Honeybadgers!

Täna oli väga vinge päev. Täna saime natuke teistsuguses kohas kokku kui varem. Kohtusime Bathi linna lähadal ühe jõe ääres. Seal oli ujumiskoht, kuhu tuli päeva jooksul tegelikult päris palju rahvast.

Meeting toimus nagu ikka – jagasime oma seiklusi ja õppetunde. Saime kõik ka oma saavutuste eest tunnustatud (käepaelad, maiustused, särgid).

Räägime siis mõne toreda loo kah, nagu ikka.

Kindlasti väga märkimisväärne sündmus, mis leidis aset laupäeval, oli see, kui Martti, Alari ja Kennet oma kodust ilma jäid. Nad pidid oma kodu vahetama, aga broneerimisega oli mingi kala ja laupäeva õhtul olid nad kogu oma elamisega meie ukse taga Swindonis. Olime siis kuuekesti meie kolme magamiskohaga korteris. Iseenesest polnud väga viga midagi. Martti ja Kennet pidid lihtsalt põrandal magama. Kuna me korter on Swindoni vanalinnas ja meie all on palju baare ja pubisi, siis Marttil oli üpris rahutu öö. Ükshetk tulid meie naabrid koju – grupp naisi, kes tulid peolt. Martti magas meie esikus põrandal, põhimõtteliselt ukse ees, ja kui meie naabrid suure uksepauguga koju tulid, tõmbas tuuletõmme meie ukse ka lahti ja Marttile avanes huvitav vaade. Naabrinaised olid juba poolenisti meil toas.

Samuti kolisid see nädal ka Kerli, Elis ja Ele.

Renalt kohtas meest, kes oli suur Renaulti fänn. Ta oli Renalti nimest nii hämmingus, et kutsus Renalti järgmine hommik teed jooma.

Alari rääkis perega hispaania keeles ja sai pärast nende käest krõpsu kah.

Saime ka üle pika aja ujumas käia ja oiii kui mõnus see oli!

Andke andeks, kui see kord natuke lühike tuli, aga ega need raamatud ennast ise ei müü…🤔

Honeybadgers over and out.

Wallbreakers weekly blog

Maia jälle siin, tervitused kõigile kodustele! Oleme ühe nädala võrra targemad, tugevamad ja osavamad. Saime kõik jälle Southamptonis kokku, jagasime lahedaid lugusid ja õppisime, kuidas emadega paremini maha istuda ning kohalikega häid suhteid luua.


Selle nädala käepaelad rändasid edasi Hardole, kes istub emadega kõige rohkem maha ja müüb rohkelt online süsteemi. Pavel sai kõige põnevama loo käepaela, sest tema ratas võeti sujuvalt ära, kui ta ise samal ajal uksele koputas. Isegi koos raamatukotiga on Pavel kiire poiss ja sai noored kaagid kätte. Minu käe ümber on jätkuvalt kaks paela, näitan kõige rohkem raamatuid ja räägin potentsiaalsete klientidega. See nädal võeti ka minu ratas ära, hommikul oli alles ainult väike plastikjupp rattalukust, aga õnneks on uus ratas juba leitud. Tanner tunnistas üles, et tema ratas leidis nädalavahetusel üles kõik koerajunnid. Ashley’le jagatakse uksel heldelt raamatuid ja
seekord anti talle kaasa piibel.


Pärastlõuna veetsime pargis, poisid said oma kraavikaevaja päevitust veidi parandada ja pooled õnnelikud said ühe vahukoorepiruka. Terve nädal kestis paarides võistlus, kes istub kõige rohkem emadega maha, võitjad said kaotajatele ühe mõnusa piruka näkku lajatada. Päris maitsev oli! Parim viis nädalat lõpetada ja alustada, on ikka kõik koos südamest naerda! Sõime kõhud jälle kebabirestos täis, kus lubati meile kui püsiklientidele järgmiseks nädalaks üks suur pitsa ja panime kodude poole ajama. Olge vahvad ja järgmise korrani!

Pie in the eye!!

Kolmas nädal läbi 🤘See nädal oli meil siis pie in the eye 🥧 võistlus, kuid pie asemel oli hoopis NUSSA SAI 🥐

Katil oli põnev nädal, ta kohtas isa, kes kasvatas tagaaias lambaid 🐑 ja kahte isa, kes kutsusid teda deidile 😏

Melissa koputas uksele, kus oli keedetud kiirnuudlitega ust parandatud 🍝. Ilmselt keegi liiga palju Facebooki videosid vaadanud 🤷‍♀️.

