Lucky 7 on lõpetanud vapralt 2. nädala. Wohoo 🎉

Jälle üks nädal läbi ja jälle oleme tublimad ja targemad kui eelmine nädal.

Nagu ikka väikesed asjad viivad suurte tegudeni. Teisel nädalal oli juba eelmise nädalal kogemus olemas millele toetuda ja teadsime, mida tuleks paremini teha, et olla veel edukamad.

Kui esimene kord ei õnnestu proovi veel! Kõik meie kolm esimese aasta tudengit olid edukad ja teenisid selle nädalaga endale välja Success Coinid, mis on alati ühel õigel Bookmanil või Bookgirlil olemas.

Natuke muljeid ka eelmisest nädalast:

  • Kaspar on hakanud meisterkogujaks. Auto tagaistmele kogub ta tühje pudeleid, perede käest firmade särke ja mütse. Kollekstsiooni kuulub juba 5 mütsi ja 3 särki.
  • Al sai ka Kasparilt inspiratsiooni ja kandis pühapäeval perekonna käest saadud mütsi täie uhkusega. Ise võttis ta enda nädala kokku järgmiste sõnadega: “Muidu reaalselt ainult koputasin midagi drastilist polnud”
  • Gregor ei saanud Kasparilt inspiratsiooni, aga tuli ka ühel õhtul koju uue pusaga. Gregor läks hommikul välja ilma, et oleks ilmateadet vaadanud. 11-12 ajal hakkas tibutama ja tuul puhuma nii, et isegi Eesti karastunud tudengil tuli siin soojas Iowas kananahk ihule. Esimene mõte oli, et peaks minema kaltsukasse kampsunit ostma. Aga tublil tudengil tuli meelde lause, mis vastab siin ustele koputades alati tõele: “Answer is always behind the next door.” (Vastus on alati järgmise uks taga.) Läks ja koputas järgmisele uksele, millele vastas ema, kes ei olnud küll raamatutest huvitatud, kuid kui Gregor küsis ega tal üleliigset pusa ei ole siis ema läks tuppa ja tõi kampsuni.
  • Vana kala Paekas rallis kantris ringi ja tõmbas maja ette ning nägi, et kutsu jookseb tema poole, mingi asi hambus. Paekas teeb autoukse lahti talle visatakse pulk autosse ja enne välja ei saa kui on pulga koerale visanud. Terve aja kui emaga maas istus pidi koerale pulka ka viskama.
  • Minul ehk Urmil oli väga vahva nädal, kus toimus palju väikeseid, aga vahvaid asju: üks laps müüs tänaval limonaadi, et raha koguda ning nähes mind majade vahel ringi kiirustamas pakkus seda mullegi. See nädal sai tarbitud ka väga palju vett – kuumal päeval oli iga teine inimene valmis mulle veepudeli kaasa andma ning kõik kohad kuhu neid kotis sai mahutada sinna ma neid ka panin. Suve lõpuks võib minust veel vee-ekspert saada. Nädala eredamate hetkede hulka kuulvad ka vanemad: ühelt sain parimaid kodus tehtud šokolaaditükkidega küpsiseid ning teist nägin rulaga sõitmas.
  • Janari koputas uksele ja pärast kiiret vestlust sai aru, et tegu ei ole potentsiaalsekliendiga. Kõndis siis ratta juurde tagasi, et edasi minna, aga mees tegi uuesti ukse lahti ja küsis, kust sa pärit olid? Kui Janari vastas, et Eestist, siis kutsuti ta kiiresti tuppa, sest tuli välja, et tema isa oli Eestist, aga ta ise ei ole Eestis käinud, kuid plaanib seda järgmine aasta teha. Eestlasi leidub ikka igal pool!
  • Nädala suurim lugu tuleb aga Karl-Gustavlit, kes tegi laupäeval nii fookuses tööd, et ei märganud rattaga sõites ja kaarti vaadates äärekivi, mistõttu kukkus nii õnnetult vastu posti, et jäi hambast ilma. Õnneks on tal kõik muud kohad terved ja suhtumine ka mega, et ega see väike asi teda takista. Pigem sai uue huvitava loo endale juurde. (NB! Lubame, et oleme nii liigeldes kui ka teistes olukordades hoolsad ja ettevaatlikud ning tegeleme ühe asjaga korraga!)

