Lucky Seven on seljatanud 8. nädala!

Hei, hei! Juba hakkab lugemine sassi minema, mitmes nädal juba läbi on saanud! 😀 Tuleb välja, et 8.

Kõigepealt klaarime ikka vanad asjad ära ja paneme siia pildi eelmise nädala auhinna võitjatest, sest pingutused käisid isegi pühapäeva õhtuni ja uue pildi koos sai teha alles sellel pühapäeval.

Ema auhinna võitjad!

Tundub, et oleme kohanud juba nii palju erinevaid inimesi, et need meid enam ei üllata. Seetõttu on enamus selle nädala muljeid seotud loomadega. Oli neid, kes pidid loomade eest peaaegu põgenema, kuid ka palju neid lemmikuid, kellele sai pai ja väikse kalligi teha.

Kahjuks neist toredatest päevadest meil pilte ei ole näidata kui Kristian kohtus paabulindudega või kui Gregor pidi olema ettevaatlik, et kalkun talle kallale ei tuleks.

Ning ega ükski nädal ei saa lõppeda ilma korraliku ratta või auto loota!

  • Janari sai ka endale auto renditud, nii et nüüd vurab temagi raamatuautoga ringi!
  • Minul, Urmil, läks laupäeval ratta esikumm katki, nii et jätsin ratta ühe pere juurde ja tegin päeva jala tööd. Õhtul läksin ja võtsin selle pere juurest enda ratta, mille esikummi nad olid minu jaoks ära vahetanud.

Pühapäeval saime jällegi kokku pargis, kus sõime seekord mureleid ja viinamarju. Saime käia ka suplemas, mis oli väga kasulik, sest selle nädala võistluseks oli uuesti koogiga näkku saamise võistlus. Puhtalt väljusid sealt Kaspar ja Karl-Gustav! Teised said enda näost kooki ja koogiglasuuri süüa. PS! Pildi tegemis ajaks olid Gregor ja Paekas jõudnud ennast juba puhtaks teha!

L nagu Lucky Seven ja W nagu Winged

Lendame uuele nädalale ikka hooga peale! Kõik vallutame ära!

Lucky Seven on olnud väljakul 7 nädalat

Hei, hei!!! Läbi on saanud järjekordne nädal ja võtame kaasa uued kogemused 7. nädalast. Kõik head harjumused on juba olemas ja tuleb olla lihtsalt julge ja minna järgmise ukse taha. Nii kerge see suvi meil ongi. Sellel nädalal oli eriti lihtne tööd teha, sest pühendasime selle enda kallitele emadele ning Kaspar, Karl-Gustav ja Gregor tegid enda parima nädala ning võitsid emaauhinna. Pilt on nii vägev, et seda saate näha alles järgmine nädal, sest Gregor sai pühapäevasel kokkusaamisel teada, et tal on auhinnast vaid üks klient puudu ja läks veel peale kokkusaamist endale klienti otsima. Kes otsib, see leiab!! Niikaua saate vaadata eelmise nädala auhinna võitjaid, kes said endale nii võimsa pastaka, et kui selle kotist välja võtad, siis ema ei jõua ära oodata, millal veel lahedamad raamatud sealt kotist talle laua peale paned 😀

Pühapäeval saime jälle kõik kokku pargis, kus sõime nii sõõrikupalle kui ka maasikaid. Kui õpetlik osa kokkusaamisest oli läbi saime ennast jahutada mõnusas jões, sest temperatuurid on siin olnud ikka päris kõrged ning üks korralik ujumine oli väga värskendav!

Natuke muljeid ka möödunud nädalast (need, kes on ennast meie tegemistega kursis hoidnud saate aru, et mõned asjad siin suvel ikka ei muutu ja ütleme nii, et traditsioone peab jätkama 🙂 )

