Sizzling Timberwolves nädal 9 & 10 🐺

Pärast väikest pausi ja tegusaid töönädalaid on vaja need nädalad korra kokku ka võtta. Kaks nädalat ja kaks lugu kõigilt, palju pole enam minna. All in!

Conrad: Nuud juhtus siis nii, et uhel hommikul autoga toole soites oli mul armatuuril jahutusvedeliku temperatuuri naidik jalle laes. Ehk siis mootor kuumenes jalle ule. Ja nuud siis ikka taitsa kehvasti. Onneks oli uks kohalik talumees abivalmis ja vedas oma truckiga mul auto tookotta ara. Ja sinna ta nuud jaigi… Nimelt on katki radiaator ja selle parandus on veidikene krobedam summa. Seega vist jaab see selle auto lopuks. Ja peab endale uut soiduvahendi varianti otsima

Ülla Ülla! Parast pogusamat doktori kulastust ja natukene hella katt ja palju hoolitsust kohalike tohtri poolt on juhtunud selline ime. Et minu tubli tooloom Chrysler on taas jalad alla saanud. Ja joudsalt lahme me koos seda suve loppu vallutama nuud

Caspar: Laupäev oli möödumas nii nagu ikka- ilm oli ilus ja inimesed kodus, ehk koputamiseks paremat aega pole. Olin ennast parajasti majade vahel puu alla maha istutanud ning hakkasin lõunat sööma, kui minu poole lippas väike koerake, kes oli väga sõbralik, kuid tundus ilma omanikuta. Tollel hetkel meenus mulle üks isa eelmisest päevast, kes minust pojaga mööda sõitis ning oma koera taga otsisid. Kirjeldused tundusid sobivat, aga ei osanud kuhugi helistada. Otsustasin koputada lähima ukse peale, kust ukse peale tuli ema- tegemist oli majaga, kus naabrite andmetel pere polnud. Ema helistas politseisse, et uurida kadunud koera kohta, ning nii oligi. Andsime talle kausiga vett ja midagi hamba alla, mille koer tänulikult vastu võttis. Paari minutiga oli meie juures tore politseinik, kellele koer üle sai antud ning kust ta hiljem ka koju jõudis. Ema hakkas aga mult ka uurima, et mida mina siis siin teen kah ning näitasin talle jala otsas kiirelt raamatuid, mis talle väga meeldisid. Ehk tänu kadunud koerale koputasin ma uksele, millele ma muidu poleks kunagi koputanud, ning aitasin koju koera ja müüsin veel raamatuid kah, see oli äge tunne!

Sain kah rattad alla endale, Duluthis kohtasin kunagi Ukrainast pärit härrat nimega Andrei, kes mulle sümboolse 100$ eest nädalas oma autot oli nõus kuuks ajaks laenama.

Ott: Uuh, oli see vast nadal. Eesmark oli muua 600 unitit, paris tais ei tulnud, natuke jai puudu. Lisaks oli bet et kui ma see nadal jouan iga paev oigel ajal toole ja teen keskmiselt 10SD siis lahen sugisel ATV safarile. Kulas kus ma tootan, olen ma kui kuulsus, inimesed runnevad mind kaugelt ja ootavad. See nadal tekkisid ka esimesed probleemid autoga. Ullatusena avastasin kui abivalmid usakad on, uhel ohtul tuli politsei mulle appi ja leidis ohtul kulast mulle uhe autopoe omaniku kes minu jaoks poe avas, et ma oli osta saaksin. Teisel paeval aitas mul teine politsei auto ule vaadata ja ohtul kui auto mootor otsa andis ja ma keset maanteed jain aitasid tudengid mul taas autole oli ista ja viisid mu koju. Olen meeldivalt ullatunud kui sobralikud ja abivalmid USAkad on.

Kui üleeelmine nädal läks auto katki, siis see nädal sai soetatud endale uus auto. Mis on senisest kolmest mis mul olnud on parim. Vanad autod on ikka töökindlad. Viisin see nädal ka enda auto hooldusesse ja kuna ma enda turfis kuulus vend ja inimestele meeldib mis ma teen nende kommuniti jaoks siis raha mult hoolduse eest ei küsitud. Lisaks avanes mul võimalus esimest korda külastada vahtrasiirupi tootmise farmi. Two harbours oli nädalavahetusel mingi laeva festival, mille raames tiirutasid järvel vanad piraadi laevad. Päris kõva atmosfäär ja lahe vaatepilt.

Pille: Ühe maja ette sõites tulid kitsed justkui koerte asemel mind uudistama. Kõige uudishimulikum on Daisy!

Olin keset kruusateed, lähedal 0 maja. Tahtsin ümber pöörata, sest teistpidi oleks kiirem olnud ikkagi järgmise maja juurde. Keerasin natuke liiga kraavi ja enam ise välja ei saanud, jäin aina rohkem kinni. Olin korraks nõutu ja siis kirjutasin ühele kliendile, kes oli 10 minutiga kohal ja lükkas mu toore jõuga välja sealt.

Kelly-Ly: USA-s märgitakde kuupäeva tagurpidi ehk kuu enne ja siis päev ehk mu 08/05 sünna oli uuesti!

Küts oli nii odav et terve tankla oli tühi ja katki.

