Sizzling Timberwolves 🐺 nädal 5

Neljas nädal raamatuid müües jälle selja taga ning on aeg tagasi vaadata, mida huvitavat hundid kohtasid maagilises Minnesotas.

Conrad: Ostsin pühapaeval endale auto. Nimelt 2000 aasta Chrysler LHS. Normaalne paugupill on see. Esimene päev tööl olles naiteks juhtus selline lugu, et võti ei keeranud enam autot tööle. Tegin mingi 30minti jala jälle edasi ja siis mingi hetk sai jälle auto tööle järsku. Üks suur naljanumber on see masin ma ütlen. Käivitamine on ka näiteks väga vaevaline, kuna kütusepump on omadega läbi. Selline 2-3 käivitamisega saab tavaliset tööle auto. Roolivõim on veel üks tore vigur. See kaob vahepeal täiesti ära. Vahepeal midagi annab juurde. Vahepeal on täitsa korras. Lisaks on mingi veider loks sees roolil. Naljakas hall ala on rooli raadiusel keskel sees kus rooli natukene paremale või vasakule keerates liigub auto ikka sirgelt otse. Lisaks kisub auto kuskile kõrvale. Mingid sillad on ilmselt kõverad. Täpselt aga ei oska öelda kuhu poole kisub, see on vastavalt päevale erinev. Pidurid krigisevad ja kragisevad. Nendega on natukene kehvasti. Aga no veel peavad ja veab vast välja. Armatuur on nagu ostukeskus jõulude ajal. Kõikides erinevates vikerkaare värvides tulukesi võib sealt helkimas leida. Sisut pole mõtet rääkidagi. Pool interjööri on puudu ja stereo ei tööta, aknad ei käi alla, konditsioneer ei tööta ja kõik, mis veel olemas on seisab viimase ausõna peal paigal. Väljast natukene roostet on aga kõige hullem pole. Pagass on suur, nii et vähemalt mahub lademetes raamatuid sisse. Eks ta üks korralik book-mobile ole. Linnvahel tiirutada kõlbab küll. Väga odava hinna eest saadud arvestades seda, et kasutatud autode hinnad siin on EBANORMAALSELT kõrgel. Ja vast veab see pahapoiss suve lõpuni välja ka.

Kelly-Ly: Ma täna approachisin vägaaaaa vana meest kes arvas et ma ukrainast ja aina rääkis et tal nii kahju et ma siin pean olema ja ukrainasse tagasi ei saa minna. Demosin raamatut ja küsis miks meil sõjast raamatuid pole et kõik ostaks neid. Jätkas sama juttu et ma pean sōjaga ettevaatlik olema ja ütles et täna juhtub minuga midagi väga halba 😂🧙‍♀️🧙‍♀️🧙‍♀️ 1 minut hiljem juhtus see:

Oskar: Ema päeval ytles, et tal üheaastane laps, läksin õhtul tagasi ja siis paps oli veits frustreeritud, et kurat ta mõtles jälle koera, we don’t have like real human kids 😂 aga ostsid ikka.

Pille: Minu lugu see nädal – pereisa mainis, et mängib kitarri ja ma ei jätnud võimalust kasutama! Sain neile korraks esineda! 🙂

Karoliina: See nädal oli tavaline. Inimesed olid toredad ja lahked. Üks isa parandas mu ratta ära kell 21:00, üks vanaema andis jäätist ning paljud andsid juua. Seega inimesed on USAs toredad ja tegelt on raamatute müümine ka vahva!

Annabel: Nädala jooksul juhtus palju. Temperatuuri kohapealt kohtasime kõike. Oli soe ja oli külm. Vahepeal saime kõva palaviku, mis muutis töötamist kuumalainetest külmavärinateni väga lõbusaks. Vahepeal oli lausa ilm nii soe et asfalt sulas ja märkamatult kleepusin ise sitdownis driveway külge. Pigi pole siiani kätte saanud, niiet kui kellelgi häid nippe siis jään ootama. Nädala isa tiitel läheb ühele noorhärrale kes juba esimeses approachis oli tohutult kannatamatu ja käskis mul pointini jõuda, et kes ma olen ja mida ma ta hoovist tahan. Jätsin kõik keerutamised kõrvale ja selgitasin et jep müün raamatuid jep umbes 30 dollarit tükk. Üritasin kuidagi suhteid soojendada ja selgitada et olen Euroopast ja mida kõike veel. Isa surus mulle 20dollarit kätte ja hakkas mu demo raamatut käest kiskuma et jah ma ostan selle. Üritasin selgitada, et kahjuks seda ma müüa ei saa ja isa pahameel aina suurenes. Lõpuks saime ema ka juurde ja sain natuke tagamaad selgitada, kes juba ostnud on ja millised raamatud meil on. Kui jõudsin rakenduste ja mängude demonstreerimiseni, näitasin kuidas töötab raamatud ja mängud koos ja selgitasin kuidas kaamera abil lapsed saavad erinevaid loomi näha. Liigutasin oma tahvlit mööda hoovi ja isa läks täiesti endast välja et mida sa teeed?!?!?! Miks sa mu auto numbrimärki filmid. KAS SA OLED VENE SPIOON. Ma vana naljavend naersin ja ütlesin et jahjah olen muidugi spioon ja isa hakkab juba täiesti mõistust kaotama. Tuleb välja, et nalja nad ei mõista. Sealt sain kohe muidugi süüdistuse, et nad teadsid kohe, et ma teesklen oma aktsenti ja ükski normaalne õpilane ei teeks sellist programmi. Seal samas hoovis ristiti mind vene spiooniks ja see oli mu kõige naljakam intsident, mis kandis mind terve nädala. Aitäh kuulamast.

Ott: Nadalad lendavad. Paris lahe nadal oli. Tootan Two Harbor kulas, kus inimesed koik tunnevad mind ja vaated on ilusad. Lisasin pildi ka kus Caspar follob mind. See nadal suutsin lisaks tava raamatutele muua enda elu esimese koka raamatu maha. Huvitav kogemus oli ka ameerika panga drive ini kulastus. Soidad autoga sisse, annad checki ja saad umbrikus sularaha.

Caspar: Teatavasti muudeti USAs abordiseadust, sellest tulenevat levib üle riigi suur pahameel. Sattusin see nädal töötama Downtown Duluthi, kus esmaspäeval tänavate vahel ringi vurades kuulsin kaugelt kiledaid hõiskeid. Uudishimuliku turistina veeresin kolm blocki oma hetkesest asukohast alla ning sattusin naiste õiguste meeleavaldusele. Seal kohtasin ühte isa nimega Bobby, kes oskas mulle olukorda täpsemalt seletada, ning oli ka ise minu tegevustest väga huvitatud. Tegin talle siis seal samas tänava nurga peal “sitdowni”, midagi ta lõpuks osta küll ei tahtnud, kuid ütles, et töötab järve ääres ühe laeva peal ning kutsub meid talle külla, kus ta meile tuuri lubas tasuta teha.

Pühapäeva veetsime Oskari ja Danieli host family ja alumnide juures, kes meile oma kogemustest 80ndate alguse bookfieldilt rääkisid. Päeva tipphetk oli kui isa Mike meid oma perega jõe peale jet skidega sõitma viis. Adrenaliini jagus kõigile ning nägime, mis kiirusega majade vahel kah liikuma peaks.