Honeybadgers!

Täna oli väga vinge päev. Täna saime natuke teistsuguses kohas kokku kui varem. Kohtusime Bathi linna lähadal ühe jõe ääres. Seal oli ujumiskoht, kuhu tuli päeva jooksul tegelikult päris palju rahvast.

Meeting toimus nagu ikka – jagasime oma seiklusi ja õppetunde. Saime kõik ka oma saavutuste eest tunnustatud (käepaelad, maiustused, särgid).

Räägime siis mõne toreda loo kah, nagu ikka.

Kindlasti väga märkimisväärne sündmus, mis leidis aset laupäeval, oli see, kui Martti, Alari ja Kennet oma kodust ilma jäid. Nad pidid oma kodu vahetama, aga broneerimisega oli mingi kala ja laupäeva õhtul olid nad kogu oma elamisega meie ukse taga Swindonis. Olime siis kuuekesti meie kolme magamiskohaga korteris. Iseenesest polnud väga viga midagi. Martti ja Kennet pidid lihtsalt põrandal magama. Kuna me korter on Swindoni vanalinnas ja meie all on palju baare ja pubisi, siis Marttil oli üpris rahutu öö. Ükshetk tulid meie naabrid koju – grupp naisi, kes tulid peolt. Martti magas meie esikus põrandal, põhimõtteliselt ukse ees, ja kui meie naabrid suure uksepauguga koju tulid, tõmbas tuuletõmme meie ukse ka lahti ja Marttile avanes huvitav vaade. Naabrinaised olid juba poolenisti meil toas.

Samuti kolisid see nädal ka Kerli, Elis ja Ele.

Renalt kohtas meest, kes oli suur Renaulti fänn. Ta oli Renalti nimest nii hämmingus, et kutsus Renalti järgmine hommik teed jooma.

Alari rääkis perega hispaania keeles ja sai pärast nende käest krõpsu kah.

Saime ka üle pika aja ujumas käia ja oiii kui mõnus see oli!

Andke andeks, kui see kord natuke lühike tuli, aga ega need raamatud ennast ise ei müü…🤔

Honeybadgers over and out.

Tervitused Honeybadgeritelt!

Nii kähku saigi järjekordne nädal läbi. Nii mõnegi jaoks oli just see nädal läbimurdenädal.

Saime kõik taaskord Bristolis kokku.

Meil oli siis nädala jooksul selline võistlus nagu: ‘Pie in the eye’, ehk siis ‘Pirukas silma’ 😀.

Võistlus käis selle peale, kes suudab kõige rohkemate peredega maha istuda. Võisteldi peakorterite ehk meie kodude vahel. Võistluse tulemusena, said koogiga näkku Alari, Martti, Kennet ning Karla, Kaspar ja Renalt. Kuna koogi peal oli vahukoor, siis haisesime terve õhtu veits okse järgi kuna see vahukoor ei tulnud piisavalt hästi naha pealt maha.

Järgmisel nädalal võistleme kupongide nimel. Kupongid lähevad loosirattase ja mida rohekm kuponge on, seda suurem võimalus võita midagi vinget.

Märdilt üks vinge lugu. Nimelt oli tal vaja päeva lõpuks veel paar demonstratsiooni teha, aga ei tahtnud enam uste peale koputada, kuna kell oli üpris palju. Märt leidliku analüütilise mehena, läks siis ettejuhtuvasse tanklasse ja lükkas selle demo seal müüjale ära. Kõva teema!

Kasparilt üks tore lugu: Pidi siis ühe pere juurde tagasi minema, kellega oli eelmine õhtu kohtunud. Läks siis koputas järgmine õhtu uuesti ja kohe, kui koputus oli kõlanud, nägi ta aknast, kuidas ema ja isa oma Netflixi serjaali pausile panid ja jooksid mõlemad teise tuppa peitu. See oli Kaspari jaoks väga naljakas.

Noh mul endal ka juhtus nii mõndagi. Näiteks seisin ühel päeval siis keset tänavat ja täitsin oma tahvlis tähtsaid asju. Järsku kuulsin, et midagi liigub minu poole, aga see polnud auto, ega inimene. Võsast hüppas otse tänavale suur kits. Sarvedega ja puha. Jooksis minust meetri kauguselt mööda. Ma ei oskanud mitte midagi teha, lihtsalt seisin seal minut aega ja mõtlesin, et mis kurat just juhtus.

