näeme nädala pärast!
SW Eesti 