Hei, hei! Jälle on üks nädal siin ookeani taga läbi saanud ja väga edukalt! See nädal oli meile kõigile väga eriline, sest pühendasime selle kellelegi erilisele ja olulisele meie elus. Alati on lihtsam tööd teha, kui sa ei tee seda mitte ainult enda vaid kellegi teise nimel, sest rasketel hetkedel saad endale meelde tuletada, miks on vaja ikkagi jätkata ja edasi minna.
Grupina olime ka väga tublid ning arenesime ikka edasi! Toome teieni ka igaühe laheda kogemuse sellest nädalast:
- Minult, Urmilt küsis ema peale seda kui olin temaga maha istunud ja raamatud ära näidanud, kuidas mulle siinne toit maitseb ja mida ma Eesti toidust taga igatsen – vastasin, et tumedat leiba ning seepeale läks ema kööki ja tõi mulle pätsi tumedat leiba ja ütles, et ma terve pätsi kaasa võtaks. Väga armas ja kodune tunne tekkis.
- Karl-Gustav koputas teisipäeval uksele ja istus emaga maha ning peale seda sai 2 lunchable (väikesed karbikesed, kus saad endale midagi võileivataolist valmistada kiirelt koostisosadest), 3 müslibatooni. Pidi veel järgmisel päeval ka sama pere juurde tagasi minema ja sai saiakesi, arbuusi ja teisi näkse veel lisaks. Pärast mängis veel lastega korvpalli ka. Karl-Gustav arvab, et ei peaks lõunat ise kaasa tegemagi, kuskilt saab ikka kõhu täis, kui peaks kaalu järgima hakkama! Lisaks kohtas ta endiseid raamatumüijaid Gregi, kes tegi 5 ja Pameltat, kes tegi 3 suve, super ägedad. Mõlemad olid väga elevil, kui kuulsid samu lauseid, mis olid kunagi nendegi müügitekstis.
- Janar nädal algas ilusti imelise Jan juures, kelle juures nad Aliga on terve suve alguse elanud. Kõik ilus ja lilleline aga mis juhtus? Jan viskas neid välja ja kutid pidid kolima hotelli. Aga juba nädala lõpus kutsus Jan neid tagasi (süda läks hellaks) ja seal nad nüüd jälle elavad. Nädala lõpus kaotas Janari ratta, oma esimese päris USA ratta, avastas kuidas on velje peal sõita (jala oleks kiiremeni saanud). Jättis ratta isegi maha, aga keegi ei tahtnud ära varastada seega pidi ratta ikkagi koju vedama. Nüüd juba uus ja parem ratas olemas – on kaks pidurit, lenks on kinni ja isegi käigud töötavad. Täielik luksus! Ei tea, mis värk eestlastega siin Iowas on, aga kui eelmine nädal kohtas Janari eestlast, siis see nädal kohtas eestlase naabrit ja eestlase kunagist koolikaaslast. Meid ainult miljon aga jõuame ikka igale poole!
- Al tegi see nädal oma elu esimese nädala countrys ehk maapiirkonnas, põldude vahel ning sai väga huvitava kogemuse. Sai õppida, kuidas ennast üleval pidada ja kuidas olla õigel ajal entusiastlik, kuigi ise pole pikalt inimesi ei näinud. Al õppis ka see nädal väga olulist reeglit, veab siin alati paika, et mitte kunagi ei tohi päeva osas alla anda ja alati tuleb töötada päev lõpuni ja alati teha see üks lisa uks veel. See on edu võti!
- Kaspar jätkab enda särkide ja mütside kogumist ning kollekstiooni on lisandunud ka pusa. Põldude vahel ringi surades ja peredega maha istudes leidis Kaspar ka pere, kes tegeles hobustega ja Kapu sai elus esimest korda houbuse selga istuda ja ratsutada. Perekond tegi sellest ka veel laheda TikToki: https://fb.watch/dUX4yCA_Pk/
- Paekas naudib kantris töötamist ja kohtus see nädal lisaks tavalistele peredele, koertele ja kassidele veel ka näiteks näiusesigadega ning sai enda päeva viimase perekonnaga nii hästi läbi, et juttu jätkus poole ööni – kui Kristian sellest majast lahkus olid teised orgi liikmed juba magama läinud.
Pühapäeval tegime kokkusaamise pargis, kus toimus meie üllatuseks perepäev! Saime süüa otse grillilt tulnud hot doge ning pärast ka magustoiduks jääd siirupiga süüa! Saime mängida jalgpalli nii Eesti kui ka Ameerika stiilis ja muidu vahvalt aega veeta!
Järgmine nädal tuleb huvitav, meil on grupisisene võistlus ning võitjad saavad teistele koogiga näkku panna! Näeme jälle pärast edukat järgmist nädalat!
SW Eesti 