Week 8 ja 9 – Grand RAM

8nda nädal lõpuks käisime Andriana ja Lisanni host-family juures abistamas. Nimelt ehitavad nad omal jõul enda kodu teisele korrusele vanadekodu ning tööd on seal teha oi-oi kui palju. Seega noorte härgade jõud kulus igati marjaks ära. Tassisime vanne mööda maja ringi(mõõtsime ja arvutasime, milliste nurkade erinevatest ustest läbi mahume) ning kaevasime ning vedasime kivijurakaid.

Vannid olid päris rasked ning samuti ei teinud asja kergemaks, et ühe vanni sees oli herilaste pesa. Tundub, et Andriana oli tööde juhataja

Kristo sõbrunes sel nädalal koeradega, kui koputama minnes nägi, et väike koerakene on õues, et tegelikult ei hirmuta väga, aga ukse juurde jõudes hõppas maja tagant välja, aga hoopiski kurjem koer, kes võttis Kristo omale sihikule. Õnneks oli abiks võtta bookbag, millega koera rünnakuid tõrjuda ning see võttis koera hammustused õnneks enda kanda.

Andriana ja Lisanni host-momil oli sünnipäev ning saime ka sünnipäevatorti maitsta

Andriana koputas uksele, kuhu tuli isa, aga ema oli väga hõivatud, mistõttu ta läks sinna hiljem tagasi ning isa ütles, et ta on terve päev mõelnud Andriana peale ning tal on Andrianale üks pakkumine …

Nimelt nende pere väga-väga soovis, et Andriana läheks nende juurde lapsehoidjaks. Kõik hüved oleksid olemas: saab süüa, saab nende juures elada saab autoga sõita jne jne jne.

Sel nädalavahetusel käisime mereloomi ning muid huvitavaid loomi ning linde vaatamas

Ivar läks see nädal vanaemadele väga hästi peale. Üks ütles, et tal on maailma ilusaimad silmad ja teine tahtis teda oma 23aastasele tütrele näidata. Üks reedene päev möödus Ivaril muidu chillilt, ainult et üks paps ähvardas teda lihtsalt natukene maha lasta.

GRAND RAM nädal #7

Nädalalõpus käisime megakaunis Adam Canyon’is matkamas. Tee oli pikk ja mäed võtsid mõned poisid väga higile, aga see rännak oli kahtlemata seda väärt.

Hendrik võttis uut turfi ja kohtas uksel naist, kes uuris, kust Hendrik pärit on ja arvas ära, et ta on Eestist. Selgus, et tolle ema abikaasa on Gary Wilkinson, kes aastal 2012/13 mängis Kalev/Cramo ridades korvpalli. Tegu oli väga lahke emaga ja too rääkis, mida kõike nad Eestis tegid ja tutvustas isegi tütrele eestlast nagu tulnukat, et eestlane sattus nende ukse taha.

Gary Wilkinson Kalev/Cramo ridades 2012/13 hooajal

Kristo sattus huvitavasse naabruskonda, kui pea igat maja valvab koera asemel hoopis kits või lammas.

Rico oli humoorikas vahejuhtum ühe emaga, kellega ta toas maha istus. Enne raamatute demomist ema ütles, et ta korraks käib teises toas ära. Läks mööda minut-kaks, läks mööda viis minutit ja ema ikka polnud tagasi. Rico kõva häälega küsis üle terve maja, kas kõik on korras ja ühtegi vastust ei tulnud. Ema oligi täiesti haihtunud majast ning Rico seepeale lahkus.

Lisann sai suurest hirmust üle ja võttis mao kätte

Karlil oli suur juubel ja ta sai 20aastaseks. USA seaduste järgi veel alkoholi tarbida ei või, aga see ei takistanud meid tähtsa päeva tähistamisest.

Lisannil on bookfieldil tõeline loomaaed

Grand RAM-i 3. nädal lõppes lennukalt

Veerand suve on juba möödas ning Grand RAM sai taas kokku ning veetsime aega Utahi lennushow’l lennuväebaasis. Saime sõjaväe helikopteritesse ning lennukitesse sisse istuda ning tunda omal nahal, kuidas on kokpitis istuda.

Grand RAM kavatseb samamoodi pärast edukat suve koos Sizzlerile sõita

Pühapäevasel miitingul said Kaarel ning Karl oma esimesed nädalas müüdud 100 ühiku särgid kätte ning Kristo ja Andriana teenisid ka 200 ühiku särgid välja.

Andriana nägi nädala jooksul igasuguseid põnevaid loomi

Karl osutus sel nädalal tõeliseks kutsude lemmikuks ning lausa kaks kutsat jõudis talle suurest õnnest või hirmust täis pissida.

Rico Ja Karl koolibussiga airshow’le suundumas

Rico sai kokku vanaisa Jackiga, kes oli omal ajal kõva füüsik olnud ja Rico sai tutvuda tema laboriga ning pealekauba root-beeri limpsida.

Kaarlil oli omapärane lugu oma Huffy jalgrattaga. Kaarel jättis ratta tänavale ja tegi veits tööd ja istus empsidega maha ja kui ta rattani tagasi jõudis, siis see, mida enam ei olnud oli ratas. Kaarel teatas politseisse, kes võttis tunnistused ning paari päeva tuli politsei meie kuttidele kadunud rattaga ukse taha, mis küll ei olnud tegelikult Kaarli oma, ent mis on peamine – Kaarel saab rattaga edasi töötada xd.

Ivarit teretas sel nädalal üks pereisa täiesti eesti keeles kohe. Nimelt oli too paps olnud 25 aastat tagasi elanud misjonärina 2 aastat Tallinnas ja Tartus. Paps lubas ka lõunasöögile ühel päeval viia, et saaks pikemalt vestelda. Ka Kristo kohtas Eestis käinud misjonäri ja sai samuti eesti keeles rääkida.