Jällegi, väga vinge nädal ja elu siin Inglismaal hakkab juba üpris tavaliseks muutuma.

Järgmise nädalani!

Munski

Tere taaskord!

Järjekordne nädal seljatatud ja palju millest rääkida.

Saime siis taaskord Bristolis kõik koos kokku nagu ikka. Plaan oli meeting tund aega varem teha ehk siis kella 10 asemel kell 9. Hakkasime siis poistega 8 ajal liikuma ja tunni pärast jõudsime Bristolisse. Tuli välja, et Magda, Märdi, Kromeli ja Iirise maja ette ei saanud enam tasuta parkida, kuna nad olid kolinud. Noh hakkasime siis uut parkimiskohta otsima. Kennet ütles, et ta leidis mingi kohta ja käskis meil sappa võtta. Mina, Renalt ja Kaspar ühes autos ja Martti oma autoga meie taga. Püsisime ilusti sabas, kuni üks hetk Kaspar jäi unistama või midagi (seda juhtus päeva jooksul veel). Tal kipub shiuke komme olema, et tähtsatel hetkedel jääda imelist Inglismaa loodust ja arhitektuuri jälgima. Noh põrutasime siis Kennetist mööda. See toimus veel kesklinnas ka niiet ümber keerata väga ei saanud. Hakkasime siis ise uut kohta otsima ja Kaspar pani seekordki teeotsast mööda, mis siis, et ma ütlesin talle kolm korda, et ta vasakule keeraks. Pole hullu, kohale me jõudsime. Meeting, mis pidi algama kell 9 sai ikkagi alguse kell 10.

Meetingul jagati jälle auhindu käepaelte näol ja seekord napsas Märt need meie eelmise tśempioni Kerli käest endale. Need, kes istusid peredega kõige rohkem maha, võitsid endale ka väga vinged PONISOKID!

Eelmine nädal olid jalgrattad väga kuum teema. Noh seenädal olid need väga kuum kaup, sest need kadusid meie ninade eest nagu Selveri soojad saiakesed. Ele ratas pandi niimoodi tuuri, et ta nägi seda isegi pealt. Nimelt, kui Ele ühe toreda perega ukse juures juttu tegi, sõitis üks valge kaubik vaikselt tema selja taha ja võttis ratta kaasa. Ele ise ütles, et ta ei oskand muud teha, kui naerda. Ega Renaltilgi paremini ei läinud. Ka tema velo langes unustustehõlma. Ütles küll, et maru kurb oli, aga järgmine hommik oli tal juba uus ratas olemas, millel ta pidi veel rehvi ära parandama. Väidetavalt on isegi parem, kui esimene ratas. Magdal nagu ikka, iga nädal uus ratas.

Alarile pakuti tööd tehes jäätist ja kuna ta ennist ütles, et on pärit Eestist, siis pereema pidas vajalikuks küsida, kas Alari üldse teab mis see “jäätis” üldse on. Kaspar ja Renalt rääkisid ka oma huvitavast kogemusest eelnevast ööst. Nmelt Kaspar oli unes oma tüdrukut näinud ja tahtis teda vist kaissu võtta. Mingi hetk sai ta aru, et pea, mida ta oma käte vahel hoidis, oli üpris kare ja juukseid vähevõitu. Noh, võite isegi arvata, kelle Kaspar tegelikult kaissu võttis.

Laupäeval saime me korralikult vihma ja tegelikult oli see kõige kehvem ilm, mis meil senimaani tööd tehes olnud on.  

Peale meetingut läksime väiksele shopingule.  Kohe üle tee oli suur kaubanduskeskus. Võtsime sealt süüa ja läksime hea tujuga kodu poole. Järgmine nädal tuleb võimas!

Munski out!

Me näema tavaliselt päeva jooksul väga palju koeri ja kasse. Elis ja Kerli nägid see nädal midagi eksootilisemat.

Renalt ratast parandamas.

