Book Squadi 11. nädal: teine võimalus

Küll see aeg on ikka kiire mööda minema. Tundub, nagu oleks see olnud ainult eile kui me müügikoolis seljakottidega ringi jooksime ja muretsesime selle pärast, kus me nelja päeva pärast elama läheme. Nüüd tunduvad kõik need mured nii lihtsad, kiirelt lahendatavad.

Sellel nädalal oli meil võimalus valida ükskõik millise nädala auhind ja see UUESTI teha. Tegijatele antakse alati teine võimalus ja paljud meist suutsid selle ka maksma panna.

IMG_1301

Meie pühapäevane kokkusaamine toimus seekord minu ja Killu uue laheda host pere juures Billingsis. Grillisime, tegime peekoniga väikese lõkke – kui maja põlema ei taha panna, siis on soovituslik grillil silma peal hoida – ja kuulasime hostema lugusid oma kogemusest 13 aastat tagasi. Isegi üks aasta võib muuta nii palju. Paneb mõtlema, et mis siis nii palju muutunud on selle kolme kuuga. Aga eks seda saab hiljem teada.

Amanda (hostema) tegi meile ka maitsmiseks traditsioonilist Ameerika magustoitu Root Beer Floats. See kalja moodi asi, milles see jäätis hulpis, lõhnas ja maitses esimese laksuga nagu suuloputusvahend, aga koos jäätisega oli päris hea.

Andris ja Gunnar leidsid huumorit puudusest kui avastasid, et neil pesumasin on, aga pesuvahenditest jääb vajaka. Nii nad siis tegid võistluse, kes reedega rohkem pesuvahendeid peredelt kogub. Mida kõike need head inimesed ei ole valmis ka jagama kui nendega sideme suudad luua.

Paula ja Merilin suutsid oma vaesele autole veel mõlke kaunistuseks lisada. Aga tundub, et me kõik oleme õppinud ka halvimast huumorit leidma. Miski ei tundu piisavalt hull, et paanikat tekitada.

Nüüd ei ole enam midagi muud kui anda endast kõik ja teha tugev lõpp. Te kodused ei pea enam kaua ootama, et meie lahedaid lugusid suvest näost näkku kuulata. 🙂

 

 

Book Squadi 6. nädal – pool teest käidud

Ja ongi pool ajast juba läbi… Nüüd on ainult üks tee, mida mööda minna – tee ikka täiega kõva tööd, et oma eesmärkidele suve lõpuks ikka lähemale jõuda. Uuuh, need liblikad kõhus annavad ikka tunda. Aga pole hullu, kui keskendud õigetele asjadele, siis on kõik võimalik.

Selle nädala kokkusaamine möödus jälle kahes grupis. Meil oli Billingsis Karli, Gunnari, Paula ja Merkaga väga chill. Käisime Sonic jäätisekokteile joomas. Neid väga kokteilideks küll nimetada ei saanud – kõrred nendest oreo tükkidest väga jagu ei saanud. Edasi lõbutsesime basseini ääres. Killul tekkis kohe kihelus oma bookbag kaasa võtta, sest kõik need pered tema turfis, kes nädala sees kui kummitused kättesaamatud olid, olid kõik nüüd basseini ääres või istusid oma kodu terrassil. Ei saa midagi, pühapäeval tuleb ka ikka tööd teha.

See nädal oli meil ka pühendumise nädala võistlus. Oma kõva töökuse ja parima suhtumisega teenisid endale auhinna välja Merka, Paula, Gunnar, Lauri ja Andris. Merka oli ka esimene FY(esimese aasta olija), kes tegi 200 ühiku nädala.

dav

Selle nädala seiklustest kah.

Montana ilm on sama muutlik kui kaheaastase tujud.  Kallid kodused eestlased, kui arvate, et Eesti ilm on ettearvamatu ja muutlik, siis soovitan teil Montanat külastada. Sõbralik soovitus – pakkige nii rannaks kui ka lumetormiks. Ühel hetkel röstid mõnusalt 35 kraadises päikeselõõmas ja juba järgmine hetk saad nautida äikesetormi rahega. Mõnus… vähemalt on kuum ja külm tasakaalus.

