Processota toimetab täistuuridel – #Nädal3

Ahoi ahoi!

Ja ongi juba 3.nädal Ameerikas veedetud. Aeg lendab valguskiirusel!

Kolmanda nädala pühapäeval oli meil, ja ka mõnel teisel ORGil, võimalus kuulata Ryan Groomi, kes jagas meile kasulikke nippe uueks nädalaks. Jutuks tulid erinevad olulised teemad alates tuju tõstmisest perekonnanime küsimiseni.

Me tahame saada iga päevaga paremaks!

Meie entusiastlikud plikad olid nii elevil, et jõudsid kohtumisele koguni 1h varem kohale. Aega sisustati ekstra magusate sõõrikutega.

Korralik suhkrulaks!

Liisbet otsustas täna kõige pikem olla! 🙂

Lisaks tuli osadel juba ka täna uude linna kolida.

Häid raamatuid mahub palju ühte autosse!

Liisbet – Väga tore nädal oli. Laupäeva õhtul tellis host pere meile Aasia toitu ja tegime ühise toreda õhtusöögi. Neil käis ka külas mees, kes müüs kunagi 8 suve raamatuid ja naine, kes müüs 5 suve – vinge. Täna kolin üksinda nädalaks teise linna ja järgmine nädal juba saab üks tüdrukutest mulle järele kolida. Tore oli terve nädal töötada pusaga, Texases ei saanud kunagi tööl pusa kanda.

Pille – Kolmas nädal tehtud ja jalad ei valuta isegi enam peale 15km päevi rattaga sõites. Kokkuvõtta nädalat on päris rakse, kuna palju erinevaid kogemusi. Üks ema tegi mulle suure kalkuni võileiva ja sain Georgia virsikud ka veel, mis maitsesid mega hästi. Lisaks viskas ühel õhtul ta poeg mind koju. Ameerikas saab ikka printsessi kohtlemist ka, kus kõik uksed tehakse lahti ja rattad tõstetakse isegi garaaži ära peaaegu. Üks päev lõid emotsioonid eriti üles ja lihtsalt karjusin valgusfoori taga, kuna kõnnitee sai otsa ja valgusfoori taga kaotab väga palju aega. Kohtusin ka ühe mehega kelle isa oli just lahkunud. Nutsime koos, mis tuletas ikka meelde, et me kõik inimesed lihtsalt suure maakera peal. Sain ka oma uut vihmakeepi kanda millega näen välja nagu Urr muumidest. Laupäev oli küll suur üllatus, sest mul läks rattakumm katki ja ratast keegi ei laenanud. Seega panin terve päeva jala ringi (kõndisin mingi 35km) ja siis hakkasin mõtlema, et esimesel nädalal panin ikka vingelt, kuna siis olin kogu aeg jala. Ühesõnaga õpin siin, et suudan paljuga hakkama saada, mida enne küll ei arvanud.

Sandra – Veerand suve on tehtuuuud!!! Minnesota loomaaed sai uusi asukaid juurde: pesukaru, kooliprii ja skunk!!! Koduigatsus muutub suuremaks kui pered on lihtsalt nii armsad. Isad muretsevad sinikate pärast ning emad vihma ja pimedas rattaga sõitmise pärast. Niimoodi tulevad ju pisarad silma kui närid porgandit kuskil puu all ja mõtled rahvale Eestis. See oli üks huvitav nädal, sest kui minu raamatud on kenad, mina olen kena, aga pere kodune raamatukogu on samuti kena, kuid vaest üliõpilast tahetakse toetada, siis annetused raha või kristallide kujul on variant ka. Pühapäevane meeting sai ka tehtud ja siis lendas Liisbet koos kõigi oma raamatutega 4 tunni kaugusele. Kiire kolimine, pappkarpide lammutamine ja ametlik hüvastijätt tehtud ning kohtuma juba järgmine pühapäev.

Annabel – Minu esimene täispikk nädal on ka tehtud. Emotsioone on palju. Inimesed on nii tored ja abivalmid. Viskavad ilusti koju õhtul kui õues on halb ilm. Vahest on natuke raske ka, aga peabki olema. Alustasin uuel nädalal töötamist jala, aga juba teisipäevaks sain ratta. Kihutan sellega mäest üles ja alla. Ilmaga on ka väga vedanud. Pea aegu iga päev sajab vihma:). Aga õnneks on soe. Üks tore härra kinkis mulle ka raamatu, mis on väga äge. Nädala tipp hetkeks loeksin käeplaksu kohaliku politsei onuga.

ALL IN!

Whoop! Whoop!

Leave a comment