  • Karl-Gustav sai hoida terve nädal erinevaid sisalikke ja prantsuse bulldoge. Vahel juhtus ka, et sai koera kusega kokku, sest koerad on ju selleks, et neid sülle võtta – see oli väärt seda. Sai endale ka ägeda mütsi, mida tema toakaaslane, meisterkoguja Kaspar, iga hinna eest endale tahab, aga ega Kusti ei murdu!
  • Kaspari vahva lugu pärineb laupäevast, kui peale perele raamatute näitamist mängis 4. klassi lapsega PlayStation 5 peal ameerika jalgpalli. Perepoeg oli hea nii mängus kui ka mängu juurde käivas trashtalkis ehk mängu juurde käivates “sõrbralikes” komentaarides. Lisaks lisanud tema kogusse nii särke kui ka mütse.
  • Janaril tuleb see nädal üllatus-üllatus uus rattalugu, sest kus on, sinna tuleb ikka juurde. Seekordne lugu on pigem positiivsetes toonides, sest Janari kasutas enda müügioskusi ka sellleks, et endale parem ratas saada ning rääkis endale välja elektriratta. Sellega on väga mugav majade vahel ringi liikuda!
  • Ka minu, Urmi, lugu on seotud Janari ja tema rattaga – nimelt läks Janari laupäeval töövarjupäevale, vaatama, kuidas kogenumad seda tööd siin majade vahel teevad ning kuna elan temaga koos ja ratas ta sellel päeval ise ei kasutanud sain minagi päeva elektrirattaga ringi sõita ja pean ütlema et väga mugav ja täitsa teine kogemus! Lisaks on käimas praegu kergejõustiku maailmameistrivõistlused ning teisipäeval leppisin ühe perega kokku, et tulen peale tööd nende juurest läbi ja vaatama koos, kuidas Rasmus Mägi jookseb 400m tõkete finaalis!
  • Al ütles, et käis ja tegi jällegi tööd see nädal. Tõestuseks saab isegi pildi lisada.

Pildimeenutused pühapäevast!

Karl-Gustavi auto, kuhu mahub terve Lucky Seven sisse!

Järgmine nädal ja järgmised seiklused ootavad meid juba ees!

Lucky Seven nädal 6

Hellooo!! Ongi juba pool pool suve läbi 😱, aga tegelikult on kõik hästi, sest pool suve on ju veel ees ja palju toredaid perekondasid, kellega meil in võimalus kohtuda!

Nagu ikka väikesed seiklused meie nädalast:

  • Gregor on õppinud enda tööd hindama. Müüs ühele perele raamatuid ja oli juba ära minemas siis väike perepoeg jooksis uksest välja, tegi talle kalli ning musi ja ütles “I love you”, see oli midagi mis pani Gregori hästi tundma ja ta aru et ma teen õiget asja!
  • Kaspar käis tanklas tankimas ja oi oi, kogemata sõitis minema voolik veel auto küljes! Kuulis imelikke hääli ja sai aru, mis juhtunud on. Pani auto seisma ja andis müüale teada, mis ta korraldanud on.
  • Karl-Gustav istus rahulikult perega maha ja tool vajus alt puruks, killud taga. Lisaks on Kustist saamas sarnaselt Janarile mehaanik – autorehvi tuli parandada vähemalt kaks korda see nädal.
  • Selle nädala relvaga laskmkse lugu tuleb aga hoopis Kristianilt. Lisaks sai ta harjutada ka golfimängu ning pidi raamatukotti ja mappi kasutama hoopis selleks, et ennast koera eest kaitsta.
  • Mina, Urmi, kolisin sellest nädalast Ali ja Janari juurde megalahedasse majja parima võõrustaja Jani juurde, kes on varemgi raamatumüüatega koos elanud ja isegi Eestit külastanud.

Pühapäevase kokkusaamise tegimegi Jani juures. Sõime McDonaldsi hommikusöökidele vahelduseks hoopis arbuusi. Alustame seda teist poolt suvest ühe parima nädalaga – pühendame selle ühele inimesele, kes on alati meie kõrval, alati valmis kuulama ja aitama ning tema töökohal ei ole pause, vabasid või haiguspäevi – järgmine nädal on pühendatud teile, kallid emad! ❤️

Grupipilt koos Janiga!

Lucky Seven ja edukas 5. nädal!

Tsauki tsau kõigile siitpoolt maakera! Nagu ikka üks tubli nädal jälle seljataga!

Nädal algas justkui pühapäevaga, sest esmaspäeval oli ameeriklaste lemmikpidupäev 4th of July! Pühapäeval käisime Walmartis ja ostsime endale riideid ja ehteid, et pidupäeval sisse sulanduda – kes leidis endale sokid, kes pluusi, kes lipsu. Esmaspäeval oli väga vahva ringi käia, sest inimesed olid kodus ja heas tujus. Kellel vedas sai pere juures ka kõhu korralikult täis.