Honeybadgers blog 2

Tere! Mina jälle! Saate taaskord lugeda mu kiiruga, aga armastusega kokku visatud blogi.

Esimene terve töönädal seljatatud ja emotsioonid laes. Saime kõik jälle Bristolis kokku ja rääkisime nädala sündmustest. Väga vinge oli jälle kõiki näha!

Noh ma ei mäleta, kas ma eelmises blogis juba rääkisin, et Magdal läks ratas katki ja pidi uue ostma, noh igastahes nüüd hakkab see ‘uus’ ratas ka juba lagunema. Minu 30 naelane velo peab ikka veel väga hästi vastu ja Renalti lenks on veits kõver. Aa veel ratastest rääkides, siis Kromeli transpordivahend suudeti juba tuuri panna niiet tema jätkab mõnda aega ilmselt jalgsi.Ta ei kurtnud ega midagi, ilmselt on siis okei.

Jagasime ka auhindu erinevate käepaelte näol, enamus nendest krabas endale Kerli, kes on meile kõigile täiega suureks eeskujuks. Võite aga kindlad olla, et järgmine nädal on need käepaelad minu käe ümber.

Peale meetingu niiöelda ametliku osa lõppu läksime kõik koos ühte kohalikku restosse sööma. Müüja oli suht umbkeelne ja polnud vist elus sellist rahvamassi oma restos näinud. Saime veel kogenumate käest järgmiseks nädalaks fookuseid ja juhtnööre ja panime kõik kodude poole ajama.

Esimene täispikk nädal oli meile kõigile väga õpetlik ja järgmisele nädalale lendame kõik suure hoo ja teadmistega peale!

Boldies Paradise

Hei hei hei vaprad ja ilusad! 

Käes on jälle aeg kus kõik kangelased Boldies Paradise’ist said kokku, see kord aga Burger Pargis, kus kõik nautisid veepargi mõnusi

Orgiga suutsime teha oma parima nädala unitites! Wohooo! Tänaseid koolitunde viisid läbi Kaspar ja Mihkel

Tänada tuleb meie suuremaid panustajaid ehk käepaela meistreid. Callide ja demodes oli suurim effort Siimul. Sitdowni ja online käepaela pälvis meil Martti (“Monday Monday Monday; just getting started; 2 nädala suveprogramm; story time ; Baldi Boldie; Tala) Kask. Puum Puum Puum

Samuti saadi auhinnad kätte eelmisest nädalast.

Kaspar  “Cold like Minnesota” Süvaorg sai endale raske tööga 400 ühiku klubisse, samuti teenis välja steakday!!!

Mihkel “JBl, J5, J5Bl” Annilo, tõmbas steak day särgi endale

Martti “bookman” Kask tõmbas 600 untsi särgi ja steakday!!!

Tänased storied tulevad julgeltelt:

Siim – Hakkasin tööle minema rattaga ja järsku vaatan, et mis imelik asi on ratta küljes. Järsku hüppasin kiiresti ratta pealt maha ahmides õhku sisse. Nimelt oli tegu maoga, kes tõmbas ennast seal kerra. Võtsin reha ja “yoinkisin” tolle üle aia reha abiga. Lahedaim hommik

Holm – Olin just autosse istunud kui järsku oli police mind kinni parkinud ja küsisid juhilube jne. Ja siis rääkisin ära neile, kes olen ja mida teen ja siis hakati mul autot läbi otsima… ilmselt arvati, et ma mingi kõvem narkoparun vms aga narko asemel leidsid hoopis suures koguses lasteraamatuid 🙂

Iiris – Bookfieldil olles jagame me naljakaid lugusid, aga oluline oleks ka minu meelest jagada neid lugusid, kuidas keegi meid aidanud on või toetanud on sellel teekonnal ja kui tänulikud me ka nendele toetajatele oleme. ❤

