Sizzling Timberwolves 🐺 nädal 4

Järjekordne nädal, uued juhtumised…

Oskar: Istusin maha nii poni empsiga kui võimalik. Ta tegi nii palju nalja, kuidas Oskar oota, oota ma ei näe midagi praegu, tule sisse, aga ma panen läätsed silma. Siis ta rääkis oma lastest, miuksest põikpead nad on, aga raamatuid meeldib täiega lugeda. 6-aastan tahab saad a youtuberiks ja siis on käinud emalt lunimas, et “emps osta mulle merchi” – KUUEAASTANE – Nii palju sai naerda ja emps tegi kohvi mulle ja oli lihtsalt idekas algus päevale, mille suhtes väga excited ei olnud.

Caspar: Lugu üsna lihtne, suutsin reedel rattaga sõites oma püksid jalge vahelt katki rebida, mille peale ma paar maja tagasi ühe laheda isa juurde tagasi läksin. Paps oli meeleldi valmis oma rohelised Nike spordipüksid mulle loovutama, mille ma järgmisel päeval talle tagasi kavatsesin viia. Päev läbi vurasin niisiis nendega ringi ning õhtul, kui rattaga liikudes veel helkurvest kah selga sai, siis oli välimus eriti koomiline.

Kelly-Ly: Läksin uksele koputama ja ei jōudnud isegi “hi” öelda kui juba uksele tulnud mees küsis kas ma vallaline et ta otsib naist omale, läksin tekstiga edasi ja küsis millal ma lapsi tahan. Raamatuid ei ostnud sest ma jätaks ta 2 kuu pärast “maha” kui Eestisse tagasi.

Conrad: Neljapäeva õhtul oli Duluthis äikesetorm. See tuli õhtul täpselt sellel ajal kui päike hakkas ka loojuma. See oli väga imeline vaatepilt. Kus alumine osa taevast oli kollakas päikeseloojang aga ülemisel osal tulid väga hirmsad äikesepilved minu poole. Kaugemal näha välgu sähvatusi. Kõige imelisem oli aga see, et nagu meil seal Duluthis on siis tänu järvele on seal ilm täiesti omaette. Seekord oli selline lugu, et äikesepilved lahknesid kaheks ja liikusid ümber minu. Ma ei saanudki ise vihmaga üldse pihta aga maagiline oli vaadata kuidas nii ees kui ka külgedel liikusid suured võimsad tumedad pilved, mis sähvatusid välgust. Ja taga kaugel oli näha päikeseloojangut. Samal ajal tõusis ka kõva tuul. See oli aga üks ülimalt soe briis. Väga imeline kogemus ja vaatepilt oli see taevas ja soetuule iil samal ajal kui ümbrus tundus nagu tegu oleks maailmalõpuga.

Pille: Kohtasin sellel nädalal mitut ema, kes panid mind teistmoodi mõtlema. Või vähemalt mõtlema rohkem asjale, mis on tähtis. Sellele, et ma panen inimesi hästi tundma, minuga on vahva! Olin ühe emaga sitdownis, kes terve aeg ei rãäkinud väga ja kui ma ütlesin “ma pole kindel, kas sa oled huvitatud raamatuid nägema ka või eriti mitte”, siis ta vastas: “I’m just impressed how friendly, excited and charming you are. You really make people feel good and you are doing such an amazing thing – show me your books”. Ja seda oli vaja kuulda. See ongi see midagi, mis on eriline! 🙂

Annabel:”Ilus taevas”

Ott: Kolmas nadal mentaalselt valjakutsuvam kui ma arvata oleks osanud. Sahkeldamised permitiga. Enseusu kaotamine, aga iga madalik on selleks et sealt korgemale tousta. Seega oli see vajalik et attitude oigele lainele taas saada. Viimasel paeval panin kogu efforti sisse, puhendasin oma paeva effordi uhele kallile inimesele ja sellel paeval tegin ka enda senise karjaari parima paeva unitites, millega voitsin ka nadala dedication auhinna. Tuli ara! Mis veel ponevat. Leidsin turfist naise, kes mulle puhapaevaks enda 20 aastat vana mustangi laenas. Laupaeval tahtsin poisse ullatada ja viia koju midagi head, astusin Pizza Huti ja tulin sealt valja tasuta saadud kahe pizza, kana koibade ja kuuslaugu leivaga.

Daniel: Käisin see nädal normi ala turfi läbi ja pani imestama miks ükski pere kodus pole, paar tänavat edasi minnes avastan, et üks tänav täiesti autosid täis, nii et ei mahtunud vahepeal rattaga möödagi, tuli välja et toimus üks suurem community graduation party🎉 ning minult isegi küsiti, miks ma üksi rattaga mööda tänavaid sõidan😄 selle asemel et lõpetamist tähistada.

Karoliina: Koputan mina uksele ja keegi tuleb ūks naine uksele. Kôik on tavaline aga naisel on väga kiire nii, et andsin oma business cardi ja lahkun. Kuna mul oli natukene vaja kohendada asju seega korraks seisin nende maja ees. Naine tuleb siis välja ja küsib: “Karoliina you are from estonia?”. Ma vastan, et jah. Sellepeale ta nägu läheb naerule ja ūtleb: “my husband is from estonia”. Naine läheb tuppa korraks, et oma mees kutsuda. Siis tuleb mees uksele ja ütleb mulle puhtas eesti keeles: “Tere hommikust!”. Seega sain korra teha USAs tööd eesti keeles.