Sizzling Timberwolves đŸș nĂ€dal 3

Teine nĂ€dal raamatute mĂŒĂŒgimaastikul lĂ€bi ning ei möödunud ka see ilma lahedate emotsioonide ja lugudetta


Pilt tehtud loomaia kĂŒlastusest pĂŒhapĂ€eval.

Oskar: Istusin papsiga maha ja tuli vĂ€lja, et viimane kohalik kinnisvaramaakler. Jutustas mulle majadest, kuidas neid puudu ja seepĂ€rast maksavad inimesed juba pea 2x rohkem. Koolipiirkond samuti ĂŒks parimaid ning ka seepĂ€rast majad 2x kallimad – aga nii vahva paps. Tegime minu ĂŒle palju nalja ja see teebki selle töö toredaks. Ta kĂŒll ĂŒtles kĂŒll, et ma arvatavasti rÀÀgin teistele ka, kui suure jaanitule ta mulle alla pani, aga viimase asjana ĂŒtlesin, et ta pigem rÀÀgib ise lugusid minust kĂŒllaga 😂 Naljakas ja sĂ”bralik hĂ€rra, haridus on tĂ€htis!

Ott: NĂ€dal oli huvitav, TeisipĂ€eval kaotasin haale, nii et uste oeal sain inimestega raakida ainult sosistades. Suure ĂŒllatusena kujunes sellest mu parim paev, sosistades suutsin inimesed uksel end kuulama ja naerma panna. Selle nadala ti hetk oli kohtumine Jhon Engoriga, vaga lahe isa, kes on ise juba 25 aastat ukselt uksele mĂŒĂŒnud, tema vibe, oleks ellu suhtumine oli inspireeriv. Elab tagasihoidlikult kuid toetab pidevalt rahaliselt ja tegevustega kogu ĂŒhiskonda. JĂ”uludel viib veoautoga kula lastele manguasju. Prioriteedi paigas ja tema silmside vaartused lihtsalt kandusid edasi.

Caspar: KĂ€tte jĂ”udis siis esmaspĂ€ev ning asusin rattaga uue ala poole vĂ€ntama, kuhu pidi vĂ€idetavalt jÀÀma ka kurikuulsa Paul Vestersteini kodu, mida ma kindlasti kĂŒlastada tahtsin. Sama pĂ€eva ennelĂ”unaks olin ma jĂ”udnud siis sinna maja ette ning asusin koputama. Minu ĂŒllatuseks tuli uksele viiekĂŒmndendates meesterahvas nimega Mark, kes pĂ€rast Eesti mainimist teadis kohe keda ma otsima tulin. Mark vĂ€itis, et on Pauli poeg ning isa olevat hetkel Floridas, kust ta sama nĂ€dala neljapĂ€evaks tagasi peaks olema naasnud. Poeg eesti keelt ei osanud ning ei jÀÀnudki muud ĂŒle kui hiljem tagasi tulla. KĂ€es oli nĂŒĂŒd laupĂ€eva hommik ning teadsin, et tĂ€na liigun ma sealt samast veel korra mööda. Kella ĂŒheteistkĂŒmneks olin jĂ”udnud siis jĂ€lle selle sama kollase maja ette, mis golfivĂ€ljaku ÀÀres nĂ”lva peal asus. Koputasin siis jĂ€lle ukse peale ning sinna ilmus naisterahvas, kellele ma ennast nimepidi inglise keeles tutvustasin, mille peale ta vastas “your name, it sounds estonian, wait here a minute.” Uks sulgus ning jĂ€in ootama. JĂ€rsku avanes see taas ning seal ta seisis, 94-aastane Paul Vesterstein, kes pĂ€rit OtepĂ€elt, ning kellel eelneval pĂ€eval just sĂŒnnipĂ€ev oli olnud. Juhuslikult olin ma hommikul kotti pakkinud Kalevi Maiuspala kommipaki, mille ma meeleldi hĂ€rrale andsin. Paul oli viimati Eestis kĂ€inud kolm aastat tagasi, kuid eesti keele oskus polnud kadnud kuhugi. Eelnimetatud naisterahvas olevat ĂŒhe Pauli hea sĂ”bra tĂŒtar, kes samuti eesti keelt rÀÀkis ning Pauli aitas. Paul oli viimases 8 kuud olnud oma mereÀÀrses Florida kodus koos basseinide ja tennisevĂ€ljakutega, ehk see, et ma teda tabadagi suutsin oli juba juhus. Kahjuks ei saanud ma temaga kaua vestelda, aga mees on elav ajaloo raamat, kes kunagi pĂ€rast teist maailmasĂ”da vangilaagrist vabanedes Duluthi elama kolis. Lahkudes andis ta mulle enda numbri ja pakkus kohe abi erinevate logistika probleemide lahendamiseks, kui neid tekkima peaks. Proovime talle mingi pĂ€ev kĂ”ik koos ka kĂŒlla jĂ”uda, mida ta ise ka soovis.