Ülejäänud nädal möödus nagu ikka töiselt koos paari vahva seiklusega:

  • Minul, Urmil, läks esmaspäeva õhtul rattal tagumine käiguvaheti täiesti katki, nii et teisipäeval matkasin üle tunni aja tööle, aga pärast seda kui olin esimese empsiga maha istunud, küsisin ega tal ratast ei ole – muidugi oli ja andis selle mulle terveks suveks kasutada, ainult rehvid olid täiesti tühjad. Aga polnud üldse hullu, sest nagu ikka vastus on alati järgmise ukse taga! Isegi kui ema inglise keelt ei oska, siis tühje rehve nähes aitas ta need täis pumbata. Lisaks elasin terve nädala üksinda, mis oli uus ja teistsugune kogemus, aga sain elada parima inimesega koos – iseendaga!
Esmaspäeval sain pere käest butgeri, mis neil üle oli
  • Janaril ka ikka üks rattalugu! Neljapäeval läks rattal rehv tühjaks ja Janari lükkas päev otsa ratast endaga kaasas. Õhtul käis ja küsis tanklast inimestelt, et nad ta koju viiksid. Kes küsib, see saab ka vastu! Reedel käis hommikul Walmartis ja ostis uue rehvi ja vahetas selle ära ning läks tööle. Lõuna ajal märkas jälle, et rehv on tühi. Viimaselt perelt küsis, et kas nad saakisd ta koju visata. Laupäeval läks Walmarti ja seekord mitte rehvi vaid ratta järgi.
  • Ali sai ka sellel nädalal püssi lasta! Lisaks näitas raamatuid ka Amishi perele.
  • Kaspar sai ka esmaspäeval püstolist last-a. Isegi gängsta stiilis püss küllili käes! Lisaks lasi ta lastel ennast ATVdega sõidutada ja ise hõiskas nende taga rõõmust. Kaspar kohtas ka isa, kelle käest ostis endale unistuste tossud.
  • Paekas kohtas enda kantri piirkonnas endist proffi pesapalliri perekonda. Isa mängis varem MBL-is (elukutseliste pesapallurite liiga) ning tahtis nüüd maal elada ja madalat profiili hoida.
  • Kui peamine keel, mida siin lisaks ingilse keelele räägitakse on hispaania keel, siis Karl-Gustav läks tööle uude linna maapiirkonda ja ütkes, et hispaania keele võib siin pigem ära unustada ja meelde tuletada hoopis vene keele, sest Karl kohtas palju venelasi – rääkis vähemalt 10 inimesega vene keeles ning endalegi üllatuseks oli selles parem, kui osanuks ise arvata, kuigi oli ka olukordi, kus jutt jooksis ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning ei jäänudki muud üle kui ainult naeratada.
  • Gregori nädal oli väga töine, kuid enim jäi talle meelde kui leidis maast peale suurt vihma sadu ühe väikse kotikese ja mõtles, et avab selle. Mis seal sees oli võite tema enda käest küsida. 😀

Pühapäevase kokkusaamise tegime koos teise grupi eestlastega, kes ka Iowas raamatuid müüvad. Saime kokku ühe väga toreda ameerika perekonna juures. Sõime uutmoodi tacosid ja pereema oli isegi proovinud kohukesi teha!

Lucky Seven ja nädal 4

Hello! Lucky Seven on edukalt lõpetanud nädala numbriga 4!

Elame kolmes erinevas kohas kolme grupina: Urmi, Kaspar ja Karl-Gustav elavad koos Des Moines’is, Janari ja Al on West Des Moines’is ja Kristian ja tema toakaaslane Gregor elavad Council Bluffis. Kutsume neid elukohti meie HQ-deks. Ning see nädal oli meil HQ-de vahel võistlus, kes istub kõige rohkem peredega maha. Võitjad saavad teisele koogiga näkku panna. 🙂 Võistlus kujunes väga tasavägiseks, kuid võitjateks osutus HQ nimega Starlight – Urmi, Kaspar ja Karl-Gustav!!! Ning eks andmisrõõm ole ikka suurem kui saamisrõõm 🙂

“Kõigepealt maitseme ise ja siis anname teistele” – Urmi

Ning nagu ikka lõbus pildigalerii meie nädalast!

Tegime pühapäevase kokkusaamise pargis, kus leidsime isegi korvpalli. Kui nädala muljed ja lood olid räägitud, uued õpetlikud sõnad ja mõtted uueks nädalaks olemas ning ka koogitükid jagatud tegime paar korralikku kossumängu ka!