Ning nagu Kasparile meeldib öelda: oleme esmaspäevast seitsmekesi jälle väljakul. Lähme välja ja kohtame toredaid inimesi.

Kaspari pudelikogu
Gregorit päästev emalt saadud pusa.

Töökaimatele jagatakse ka tunnustuseks käepaelu, mida uhkusega nädal aega kanda saab: Gregor koputas kõige rohkem emade ustele, Urmi näitas kõige rohkem ukse peal raamatuid ja istus kõige rohkem peredega maha.

Näita näpuga kellegi peale, kes oli eelmine nädal ülitubli ja andis endast parima!

Lucky 7 nädal 1

Hello, hello, hello! Hi, how are you doing?

Esimene nädal bookfieldil on läbi ja esimesed päris uksed ja päris emad on kohatud. Saime vihma, äikest ja palju päikest 🌞

Eelmisel pühapäeval käisime ka kirikutes, et leida peresid, kelle juures elada. Mina, Kaspar ja Karl-Gustav tutvusime väga abivalmi Marki ja Jodyga, kes kutsusid meid enda juurde lõunale. Pärast mängisime nendega veel aias ja õhtu lõpuks andis Mark meile veel kaks ratast, millega mööda bookfieldi vurada.

Meie uued rattad

Esmaspäevast saime kõik tööle asuda ja kohata päris emasid pärsi uste taga. Mõned esimesed muljed bookfieldilt: Kaspar asuts kolmel esimesel päeval sita sisse (3 eelneval aastal pole ta seda kordagi teinud) – loodame, et see toob talle ka õnne. Urmi sai ühe isa käest 2 lotopiletit ja võitis mõlemaga.

Gusti päris esimesle uksele koputamas.

Nädal möödus kiirelt ning pühapäeval saime jälle ühtse grupina kokku. Jagasime enda seiklusi ja panime paika plaani uueks nädalaks. Iga nädal on meil ka väikesed võistlused, et ikka oleks mille poole püüelda. Esimesel nädalal on selleks Success coin. Selleks peab iga päev keskmiselt 30 emale ukse peal raamatuid näitama. Tublid ja töökad Success coini võitjad olid Urmi ja Kaspar, kuid õnmeks on teistel veel uus võimalus uuel nädalal! Ühtse grupina käisime ka väljas söömas ning oleme juba väga valmis uueks nädalaks!

Success coin winners Urmi ja Kaspar
Sunday funday

Lucky 7

Seitse kõige paremat ja töökamat inimest on jõudnud Iowasse!! Oleme läbi teinud eduka Sales Schooli ja valmis homsest Iowat vallutama! Kaspar läheb vastu enda 4. suvele, Al 3. suvele, mina, Urmi 2. suvele, Kristian on tegemas enda 10. suve ning Karl-Gustav, Janari ja Gregor on Southwesterni programmis esimest korda.

Sales schoolis saime nelja intensiivse päeva vältel harjuda Ameerika kuumuse, päikese ja eluga. 400 teise tudengiga koos jooksime võidu hommikul sööma ning et ikka rohkem kogemusi saada jooksid first yearid ka mööda parklat ning koputasid emade (manageride) uksele (mapile). Saime esimesed päikeserandid ja andsime enda oskustele viimase lihvi, et olla esmaspäevast valmis ka päris ustele koputama.

Enne sales schooli Nashville’is Southwesterni peakontoris
Kaspar ja tema Fist Yearid. Kanna kiivrit siis on kõik zen