Lisann mängis Merkega põnevat mängu: pidi leidma ühe päeva jooksul 6 erilist Mrs Jones’i. Keegi, kellel on hammas puudu, kaksikutega pere, inimese, kes on käinud Baltikumis, kellel on teist värvi juuksed, kellel on viis last ja viimaks, kellel on näol tatoveering.👽 Viimase leidmine läks kõige keerulisemaks, aga päeva lõpuks läks ratta rehv katki ja peale tööpäeva otsis esimese kaubikuga maja 🚚, et keegi ta rattaga koju viiks ja sellel mehel oli näos tatoo, niiet nagu alati räägitud, siis vastus peitub järgmise ukse taga 😎

Aga aitab jutust, pildid räägivad enda eest 👇🙈.

Tervitused Honeybadgeritelt!

Nii kähku saigi järjekordne nädal läbi. Nii mõnegi jaoks oli just see nädal läbimurdenädal.

Saime kõik taaskord Bristolis kokku.

Meil oli siis nädala jooksul selline võistlus nagu: ‘Pie in the eye’, ehk siis ‘Pirukas silma’ 😀.

Võistlus käis selle peale, kes suudab kõige rohkemate peredega maha istuda. Võisteldi peakorterite ehk meie kodude vahel. Võistluse tulemusena, said koogiga näkku Alari, Martti, Kennet ning Karla, Kaspar ja Renalt. Kuna koogi peal oli vahukoor, siis haisesime terve õhtu veits okse järgi kuna see vahukoor ei tulnud piisavalt hästi naha pealt maha.

Järgmisel nädalal võistleme kupongide nimel. Kupongid lähevad loosirattase ja mida rohekm kuponge on, seda suurem võimalus võita midagi vinget.

Märdilt üks vinge lugu. Nimelt oli tal vaja päeva lõpuks veel paar demonstratsiooni teha, aga ei tahtnud enam uste peale koputada, kuna kell oli üpris palju. Märt leidliku analüütilise mehena, läks siis ettejuhtuvasse tanklasse ja lükkas selle demo seal müüjale ära. Kõva teema!

Kasparilt üks tore lugu: Pidi siis ühe pere juurde tagasi minema, kellega oli eelmine õhtu kohtunud. Läks siis koputas järgmine õhtu uuesti ja kohe, kui koputus oli kõlanud, nägi ta aknast, kuidas ema ja isa oma Netflixi serjaali pausile panid ja jooksid mõlemad teise tuppa peitu. See oli Kaspari jaoks väga naljakas.

Noh mul endal ka juhtus nii mõndagi. Näiteks seisin ühel päeval siis keset tänavat ja täitsin oma tahvlis tähtsaid asju. Järsku kuulsin, et midagi liigub minu poole, aga see polnud auto, ega inimene. Võsast hüppas otse tänavale suur kits. Sarvedega ja puha. Jooksis minust meetri kauguselt mööda. Ma ei oskanud mitte midagi teha, lihtsalt seisin seal minut aega ja mõtlesin, et mis kurat just juhtus.

Jällegi, väga vinge nädal ja elu siin Inglismaal hakkab juba üpris tavaliseks muutuma.

Järgmise nädalani!

Munski

Wallbreakers

Tere, kallid kodused!

Mina olen Maia ja kirjutan teile iga nädal paari sõnaga meie tegemistest, fotodega toetab meie oma pildiproff Paf. Saime esmaspäeval jälle kõik Southamptonis kokku, tegime nalja ja õppisime, kuidas veel paremini edasi minna. 

Teise nädala lõpuks on kõigil juba rattad all, kellel kahene kondimootor kellel neljane sõidumasin. Paveli ratas läks juba esimesel paaril päeval seiklema, aga õhtuks jõudis kohalike abiga velo ilusti koju. Ashley rattal tuli sadul lahti, aga see teda ei peatanud. Sten nautis UK värskendavat vihma, kui rattarehv otsustas alla anda, edasi tutvustas ta lisaks raamatutele ka oma katkist ratast, kuniks Londoni ratturid nooruki hädast välja aitasid. Mihkel aga andis oma uhke audi ajutiselt hoopis politseile hoiule, sest nende arvates oli tegu varastatud autoga ja vurab hetkel ringi sinise škodaga. 

Toimus ka traditsiooniline käepaelte edasi andmine, et tunnustada tublit tööd. Risto kätte jäi pael, mis näitab, et tema näeb iga päev kõige rohkem kontakte, seda juba teist nädalat järjest! 

Ashley sai kõige vahvama loo paela, Tauri on müügimees, kellega emad kõige rohkem maha istuvad ja mina näitasin inimestele kõige rohkem raamatuid ning müüsin usinalt online paketti. 