Oleme uueks nädalaks juba supervalmis, sest homme, esmaspäeval, on ju ameeriklaste lemmikpidupäev – iseseisvuspäev 4. juuni!

Lucky Seven ja meie parim 3. nädal

Hei, hei! Jälle on üks nädal siin ookeani taga läbi saanud ja väga edukalt! See nädal oli meile kõigile väga eriline, sest pühendasime selle kellelegi erilisele ja olulisele meie elus. Alati on lihtsam tööd teha, kui sa ei tee seda mitte ainult enda vaid kellegi teise nimel, sest rasketel hetkedel saad endale meelde tuletada, miks on vaja ikkagi jätkata ja edasi minna.

Urmi, Kaspar ja Kristian võitsid pühenduse auhinna ning piltidel neile olulised inimesed, kelle nimel nad tööd tegid!

Grupina olime ka väga tublid ning arenesime ikka edasi! Toome teieni ka igaühe laheda kogemuse sellest nädalast:

  • Minult, Urmilt küsis ema peale seda kui olin temaga maha istunud ja raamatud ära näidanud, kuidas mulle siinne toit maitseb ja mida ma Eesti toidust taga igatsen – vastasin, et tumedat leiba ning seepeale läks ema kööki ja tõi mulle pätsi tumedat leiba ja ütles, et ma terve pätsi kaasa võtaks. Väga armas ja kodune tunne tekkis.
Päts kodust leiba!
  • Karl-Gustav koputas teisipäeval uksele ja istus emaga maha ning peale seda sai 2 lunchable (väikesed karbikesed, kus saad endale midagi võileivataolist valmistada kiirelt koostisosadest), 3 müslibatooni. Pidi veel järgmisel päeval ka sama pere juurde tagasi minema ja sai saiakesi, arbuusi ja teisi näkse veel lisaks. Pärast mängis veel lastega korvpalli ka. Karl-Gustav arvab, et ei peaks lõunat ise kaasa tegemagi, kuskilt saab ikka kõhu täis, kui peaks kaalu järgima hakkama! Lisaks kohtas ta endiseid raamatumüijaid Gregi, kes tegi 5 ja Pameltat, kes tegi 3 suve, super ägedad. Mõlemad olid väga elevil, kui kuulsid samu lauseid, mis olid kunagi nendegi müügitekstis.
Karl-Gustav Gregi ja Pamela juures, kellel olid meie raamatutest ka eelmised variandid olemas!
  • Janar nädal algas ilusti imelise Jan juures, kelle juures nad Aliga on terve suve alguse elanud. Kõik ilus ja lilleline aga mis juhtus? Jan viskas neid välja ja kutid pidid kolima hotelli. Aga juba nädala lõpus kutsus Jan neid tagasi (süda läks hellaks) ja seal nad nüüd jälle elavad. Nädala lõpus kaotas Janari ratta, oma esimese päris USA ratta, avastas kuidas on velje peal sõita (jala oleks kiiremeni saanud). Jättis ratta isegi maha, aga keegi ei tahtnud ära varastada seega pidi ratta ikkagi koju vedama. Nüüd juba uus ja parem ratas olemas – on kaks pidurit, lenks on kinni ja isegi käigud töötavad. Täielik luksus! Ei tea, mis värk eestlastega siin Iowas on, aga kui eelmine nädal kohtas Janari eestlast, siis see nädal kohtas eestlase naabrit ja eestlase kunagist koolikaaslast. Meid ainult miljon aga jõuame ikka igale poole!
  • Al tegi see nädal oma elu esimese nädala countrys ehk maapiirkonnas, põldude vahel ning sai väga huvitava kogemuse. Sai õppida, kuidas ennast üleval pidada ja kuidas olla õigel ajal entusiastlik, kuigi ise pole pikalt inimesi ei näinud. Al õppis ka see nädal väga olulist reeglit, veab siin alati paika, et mitte kunagi ei tohi päeva osas alla anda ja alati tuleb töötada päev lõpuni ja alati teha see üks lisa uks veel. See on edu võti!
  • Kaspar jätkab enda särkide ja mütside kogumist ning kollekstiooni on lisandunud ka pusa. Põldude vahel ringi surades ja peredega maha istudes leidis Kaspar ka pere, kes tegeles hobustega ja Kapu sai elus esimest korda houbuse selga istuda ja ratsutada. Perekond tegi sellest ka veel laheda TikToki: https://fb.watch/dUX4yCA_Pk/
  • Paekas naudib kantris töötamist ja kohtus see nädal lisaks tavalistele peredele, koertele ja kassidele veel ka näiteks näiusesigadega ning sai enda päeva viimase perekonnaga nii hästi läbi, et juttu jätkus poole ööni – kui Kristian sellest majast lahkus olid teised orgi liikmed juba magama läinud.