Conrad: Ühel samal paeval oli 2 selist juhtu kus uksele koputades tuli laps ja tegi ukse lahti. Aga nonda et kodus oli 2 koera ja need jooksid kohe toast valja ja hakkasid mind rundama. Esimene kord oli 2 musta sellist keskmisest natukene suuremat koera kelle eest ara taganesin ja siis veel komistasin oma ratta otsa ja lennutasin mapi kuskile paari neetri kaugusele hea kaarega. Onneks olid need koerad pigem sobralikud ja haukusid lihtsalt rohkem. Ja ema joudis toast valja neid rahustama.
Natukene jarsem olukord oli aga sama paeva ohtu poole. Kus samamoodi laste vahelt tuli 2 natukene vaiksemat aga kovasti rohkem musklis koera valja ja hakkasid mind taga ajama. Ja no need oli nuud ikka taitsa hammas verel. Nemad nalja ei plaaninud teha. Onneks on meile antavad bookbagid uhed maailma vagevaimad tooriistad ja nendega on voimalik koike teha. Seega ongi bookbag ka naiteks vaga hea kaitserelvastus naljaste koerte eest. Nonda siis tagurpidi joostes ja bookbagiga vehkides sai umbes tanava jagu ikka sĂ”da peetud kuni ema toast valja joudis et koeri kinni hoida. Seekord sai kogu mapp kohe alguses mul kaest kaduma ja koik sdal vahel olev kraam mooda hoovi igas ilmakaare suunas laiali. USAs on julgelt ule pooltel inimestel koerad ja nendega juhtub igasugu nalja. Enamus koerad on onneks sobralikud ja tulevad lihtsalt lipsima. Aga no kunagi neid ei tea, nii et parast uksele koputamist votan ma tavaliselt umbes sellise asendi sisse nagu voib naha OlĂŒmpia 100m sprindi stardirivistuses reas olevatel meestel. Stardipukki ma kull kaasas kanda ei saa aga enamvahem teeb sama valja.

Kelly-Ly: it gets worse before it gets better, kÔik :)))

Pille: Üks tĂ€nav oli lahe! LĂ€ksin ja koputasin esimesele uksele ja oli sitdown, seal oli naabrimaja poeg ka ja ta viis mind kĂ€sikĂ€es enda ema juurde, kellega sain sitdowni ilma, et oleksin ise approachi teinud. Keset teist sitdowni tuli esimese maja poeg kĂŒlla, kes viis mind koos selle pere pojaga kolmanda juurde. Ehk ma sain 3 sitdowni ĂŒhest approachist 😀

Annabel: Lugu kiire ja lĂŒhike- oleme harjunud 36 kraadise sooja ja tapva pĂ€ikesega ja nagu iga tavaline teisipĂ€ev lĂ€ks annabel kodust vĂ€lja lĂŒhikeste pĂŒkste ja pluusiga. Meie kĂ”igi ĂŒllatuseks tuli tol pĂ€eval pm lund rahet ja eriti vihast vihma. PĂ€eva lĂ”ppedes jĂ”udis annabel koju uue garderoobiga. Sain linna pealt jope, sokid, pĂŒksid ja pusa. Teine kordki đŸ€

Karoliina: See nĂ€dal oli eelkĂ”ige tore sellepoolest, et kohtasin maailma kĂ”ige Ă€gedamaid emasid. Esiteks kohtasin ĂŒhte Ă”petajat, kes oli mega tore ja vaimustusest sellest, mida teen, et kutsus mind ja Pillet endaga piknikule ĂŒks pĂŒhapĂ€ev. Teine tore pere oli selline, kelle juures olin umbes 21:20. Kuna nad olid mu viimane pere ja nad tegid just ise kodus sĂŒĂŒa, siis tegid mulle burgeri kaasa ja andsid ĂŒhe smuuti ka. Muidugi oli ka teisi Ă€gedaid peresid aga nad jĂ€id mulle enim meelde.

Daniel: Tegin kell 19 callbacke ja siis siuke 14-16 aastased poisid hakkasid mind ilutulestikuga laskma.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s