Iga päev juhtub majade vahel midagi põnevat, Tanner nägi seitset vastsündinud kutsikat, Risto kohtas Meelist, kes enam eesti keelt hästi ei osanud ning Kristofer istus maha ja tutvustas raamatuid ühele eesti emale. Kristjan lihvib kitsastel külateedel oma tagurdamisoskusi, sest kahesuunalised teed on siin sama laiad kui meie kõnniteed. Poiss teeb ajalugu, sest keegi teine veel UKs maakodudes raamatuid müümas ei käi. 

Pärast kokku saamist käisime juba tuttavas kebabi kohas söömas ja panime kõik kodude poole ajama. 

Esimesed nädalad raamatuväljal on olnud juba täis rohkeid seiklusi, aga ei sulata meid lõõskav päike ega paduvihm, sest me pole tehtud suhkrust! Uuele nädalale läheme vastu uue hoo ja värskete teadmistega 🙂 

Armastame 11

Ahoi Kalvi-Kalled!

Al: ” Õu, teeme siukse pildi, et ma kiigun ja kõik teised vaatavad pealt”

Möödas on nädalaid 11 ja jäänud veel viimased pingutused.
Käime aeg ajalt jälgimas, kuidas teised bookfieldil tööd teevad, sest ennast on raske kõrvalt tööd tegemas näha. Oleme juba pea kolm kuud teinud tööd nii, nagu õigeks peame. Teisi varjutamas käies saame uusi ideid, mis on tegelikkuses vanad ideed, mille kasutamise oleme lõpetanud või millesse usku pole olnud. 

Paekas tormi poole vaatamas.

Tollel päeval, kui ülemine pilt tehtud sai, tuli kreisi torm meie piirkonda. Kõige süngemad pilved, mida käesoleva teksti autor kunagi näinud oli. Öö jõudis nende pilvedega pool tundi varem kohale. Raadiotes anti varjumisteade, sest tornaado oli meie vahetus läheduses. Me käisime siiski ukselt uksele ja tegime oma asja edasi. Ühe pere juurde jõudes oli veel üks tornaado just peaaegu maad puudutanud, jäime napilt hiljaks.

Saabumas viimane nädal ja see kestab 9 päeva järjest. Viimane Sunday meeting on möödas ja aeg anda endast viimast korda parim.

Mõni hetk on kohe väga, väga ilus.
Müügimasin Marelle.
Kohvivargad Sunday meetingul.
Alasraf jalgratast tagasi toimetamas.
Paekas lihtsalt Paekas olemas.
Teamwork makes the dream work.
Ohio buckeyes.

Peatse kohtumiseni kodumaal.

Ohighersid soovivad teile häid jõule!

It’s time to get this finish started!

Hei-hei kulla kodused! 

Pühapäev ongi juba jälle käes ja me oleme jõudnud lõpusirgele. See tähendab seda, et kõik on veel alles ees-kõige ägedamad emad alles ootavad meid ja kõige lahedamad lapsed alles unistavad meie tulekust. Nii et mott on laes ja anname endast parima, et see väärtus jõuaks võimalikult paljude peredeni. 

Täna võtsid meid vastu Laura ja Kelly suurte vaagnatega homemade toiduga. Mõnel on ikka veel küsimus õhus, et miks me seda kõike teeme.. toit on üks suur motivaator. Täiesti mõistame natuke kogukamaid ameeriklasi- söök on tõesti imemaitsev siin. 

Mängisime täna võrkpalli ja selgus, et bookgirlid ja bookmenid on parimad mängijad. Jagasime ohtralt stiilipunkte. Veendusime järjekordselt, et ükskõik mida me ka ei teeks, me teeme seda hästi. Aga.. alati on ruumi arengule. 

Tanner takistusi ületamas

Teeme sellele suvele tugeva lõpu! Pidage veel natuke ilma meieta vastu. Me kamba peale kokku teeme vähemalt veel 500 pere õnnelikuks. Seniks olge vahvad!

Päikest!

Candentsss

Boldies Paradise

Hei hei hei vaprad ja ilusad! 

Käes on jälle aeg kus kõik kangelased Boldies Paradise’ist said kokku, see kord aga Burger Pargis, kus kõik nautisid veepargi mõnusi

Orgiga suutsime teha oma parima nädala unitites! Wohooo! Tänaseid koolitunde viisid läbi Kaspar ja Mihkel

Tänada tuleb meie suuremaid panustajaid ehk käepaela meistreid. Callide ja demodes oli suurim effort Siimul. Sitdowni ja online käepaela pälvis meil Martti (“Monday Monday Monday; just getting started; 2 nädala suveprogramm; story time ; Baldi Boldie; Tala) Kask. Puum Puum Puum

Samuti saadi auhinnad kätte eelmisest nädalast.

Kaspar  “Cold like Minnesota” Süvaorg sai endale raske tööga 400 ühiku klubisse, samuti teenis välja steakday!!!