Pühapäeval tegime kokkusaamise pargis, kus toimus meie üllatuseks perepäev! Saime süüa otse grillilt tulnud hot doge ning pärast ka magustoiduks jääd siirupiga süüa! Saime mängida jalgpalli nii Eesti kui ka Ameerika stiilis ja muidu vahvalt aega veeta!

Järgmine nädal tuleb huvitav, meil on grupisisene võistlus ning võitjad saavad teistele koogiga näkku panna! Näeme jälle pärast edukat järgmist nädalat!

Lucky 7 on lõpetanud vapralt 2. nädala. Wohoo 🎉

Jälle üks nädal läbi ja jälle oleme tublimad ja targemad kui eelmine nädal.

Nagu ikka väikesed asjad viivad suurte tegudeni. Teisel nädalal oli juba eelmise nädalal kogemus olemas millele toetuda ja teadsime, mida tuleks paremini teha, et olla veel edukamad.

Kui esimene kord ei õnnestu proovi veel! Kõik meie kolm esimese aasta tudengit olid edukad ja teenisid selle nädalaga endale välja Success Coinid, mis on alati ühel õigel Bookmanil või Bookgirlil olemas.

Natuke muljeid ka eelmisest nädalast:

  • Kaspar on hakanud meisterkogujaks. Auto tagaistmele kogub ta tühje pudeleid, perede käest firmade särke ja mütse. Kollekstsiooni kuulub juba 5 mütsi ja 3 särki.
  • Al sai ka Kasparilt inspiratsiooni ja kandis pühapäeval perekonna käest saadud mütsi täie uhkusega. Ise võttis ta enda nädala kokku järgmiste sõnadega: “Muidu reaalselt ainult koputasin midagi drastilist polnud”
  • Gregor ei saanud Kasparilt inspiratsiooni, aga tuli ka ühel õhtul koju uue pusaga. Gregor läks hommikul välja ilma, et oleks ilmateadet vaadanud. 11-12 ajal hakkas tibutama ja tuul puhuma nii, et isegi Eesti karastunud tudengil tuli siin soojas Iowas kananahk ihule. Esimene mõte oli, et peaks minema kaltsukasse kampsunit ostma. Aga tublil tudengil tuli meelde lause, mis vastab siin ustele koputades alati tõele: “Answer is always behind the next door.” (Vastus on alati järgmise uks taga.) Läks ja koputas järgmisele uksele, millele vastas ema, kes ei olnud küll raamatutest huvitatud, kuid kui Gregor küsis ega tal üleliigset pusa ei ole siis ema läks tuppa ja tõi kampsuni.
  • Vana kala Paekas rallis kantris ringi ja tõmbas maja ette ning nägi, et kutsu jookseb tema poole, mingi asi hambus. Paekas teeb autoukse lahti talle visatakse pulk autosse ja enne välja ei saa kui on pulga koerale visanud. Terve aja kui emaga maas istus pidi koerale pulka ka viskama.
  • Minul ehk Urmil oli väga vahva nädal, kus toimus palju väikeseid, aga vahvaid asju: üks laps müüs tänaval limonaadi, et raha koguda ning nähes mind majade vahel ringi kiirustamas pakkus seda mullegi. See nädal sai tarbitud ka väga palju vett – kuumal päeval oli iga teine inimene valmis mulle veepudeli kaasa andma ning kõik kohad kuhu neid kotis sai mahutada sinna ma neid ka panin. Suve lõpuks võib minust veel vee-ekspert saada. Nädala eredamate hetkede hulka kuulvad ka vanemad: ühelt sain parimaid kodus tehtud šokolaaditükkidega küpsiseid ning teist nägin rulaga sõitmas.
  • Janari koputas uksele ja pärast kiiret vestlust sai aru, et tegu ei ole potentsiaalsekliendiga. Kõndis siis ratta juurde tagasi, et edasi minna, aga mees tegi uuesti ukse lahti ja küsis, kust sa pärit olid? Kui Janari vastas, et Eestist, siis kutsuti ta kiiresti tuppa, sest tuli välja, et tema isa oli Eestist, aga ta ise ei ole Eestis käinud, kuid plaanib seda järgmine aasta teha. Eestlasi leidub ikka igal pool!
  • Nädala suurim lugu tuleb aga Karl-Gustavlit, kes tegi laupäeval nii fookuses tööd, et ei märganud rattaga sõites ja kaarti vaadates äärekivi, mistõttu kukkus nii õnnetult vastu posti, et jäi hambast ilma. Õnneks on tal kõik muud kohad terved ja suhtumine ka mega, et ega see väike asi teda takista. Pigem sai uue huvitava loo endale juurde. (NB! Lubame, et oleme nii liigeldes kui ka teistes olukordades hoolsad ja ettevaatlikud ning tegeleme ühe asjaga korraga!)