Ühel päeval saabusin oma tavalisse piirkonda. Oli kell 3, kõige palavam aeg ja tuul puhus nagu kõrbes tühjadel tänavatel. Minu õnneks nägin ma ühte ema tänaval prügi välja viimas. Tõmbasin 110 km/h rattale peale ja sõitsin ta kõrvale. Tervitasin teda ja mõningase jutuajamise peale ütles ta, et eelmine aasta elasid tema juures kaks poissi Eestist. Lõpuks lõppes jutuajamine sellega, et mina ja minu roommate Tuuli kolisime tema juurde hiljem. Saime teada, et nad on tegelikult kolinud siia Lõuna-Aafrikast ja oskavad afrikaansi keelt rääkida. Muidu on nende juured kuskil Hollandist pärit. Kuna host ema on cateringi omanik, siis iga päev ootab meid koju jõudes mingi uus roog. Host isa küsis ka et, kas ta saab ka oma poja raamatuid müüma saata meie juurde, kui ta ülikooli läheb. Vastus on jah muidugi. Oleme tänulikud, et selliseid inimesi kohtame oma eludes 

Boldies out

Southern hospitality from Boldies

Puum Puum Puum – Kromel Kruusman

Keep it going. Boldid olid võimsad sel nädal püstitades uusi rekordeid orgi sitdownides, unitites ja online unitites

Boldid potsatasid sel PÜHApäeval randa, kus tehti heategevust organisatsioonile, kes aitab lapsi haridusega. Kõik meie orgi liikmed võtsid osa ja korraldasid heategevuse, kus inimesed said 2$ eest 4 veepommi, millega said pommitada raamatuinimesi. Osad olid valusad läksid osad aga väga mitte.

Selle nädala käepaela meistrid olid Karol kes pälvis callide ja demode osas meistritiitli. Sitdownides ja Online Unitites võttis trooni tagasi Martti “Monday Monday Monday” Kask. Suurim pony aga läks Iirisele

Samuti tuleb tänada auhindade võitjaid, kes suutsid teenida nädalaga midagi uut. Esimestena on meie ees Kaspar Süvaorg ja Kadri Samuel , kes suutsid teenida välja 200 uniti särgi.

Teiseks oli meil see üks ja ainus Martti “Keep on going” Kask, kes ei vajutanud nädala jooksul kordagi pidurit, et saavutada 400 uniti särk

Viimaseks, aga meil on Mihkel “J5, JBl” Annilo, kes teenis 500 uniti särgi välja. Wohoo või nagu Kromel Kruusman ütleks : “Puum, Puum, Puum!”

Keep going strong people

Boldies out!

Wanted : Boldies Paradise

Hey hey hey it’s that time of the week again where Boldies were brought back together by the one and only Martti “Monday Monday Monday” Kask.

This time Boldies had their best week in SD, Customers and Units, kuna see nädal oli pühendatud emadele ja kes see ikka ei taha parimat oma emale!

Seekord said kokku Boldid kokku Fort Worth’i Stockyard’is, kus sai uusi mõtteid järgnevatele päevadele kaasa võtta, ratsutatud, shopatud ja söödud muidugi 😉 

Samuti tuleb tänada selle nädala tublimaid käepaela meistreid. Callide meistriks tuli Karol. Demodega jäi peale aga Siim. Sitdown’idega tuli võit koju Kadril ja online’idega Martti.

Saadi kätte ka eelmise nädala auhinnad, kus 200 ühiku särgis teenisid välja Karl Holm ja Reimo Reimand:

100 ühiku klubisse liitusid ka Elizabeth ja Siim:

Story jagab seekord 

Siim: kohtasin ühel päeval suhkruemmet, kellega istusin maha ( selline üksik ema, kes oli Philipiinidelt pärit varasemates 60-ndates), kutsus mind järgmisel nädalal temaga kaasa Alaskale ja reede õhtul restorani. See oli huvitav kogemus.

Boldies out

Pie day for Boldies

Vau vau vau, mis vahva, ilmeline, päikese rohke nädal oli!

Oleme orgiga näinud kõvasti vaeva näinud ning tegime parima nädala nii sitdownides, kui ka ühikutes. Boldies were bold this week!!!

Pühapäeval olime orgiga Rannas nautimas suplemist, õppimist, päikest ja kooki mis lendas poolele orgi liikmetele näkku, sest oli tegus Pie in The Eye nädal.