Karoliina: Saime pillega eelmine pühapäev kell 15:00 et kolime uute linna Grand Rapids sama päev. Seega panime asjad kokku ja hakkasime eelmine pühapäev sõitma Grand Rapidsi suunas. Kell 21:00 polnud meil veel õrna aimu ka, kus ööbime see öö. Suht kiirelt saime aru, et peame panema hoteli toa paariks ööks ning tööd tehes hakkama endale kodu küsima. Terve esmaspäeva küsisin peaaegu igalt inimeselt, kas neil on vaba tuba. Ja muidugi kui sa paljudelt küsid siis lõpuks saad selle, mis sul vaja on. Seega kohtasin ühte kõige toredamat naist Courtney Kerns, kes tegi minu kohta nii postituse facebooki ja lõpuks oli nõus isegi meid hostima. Saime endale terve keldri korruse ja segi laupäeval tegid sauna meile.

Koputasin ühele uksele ja isa tuli välja. Rääkisime temaga ja siis ta ütles, et me sööme hetkel õhtust kohe ja ei tahtnud mind sisse istuma kutsuda. Palusin tal veepudeli täita ja ta läks seda tegema. Pärast seda tuli ta abikaasa ehk ema välja ja ütles, et palun vabandust mu ebaviisaka mehe pärast ja tule sisse palun. Läksin sisse ja ema pani tõi mulle taldriku õhtusöögiga ette. Seega samal ajal sõin ja müüsin raamatuid.

Daniel: Tegin siis ühe perega sitdowni ning kui hakkasin lahkuma siis ronis selline tore kutsa mulle autosse. Algul läks esiuksest sisse ja kui tahtsin teda välja ajada, et edasi järgmise pere juurde minna, põgenes ta taha istmele ning hakkas seal mu lunch boxi uurima. Lõpuks tuli siis ka pereema ning tiris ta sealt lõpuks välja🐶😂

Valisin siis SalesRabbit appist ühe maja valmis kuhu minna ning hakkasin sõitma, selle majani viis ainult üks väga pikk tee ning kui olin juba 3-4 miili sõitnud tuli ka selline silt vahepeal ette (pilt all). Sõitsin siis ka ca 2 miili mööda seda sama teed ning jõudsin siis lõpuks kohale. Üllatuseks oli aga hoopis see et seal oli püsti ainult väike laudamaja ning kui vaatasin teisele poole siis olid seal ainult mingi maha põlenud maja varemed. Sõitsin siis need 5 miili tagasi ja järgmise pereni… Vähemalt ei jäänud autoga kinni😆 tore sõit oli ikka.

Annabel: Mis lahedat juhtus see nädal? Sain kana paitada. Kolisime uue hostfamily juurde. Nende kodus keskmiselt ühe ruutmeetri kohta 3 jeesuse kuju. Me väga hoitud seal igatahes. Aaa uue auto sain ka. Ma tegelt ei tulnud siia raamatuid müüma, tulin tegelt autosid ostma. Milline tingimine. Milline ost. Päeva lõppedes lõin oma vaese tudengi kaardi lauda ja säästsin järjekordselt 400 dollarit. Tänulik ja õnnelik.

Sain kanasid, jänkusid ja sisalikke paitada. Kohtasin ka endiseid raamatumüüjaid. Leidsin ühe ema kes tuli mulle juba hoovis joostes vastu samal ajal karjudes et isssand kas sa southwesternist. Seejärel ta tõi kõik oma 5last ja 40 raamatut õue ja hakkas rääkima kuidas southwestern ta elu muutnud on.
Õhtul koputasin aga uksele kus üks vanem meesterahvas ahastuses ütles et issand kas sa southwesternist, ma tegin seda sama tööd 30a tagasi. Pärast toas istudes ta rääkis oma naisele ja lastele kui hullumeelne orjatöö see on, kuidas noored peavad ise oma raamatute, elamise, auto, raha ja müügi eest vastutama. Kui küsisin talt kas ta sizzleri võidureisi võitis, siis vastuseks sain suure segaduse ja kukla kratsimise. Niiet eks inimesed ja kogemused ole erinevad. Jutu lõpuks julgen väita et wolfpack langeb kindlasti esimesse loo kategooriassse.

Oskar: Leidsin kliendi eelmisest aastast ja paps oli nii heas tujus. Ütlesin, et jaja Paulius käis teil eelmine aasta ja ütlesin, et ta vist jättis teid väga heasse tujju – paps vastab – “Ojaa ta meeldis mulle” Hakkan siis tagasisidet küsima ja uusi ramse näitama – siukse emotsiooni laksu sain, sest nad kasutasid raamatuid ja keskmine hinne läks aastaga 3.0 pealt peaaegu 4.0 peale – amazing – aga, paps ütles: Oskar, mu naine keelas rohkem ostmise ära, sorry, me lähem Disneylandi ja ta ütles ei 😂

Istume perega maha ja paps on nii kahevahel, mida osta, kas ainult mata või terve sett. Ema käib poole kohaga bensukas tööl, papsil pole tööd mitu kuud. Otsustame, et teeme mata ära, paps kaob korraks nurga taha ja tuleb tagasi, nagu oleks just Mike Tysoni käest lööma koolituse saanud. Ei teadnud, kas saan nüüd peksa või saan jalad kõhu alt ikka välja – ehtne stseen Tulnukast. Paps ütleb: kuule, ei ei, teeme ikka kõik ramsid, need on head