Soldadosed lõpetasid New Mexicos oma kolmanda nädala. Saime üheskoos aru, et veerand bookfieldist on juba läbi. Aeg on lausa lennanud, kuid nagu kogenud managerid räägivad, siis nüüd hakkavad nädalad aina kiiremini minema ja varsti oleme juba kodus tagasi. Oleme kolme nädalaga loonud palju häid harjumusi, mis eesootava suve vältel meile edu toovad.
Dedication week läks meie tiimil hästi – lähedaste inimeste nimel andsime kõik endast parima.
Oma 24-ndat ringi päikese ümber tähistas meie armas orgiliider Jaanika. Tähistasime seda host pere tehtud maitsvate burksidega ja tervelt kahe koogiga. Palju õnne sulle, armas Jansa!
Nädala emotsioonid:
Lisett
Oli järjekorde edukas päev, kuna ratta rehv läks katki. Find a way attitudiga leidsin lisaks ratta parandajale ühe toreda pastori üles. Tänu täheks võttis käest kinni ja laususin siis tema järel paar palvelauset. Peale seda ütles pastor uhkelt, et oled nüüd ametlikult kristlane. Valasin siis enda joogipudelist talle vett käele, et ta saaks mind sisse õnnistada püha veega!
Romet
Minu reedene päev bookfieldil oli vinge. Sain hommikul vaid tund aega rahus töötada, kui juba hakkasid ahvikesed (väljakutsed) peale. Koputasin uksele ja sealt jooksid välja kaks suurt koera, kes hakkasid mind ründama. Üritasin end mapiga kaitsta, aga üks koerake pääses läbi ja näksas jalast tüki. Ma ei kurda, kuna kehal on nüüd eluaegne mälestus USA-st. See pole aga kõik, mis sellel päeval juhtus. Ratas läks katki tervelt neli korda – sadul tuli ära kaks korda ja kaks korda oli rehv töss. Usun, et peale seda suve oleme terve tiimiga rattamehhaanikud valmis. Samuti suutsin peaaegu auto alla jääda, õnneks sain viimasel hetkel pidurdama ja keerasin ainult natukene kummuli. Tegin seega ratta uuesti katki, kuid seekord läksid tossud ka. Oli väljakutseid täis päev!
Elina
Kui nädala sees toitume tervislikult, siis nädalavahetusel lubame endale palju head ja paremat. Sööme nädala magusa- ja krõpsuisu ette. Olles suur šokoaadisõber tahtsin väga Wallmartist täna seda osta. Suur oli aga mu üllatus, kui tuli välja, et suure toidupoe (seal müüakse isegi rattaid) valikus oli nii vähe šokolaadi. Selle asemel leidsin aga Ben & Jerry jäätise, mis maitseb nagu diabeet. Väga nämm!
Linda
Minu nädal poleks parem olla saanudki. Inimesed on siin tegelikult väga lahked. Ainult küsi ja sulle antakse. Nädalaga sain omale uue ratta, meeletult snäkke, kätedesovahendi (pisikese ja nunnu mis mahub mulle kõhukotti), taseri (elektrišokirelv), vihmakeebi, pusa. Õhtul viimase perega istudes küpsetas pereisa steiki, mis oli parim, mida saanud olen. Ühe vanaema sain ka päästetud. Kõndisin siis majade vahel ja järsku kuulsin kuskilt üksikuid appikarjeid. Alguses arvasin, et hallukad, et päike on mulle pähe hakanud ja kutsusin aiast ühe noore kuti, et äkki ta kuuleb ka midagi. Poiss ütles, et ei kuule miskit ja arvasin, et olengi hull. Järsku kuulsime mõlemad mingit hüüatust ja kutt sai aru, et tegemist on tema vanaemaga. Noormees jooksis siis läbi maja garaaži, kust leidis oma pimedasse ja lukku jäänud vanaema. Selgus, et vanadaam oli garaaži aiatöödeks tööriistu otsima läinud, kuid sulges kogemata ukse, mida seest lahti ei saa. Liikuda ta ka seal ei julgenud, sest kartis kukkuda või miskit silma joosta. Vanaema ja lapselaps tänasid mind taevani ja pakkusid mulle kõike head ja paremat. Lahkusin nende juurest lihtsalt hea tundega, et sain kellegi vanaema päästetud. Korda läinud nädal!
Week 4, lezzz go!!
SW Eesti 