Koogid olid maitsvad, mahlased ja väääägaaaaa kreemised, mis lendasid ilusti pooltele liikmetele keele peale

Esimene lahing: Elizabeth, Kadri, Nele vs Siim, Reimo, Iiris, Tuuli

Võitjateks tuli Kadri HQ:

Teine lahing: Martti, Kaspar, Kromel vs Mihkel, Karl, Karol

Võitjateks tuli Martti HQ

Jututuba:

Martti : Laupäeval olin ma politsei abiline, aitasin ühesõnaga müsteeriumid lahendada. Koputasin kusagil kell 3 päeval majadele ja nägin kuidas ühe maja tagant jooksis ära tatokates mex, kes nägi jõle kahtlane välja. 10 minuti pärast näen kuidas mendid tiirutavad selle maja ümber ringi, kust mees välja jooksis, relvad käes. Läksin tõmbasin sinna lähedale ja  küsisin, et kas seal majas juhtus midagi, et ma btw nägin ühte tüüpi siit ära jooksmas, et kas sai mingi pättusega hakkama? Siis mendid olid, et oot oot oot kas sa nägid kedagi, ole siin ja meil tuleb dektektiiv siia. Dektektiiv tõmbas mind pmst ülekuulamisele, uuriti milline ta välja nägi, kuhu poole jooksis, milline on, kus sa tead. Ma vastasin, et chill ma olen BOOKMAN ja tean kõike. Ma müüsin selle tüübi naabrile isegi raamatuid ja teadsin kus ta isegi elab ja näitasin pinni ette.

Nele : Ma lasin uksekella ja siis mees vastas sellele uksekellale öeldes, et ta ei saa praegu uksele tulla kuna on number kahel, aga tänas, et läbi tulin.

Elizabeth : Kolmapäeval kukkusin kokku ja loin pea vastu äärekivi ja siis kutsuti mulle ment mitte kiirabi ja mendid tahtsid viia haiglasse aga ma ei luband ja siis viisid mu hotelli, pärast tõttasin tagasi tööle

PS: Sain ka endale ka viienda ratta, kui ka uue host family

Tuuli: Kohtasin sellist musta gangsterit kellel oli kõhu peale tätoveeritud ilmakaared ning ta võttis Euroopa kaardi slicky ja hakkas ilmakaartega Eesti asukohta võrdlema. Uuris veel mult et kas maakera on lapik või ümmargune. Kogu gangsterite kamp pani hullu kajakat nii et pool linna kuulsid. Ta oli selline pontsakas, püksid poole tagumiku peal, nägi välja nagu Kurrunurruvuti saarte kuningas Pipi isa. Kunagi sa ei tea keda sa kohtad bookfieldil

Siim: Kohasin sugarmommyt, kes kutsus mind Alaskale temaga kaasa järgmine nädal.

Boldies out

Halftime for Boldies paradise. Time to dunk.

Läbi on nüüd pool suvest ja hakkamas on 1 nädal 6 nädalasest suve programmist!

Nädala sees juhtus palju nalja, kes tõusis mitu korda ühel päeval langedes ülesse, kes töötas nii kaua, et isegi mexidel hakkas halb kes rääkis nii hästi ennast kiiruse ületamise eest välja, et ei saanud traffi ja kes mitte 🙂

Elizabeth :

Täna tulin sitdownist majast valja ja siis mingi mees kaubikuga küsis et kas see minu ratas. Ütlesin et ja. Ütles et tahtis kindel olla et see kuulub kellegile sest see hea ratas küsisin “your car isn’t enough?” Ta hakkas räigelt naerma.

PS: Ma oskan muide juba ilma käteta rattaga sõita(telefoni ekraan läks kolmapäeval katki)

Kaspar:

Koputasin siis uksele ja vanem härra tuli uksele ja kutsus kohe sisse ja pani diivanile istuma, et kutsun naise et temale võid müüa ja siis ootan ja mõtlen et mis toimub nüüd. Ja siis ta tuleb naisega ja naine on ratastoolis ja eks me siis rääkisime ja oli tore jutuajamine.

Karl Holm:

Reede hakkas minu jaoks päris krõbedalt. Polnud veel tööle jõudnudki ja selle asemel, et cashi collectida tuli mul hoopis ise välja käia $151, sest ületasin kiirust. Tuleb välja, et ka USA’s siiski on kiirusepiirangud ja neist tuleb kinni pidada. Sain kinnitust, et mul on pilkupüüdev auto. Või sõidustiil.