Ma ise töötasin sellel nädalal mitmes erinevas kohas ja naljakatest juhtumitest puudu ei jäänud. Üks päev läksin ühele kenale potensiaalse pere uksele koputama kui järsku kuskilt ülevalt valju haukumine peale hakkas. Ma olin suht kindel, et koer haugub minu peale kuskilt teise korruse aknast, aga ei. See neljajalgne sõber oli ennast hoopis maja katusel sisse seadnud.

image5

Teine juhtum oli lihtsalt nii absurdselt naljakas, et Killu ei saanud õhtul magama jääda, kui talle rääkisin. Olin ühes väga perede rikkas alas, kui nägin isa väljas trepil istumas ja telefonis askeldamas. Päev oli väga kuum ja küllap oli pereisa seepärast otsustanud, et alukad on ilmselgelt üleliigne riideese. Kahjuks ei olnud ta väga mõelnud, et sellisel juhul väga lohvad lühkarid ei ole just kõige targem otsus kui sa tahad trepil jalad harki istuda. No jah. Juhtub.

Lapsed võivad olla vahel ikka julmalt ausad. Paulal oli üks istumine isa ja väikese tütrega. See viieaastane oli väga otsekohene ning küsis kohe välja kui aru ei saanud “Kas sa räägid inglise või hispaania keelt?” Kui Paula oli viisakalt ikka kinnitanud, et tema teades räägib ikka inglise keelt, siis tüdruk tuli kohe välja järgmise palvega: “Kas sa saaksid normaalselt rääkida?” Ega ma ise kah sarnastest kommentaaridest pääsenud pole.

Tundub, et kuues nädal oli oma ööde poolest palju meeldejäävam kui eelmised. Allar nägi unes, et Beyonce oli ta õde ja ma ise käisin unes tööl, nii et Killu pidi öö läbi kuulama, kuidas ma müügiteksti sonisin. No miks mitte – harjutamine teeb ju meistriks.

Andrise ja Lauri hea tuju on alati garanteeritud, kui nad oma kodu WC-d kasutavad. Eks potil peakski hea meelega käima.

IMG_0382

Ja ongi seitsmes nädal käes. Hakkame aga tööle ja püüame täiega oma eesmärke. Book Squad on All In!

 

Book Squadi seiklused Montanas

No nii, no nii, no nii, juba neljas nädal selja taga ja Book Squad laseb ikka aina paremini edasi. See uus nädal tõi kaasa nii mõnegi huvitava juhtumi, mis vägisi naerma ajab.

Seekordne kokkusaamine oli meil tiimiga kahes osas – Allar, Lauri, Andris, Paula ja Merka tundsid end mõnusalt Great Fallsis samal ajal kui mina, Killu, Karl ja Gunnar peesitasime basseini ääres, et natuke oma Bookmani päevitust korrigeerida.

Kuna kõik peale Paula ja Merka kolisid eelmisel nädalal, siis see nädal oli ka omamoodi sisseelamise periood. Esimese asjana pidime mina, Gunnar ja Killu endale rattad sebima, et saaks ukselt-uksele jooksmise asemel ikka vändata. Mul õnnestus see mõne tunniga leida õnneks – ega see taldade kulutamine väga pikalt lõbus ei ole. Kui ei meeldi, leia lahendus.

Uute hostide leidmine oli ka meie To Do listi alguses. Karl suutis endale ja Gunnarile ühe Billingsisse sebida, samal ajal Billingsist tunni kaugusel Mrs. Jones’ide uksi jahtides. Me Killuga saime ka endale uue hosti. Killu oli ikka täitsa sillas, kui meie host ema ta rolleriga sõitma viis. Põhimõtteliselt on auto ka olemas, kui ma lõpuks julguse kokku peaks võtma ja tahtma sukelduda Billingsi liiklusesse – selleks läheb muidugi mingit ilgelt head põhjust vaja.

65686078_571222460074212_7944788460705939456_n

Paula ja Merilin pidid ka sellel nädalal oma elukohta vahetama. Nad said ennast lausa peaaegu et lossi sokutada.

IMG_0294

Aga mis seal ikka. Uus nädal, uued eesmärgid, uus kuu. Let’s dig in!

IMG_5326