Ning nagu Kasparile meeldib öelda: oleme esmaspäevast seitsmekesi jälle väljakul. Lähme välja ja kohtame toredaid inimesi.

Kaspari pudelikogu
Gregorit päästev emalt saadud pusa.

Töökaimatele jagatakse ka tunnustuseks käepaelu, mida uhkusega nädal aega kanda saab: Gregor koputas kõige rohkem emade ustele, Urmi näitas kõige rohkem ukse peal raamatuid ja istus kõige rohkem peredega maha.

Näita näpuga kellegi peale, kes oli eelmine nädal ülitubli ja andis endast parima!

Lucky 7 nädal 1

Hello, hello, hello! Hi, how are you doing?

Esimene nädal bookfieldil on läbi ja esimesed päris uksed ja päris emad on kohatud. Saime vihma, äikest ja palju päikest 🌞

Eelmisel pühapäeval käisime ka kirikutes, et leida peresid, kelle juures elada. Mina, Kaspar ja Karl-Gustav tutvusime väga abivalmi Marki ja Jodyga, kes kutsusid meid enda juurde lõunale. Pärast mängisime nendega veel aias ja õhtu lõpuks andis Mark meile veel kaks ratast, millega mööda bookfieldi vurada.

Meie uued rattad

Esmaspäevast saime kõik tööle asuda ja kohata päris emasid pärsi uste taga. Mõned esimesed muljed bookfieldilt: Kaspar asuts kolmel esimesel päeval sita sisse (3 eelneval aastal pole ta seda kordagi teinud) – loodame, et see toob talle ka õnne. Urmi sai ühe isa käest 2 lotopiletit ja võitis mõlemaga.

Gusti päris esimesle uksele koputamas.

Nädal möödus kiirelt ning pühapäeval saime jälle ühtse grupina kokku. Jagasime enda seiklusi ja panime paika plaani uueks nädalaks. Iga nädal on meil ka väikesed võistlused, et ikka oleks mille poole püüelda. Esimesel nädalal on selleks Success coin. Selleks peab iga päev keskmiselt 30 emale ukse peal raamatuid näitama. Tublid ja töökad Success coini võitjad olid Urmi ja Kaspar, kuid õnmeks on teistel veel uus võimalus uuel nädalal! Ühtse grupina käisime ka väljas söömas ning oleme juba väga valmis uueks nädalaks!

Success coin winners Urmi ja Kaspar
Sunday funday

Lucky 7

Seitse kõige paremat ja töökamat inimest on jõudnud Iowasse!! Oleme läbi teinud eduka Sales Schooli ja valmis homsest Iowat vallutama! Kaspar läheb vastu enda 4. suvele, Al 3. suvele, mina, Urmi 2. suvele, Kristian on tegemas enda 10. suve ning Karl-Gustav, Janari ja Gregor on Southwesterni programmis esimest korda.

Sales schoolis saime nelja intensiivse päeva vältel harjuda Ameerika kuumuse, päikese ja eluga. 400 teise tudengiga koos jooksime võidu hommikul sööma ning et ikka rohkem kogemusi saada jooksid first yearid ka mööda parklat ning koputasid emade (manageride) uksele (mapile). Saime esimesed päikeserandid ja andsime enda oskustele viimase lihvi, et olla esmaspäevast valmis ka päris ustele koputama.

Enne sales schooli Nashville’is Southwesterni peakontoris
Kaspar ja tema Fist Yearid. Kanna kiivrit siis on kõik zen