Samuti tuleb tänada käepaela meistreid. Callidega tõmbas ette Iiris. Demodega tuli Kadri. Sitdownidega olid viigis Martti ja Kadri. Pony wristband läks aga Mihklile, kes “Koby”tas liiga kõvasti.

Boldies out. 

Viska viis! Viies mägi on nüüd vallutatud!!

Kuuenda tippu on juba näha time for explosion Boldies!!!

Meeled on maailma tipus, kuna tõmbasime orgiga enim customere!  Samuti oli meie orgis 3 sünnat. Karl Holm, Kromel Kruusman ja USA. Kõik sünnipäevad võeti vastu MEGA attitudeiga

Tuleb ka tänada selle nädala auhinna võitjaid!!!

Täna said kätte meie vaprad pony sokid, kelleks olid Mihkel Annilo ja Kaspar Süvaorg 

Samuti tõusis unit clubis ülesse poole Mihkel Annilo 400 ühiku klubisse ja Kromel Kruusman 100 ühiku klubisse

Poole pealt suvega liitunud Carol suutis võita endale success coin’i

Tänased storyd nagu kombeks juba 

Mihkel (J5) Annilo – Vanaema oli lapselapsega õues.. vanaema lamas tooli peal ja 4 aastane lapselaps oli kõrval minibasseinis ning võttis suure veepüstoli ja lasi sellega vanaemale keset approachi otse suhu ja igalt poolt mujalt ka täis – vanaemal selle peale lendas tatti ninast ja suust välja ning siis sain mina ka oma lajaka kätte – vanaemal oli lõbus. Minul oli lõbus, aga kõige õnnelikum oli see väike poiss

Siim – Sõitsin rahulikult rattaga mäest alla kuni koer otsustas mulle ette jooksta (suur, noor, hall, ei tea mis tõugu). Käisin paar saltot, peale seda jooksis koera omanik mulle juurde korrutades: “I’m so sorry, I’m so sorry, are you all right?” Mina kui Eesti mees ikka olin koguaeg, et kõik on korras ära muretse ma peal järgmisele appointmentile jõudma. Ratas oli lennanud kahjuks katki ja omanik lubas seda ära parandada. Lõppude lõpuks oli see, et omanik sõidutas päeva lõpuni mind ringi autoga niikaua kuni ratas parandatud oli minu following buddy (3h). Pärast isa ütles kui on midagi katki (minu v rattaga) siis pean nende poole tagasi minema. Monkeys mean you are working hard 🙂

Kromel – Noo pmst lugu selline et käisin koputasin uksi, tulin just sitdownistnist, lendasin järgmise ukse taha ebareaalse emotsiooniga, seal tõmbasin siis mitu koputust ja naine tuli välja ja röökis täiega mu peale ja slammis ukse. Ma panin täiega naerma seal ukse taga ja ta tuli tagasi uksele ja lõugas et ta kutsub oma mehe või mendi. Ma naersin edasi, et anna minna ja paugutasin koputusi edasi. Mõne aja pärast juhtus nii et tahvel suri ära ja ma hakkasin teloga googeldama kuidas seda paper orderit teha. Mõne aja pärast tulid mendid ja viskasid mind minema. Siis ma olin katkise tableti ja kõva attitudega. Kõndisin at&t sse, seal sai  maagiliselt tahvli tööle. Ja siis kirjutasin oma kristuse tüdrukutele,et et mul 5 miili transporti saada. Noo ja nad orgunnisid mulle midagi. Lisaks sain veel pitsat ja jooke. Boom!!!!!

Iiris – Neljandal juulil läksime mina ja Tuuli meie tavalisse hommikusöögikohta ning tellisime oma tavalise meali. Hakkame maksma ja siis waitress ütleb, et üks mees maksis meie eest ja jättis tippi ka veel. Siis meenus mulle kuidas väljas olles üks mees küsis, et mida me Tuuliga teeme ja ma olin vastanud talle uhkelt, et:”I’m helping families out with education”

Stay cool call & confident