Mihkel “JBl, J5, J5Bl” Annilo, tõmbas steak day särgi endale

Martti “bookman” Kask tõmbas 600 untsi särgi ja steakday!!!

Tänased storied tulevad julgeltelt:

Siim – Hakkasin tööle minema rattaga ja järsku vaatan, et mis imelik asi on ratta küljes. Järsku hüppasin kiiresti ratta pealt maha ahmides õhku sisse. Nimelt oli tegu maoga, kes tõmbas ennast seal kerra. Võtsin reha ja “yoinkisin” tolle üle aia reha abiga. Lahedaim hommik

Holm – Olin just autosse istunud kui järsku oli police mind kinni parkinud ja küsisid juhilube jne. Ja siis rääkisin ära neile, kes olen ja mida teen ja siis hakati mul autot läbi otsima… ilmselt arvati, et ma mingi kõvem narkoparun vms aga narko asemel leidsid hoopis suures koguses lasteraamatuid 🙂

Iiris – Bookfieldil olles jagame me naljakaid lugusid, aga oluline oleks ka minu meelest jagada neid lugusid, kuidas keegi meid aidanud on või toetanud on sellel teekonnal ja kui tänulikud me ka nendele toetajatele oleme. ❤

Ühel päeval saabusin oma tavalisse piirkonda. Oli kell 3, kõige palavam aeg ja tuul puhus nagu kõrbes tühjadel tänavatel. Minu õnneks nägin ma ühte ema tänaval prügi välja viimas. Tõmbasin 110 km/h rattale peale ja sõitsin ta kõrvale. Tervitasin teda ja mõningase jutuajamise peale ütles ta, et eelmine aasta elasid tema juures kaks poissi Eestist. Lõpuks lõppes jutuajamine sellega, et mina ja minu roommate Tuuli kolisime tema juurde hiljem. Saime teada, et nad on tegelikult kolinud siia Lõuna-Aafrikast ja oskavad afrikaansi keelt rääkida. Muidu on nende juured kuskil Hollandist pärit. Kuna host ema on cateringi omanik, siis iga päev ootab meid koju jõudes mingi uus roog. Host isa küsis ka et, kas ta saab ka oma poja raamatuid müüma saata meie juurde, kui ta ülikooli läheb. Vastus on jah muidugi. Oleme tänulikud, et selliseid inimesi kohtame oma eludes 

Boldies out

You betcha

Tere-tere, people across the world!

Nüüd on 2 nädalat möödas ja liigume ikka veel edasi!

Need 2 nädalat on olnud väga head ja tegime orgiga oma supper tulemused! 
Juraj tegi oma parima nädala ning oleme tema üle väga uhke!

️Pühapäevad on aga meie lemmikud ja seekord olime supper perega suusatamas! 

Pjotr on nüüd oma laheda autoga ja nüüd sujub töö veel sujuvamini🥇

Dariyal on aga jäänud ainult poolteist nädalat ning nüüd paneb kogu jõust !

Nüüd kui natuke on jäänud ja pingutame muud aina rohkem ning let’s finish strong!

Candents Alabamas

Heihopsti!

Nädalake jälle möödas nagu niuhti! Selle nädala teemaks oli “lille jõud”. Palju õnne kõigile neile, kes selle suurepärase üllatuse osaliseks said.

Candents käis sellel pühapäeval sünnipäeva tähistamas lõbustuspargis. Meil oli 2 juubilari. Kutsed olid saadetud ka Texasesse ja Ohiosse, kuid kohale jõudsid kõige vingemad 😉 . Tauril on nüüdsest vanust ligi 20 aastat ja Meie bossil Kerlil 25. Vanus on lihtsalt number ja jalutuskeppi veel kummalgi vaja ei lähe. Kui endale piisavalt palju kõva häälega korrutada, et olen noor, siis jäädki seda uskuma. 

Lõbustuspark oli vinge. Tegemist oli veepargi ja lõbustuspargi kombinatsiooniga. Sulistasime vees ja lõpetasime Ameerika mägede rööbastel. 

Nädal möödus kõigil vingelt. 

Kennet ja Pauliin nägid pere, kelle sõiduvahendiks oli helikopter.

Tanner optimistlikult proovis rattaga lennata.   

Eestil oli aastaid tagasi kraavi Ott, siis meil on kraavi Elis. Aga harjutamine ja järjepidevus teeb meistriks.

Kerli ärkas pühapäeval nagu printsess. Roosikimp ja suurepärane tort voodis.

Säde tehti kristlaseks mitte rohkema ega vähema kui ühe minutiga.

Selg sirgu, rind ees ja Ameerika naeratus näol uuele nädalale vastu.Candents, Side lõpp!