Hei-hei!
Loodame, et teil oli vahva laulupidu, aga meie 4th of July oli veel kõvem! Mitmed meist said seda esmakordselt siin näha – palju grillimist ja tänavatel rakettide laskmist, väga lahe kogemus!
Ja ongi järjekordne nädal läbi ja pühapäev läbi saamas, järgmine nädal juba pool läbi! HAIGE! Samuti said mõned FYd ka juba autoga töötamist proovida, kes laenas autot paariks päevaks, kes sai täitsa pikemaks.
Täna oli meil selline fun pühapäev, et kohtusime jälle pargis, tegime tähtsamad asjad ära ja siis läksime jõkke tuubitama. See oli jällegi meile kõigile esmakordne ja huvitav kogemus. Jõgi oli väga külm, käänuline, viis meid kogu aeg okstesse ja võssa, pepud tuubis külmetasid 2 tundi, mõned kaotasid oma jalanõud ja kukkusid vahel vette, aga ME JÄIME ELLU ja oli väga fun vahelduseks! Marek ja Janson aga vallutasid täna mägesid!
Samuti on tänane väga huvitav, kuna enamus meist kolisid uude linna, millest saadi ka alles hommikul teada, nii et õhtupoolikul hakati alles ööbimiskohti otsima. Aga nagu ikka, figurdasime kõik midagi välja ja homme saame puhtalt lehelt alustada – WEEK 1 DAY 1, just getting started! Nii ongi, paremad nädalad on alles ees!
Järgmine nädal on ka seetõttu huvitav tulemas, et see on dedication week, mis tähendab, et saad selle pühendada ühele inimesele, kirjutada talle kiri, mida sa tema juures hindad ja kui teed oma parima nädala, saab see inimene sügisel auhinnabanketil graveeringuga kingituse.
Mõned muljed:
Mai-Liis: Hmm, nii, mida funi siis sel nädalal juhtus?
Esmaspäeva hommikut alustasime hommikusöögiga McDonald’sis ning kui tööle hakkasime minema, siis suutis Sandra valet väljapääsu kasutades alarmi tööle panna, mis siis karjus üle kogu mäki. Teisipäeva hommikul ütles üks mees meile kohe, et ta loodab, et me täna alarmi tööle ei pane, nimelt oli ta eelmisel päeval meie kõrvallauas istunud. Siis mingil hetkel päeva jooksul hoidsin oma customer listi just sel ajal lahti, kui lind otsustas, et on õige aeg end tühjendada ja siis lendaski ilus pruun lärakas mu nimekirja keskele. Ja väikeste lastega sit-downides juhtub ka ALATI midagi. Seekord siis suutis üks 2,5aastane poiss kaks korda selle 20 minuti jooksul püksi teha nii et ema jooksis teda puhastama kogu aeg ja ma sain mõnusat jahedust nautida seal toas üksinda.
Teisipäeva hommikul aga olin jõudnud umbes tund aega koputada, kui järsku kuulsin kuskilt “It’s a great day to be a bookman…”. Juhuslikult sõitis Gary (endine bookman) minust mitu korda mööda ja iga kord keris akna alla ning laulis seda kõva häälega ning hommik oligi kohe poole lõbusam haha.
Ja siis jõudiski kätte see kuulus 4th of July. Hommikul panime vahelduseks USA T-särgid selga ja ootasime põnevusega, mida päev toob, Alguses tundus nagu täiesti tavaline päev olevat kuni umbes kl 17ni, kui inimesed hakkasid suurteks grillipidudeks kogunema ja vaikselt ilutulestikku laskma. Imelikul kombel saime ka äikest ja hullu vihma ning tuult too päev. Õhtuks õnneks see vaibus nii et koju sõites nägi enda ees ja taga ja kõrval ja pea kohal ilutulestikku
Julius: Oleksin peaaegu koera alla ajanud, aga ta jooksis ikkagi mu tagant mööda lõpuks ja ma pidurdasin ja ta sai kuidagi nii pihta ja käis ainult väike kolks, mis oli ikka naljakas. Samuti oli lahe see tunne, kuidas läksin esimese nädala turfi tagasi ja kui esimesel nädalal tundsin end seal ebakindlalt ja imelikult, siis nüüd oli selline tunne, et pigem nemad on imelikud, kes EI tea, kes ma olen!
Elis: Arvan, et selle nädala paar naljakamat seika olid esiteks minu lugu pardiga. Hakkasin siis lõunat sööma ja näen, et mingi part läheneb mulle, selline punase lotiga. Ja no nii julge on ja aina läheneb ja ära ei lähe, pakin siis oma asjad kokku ja lähen eemale. Siis hakkan mõtlema, et äkki on see märk jumalalt, kes tahab mulle jõudu juurde anda ja midagi öelda. Nii ma siis olen seal lõunal keset oma turfi ja küsin pardilt: “Kuule, kas sa oled jumal vä? Kas sa tahad mulle praegu midagi sellega öelda?”. Õhtul nii naersime selle üle teistega ja Sandra iga päev räägib nüüd mulle, kuidas ta ka erinevatelt loomadelt küsib: “Kas sa oled jumal v?”.
Samuti näitasin Sandrale üks õhtu Roaldi nädala parimat klippi Tiina Kilksonist (kes pole näinud, minge vaadake kohe järgi). Naersime jälle kõhud kõveras ja laupäev lubasime üksteisele, et teeme Tiina Kilksoni South Jordanis ka kuulsaks! Nii me siis rääkisime inimestele see päev: “Ja siis ma kohtusin veel Tiina Kilksoniga, ta on ka Euroopast ja ta on nagu kohalik superstaar siin, kõik teavad teda ja ta veel abiellub 2 nädala pärast!” Kõik inimesed noogutasid kaasa nagu ikka ja nalja sai! Eks see bookfield ongi üks koht, kus ei tohi end liiga tõsiselt võtta ja tuleb seda pullina hoida!
Tõmbame teie lähedaste nimel selle parima nädala käima!
SW Eesti 