Esimene täispikk nädal möödas. Esimesed success coinid käes. See pühapäev tähistasime ühtlasi ka Kauri sünnipäeva all you can eat restos Golden Coral. Kingitus tuli leida turfist ja need varieerusid käbidest, snäkkidest ja jookidest, elektrolüütide pulbrist ja lippudest raamatute ja merekarpidest kokku ehitatud kanaskulptuurini.
Mõned muljed möödunud nädalast.
Caspar
Elina käis followmas ning kohtasime pere, kus isa vanemad olid eestlased ning mitu korda Eestis käinud. Isa ennast kodus polnud aga neil olevat varem koer olnud, kes teadis mida tähendab “istu” ja lapsed oskasid kümneni lugeda eesti keeles. Lahe!
Lisaks leidsin pere, kes oli hädas aias kasvava bambusega, mille keegi oli kunagi istutanud 😄
Kaur
Lihtsalt äge turf ning sünna 😀
Marko
Kohtusin inimesega, kes teadis Eesti ajalugu ja meie Singing revolutioni.
Ootan juba järgmist nädalat, sest siis tuleb 36 kraadi.
Jonete
Sain sellele nädalal oma auto korda, ühel päeval käis Emili mind follomas, hommikul oli tema rattaga ja mina jooksin, päeval sain auto kätte, kui õhtul koju hakkasime minema siis avastasime, et ratas autosse ei mahu, aga koju oli 10 km. Panime õhtul pimedas ratta pagasnikusse, see jäi pooleldi välja. Mõned inimesed olid õues ka, ma ei imesta, kui nad arvasid, et me vargad oleme, autol polnud sel hetkel veel numbrimärke ka.
Mulle väga meeldib see loodus, mis siin on eelmise aasta Texase kõrbe kõrval. Igal hommikul on 45 minutit vaadet mägestikule ja erinevatele taimedele/puudele.
Emili
Mulle osutati au minna Jonetet folloma ja kuigi tavaiselt folloja on see, kes tassib seljakotti ja teeb n-ö mustema töö ära, siis sellel korral oli mul kaasas ratas, mida polnud kuhugi jätta, ehk kui väljas oli +31, siis Jonete oli see, kes seljakott seljas mäest ülesse ja alla jooksis ja mina samal ajal rahulikult oma rattaga tema kõrval kruiisisin, nii et lausa kergelt jahutav tuuleke puhus.
Õhtul sai küll Jonete oma auto kätte ja siis oli jälle mul sutsa keerulisem, sest minu kiirus jäi auto omale alla ja ma tihti eksisin ära, kui püüdsin autol järel püsida.
Õhtu lõppedes ootas meid aga ühine kojusõit, ent kuna kõikidele meie katsetele ratas atosse ikka väga ei mahtunud, siis tuli koju sõita lahtise pagassiga, kust pool ratast välja ulatus. Siinpuhul tuleks märkida, et autol puudusid täielikult numbrimärgid ning ratta ainsaks kinnituseks oli käivitusjuhe, mis oli rattast läbi tõmmatud ja millest ma eesistmel tugevalt kinni hoidsin.
Olivia
Väga palju väikseid toredaid asju oli. Host pere andis kooki meile. Nägin veel hanesid tänaval jalutamas ja seda lennurajana kasutamas, kalkunit korstna otsas. Turfist anti palju huvitavat süüa: kalakonservi, kookosevett, homemade bananabreadi šokolaadiga, pähkleid. Palju kasse ja koeri:)
Pony socks & Success Coini nädala re-run lez goo!🌞🌞🌞
SW Eesti 