Jälle üks nädal läbi ja jälle oleme tublimad ja targemad kui eelmine nädal.
Nagu ikka väikesed asjad viivad suurte tegudeni. Teisel nädalal oli juba eelmise nädalal kogemus olemas millele toetuda ja teadsime, mida tuleks paremini teha, et olla veel edukamad.
Kui esimene kord ei õnnestu proovi veel! Kõik meie kolm esimese aasta tudengit olid edukad ja teenisid selle nädalaga endale välja Success Coinid, mis on alati ühel õigel Bookmanil või Bookgirlil olemas.
Natuke muljeid ka eelmisest nädalast:
- Kaspar on hakanud meisterkogujaks. Auto tagaistmele kogub ta tühje pudeleid, perede käest firmade särke ja mütse. Kollekstsiooni kuulub juba 5 mütsi ja 3 särki.
- Al sai ka Kasparilt inspiratsiooni ja kandis pühapäeval perekonna käest saadud mütsi täie uhkusega. Ise võttis ta enda nädala kokku järgmiste sõnadega: “Muidu reaalselt ainult koputasin midagi drastilist polnud”
- Gregor ei saanud Kasparilt inspiratsiooni, aga tuli ka ühel õhtul koju uue pusaga. Gregor läks hommikul välja ilma, et oleks ilmateadet vaadanud. 11-12 ajal hakkas tibutama ja tuul puhuma nii, et isegi Eesti karastunud tudengil tuli siin soojas Iowas kananahk ihule. Esimene mõte oli, et peaks minema kaltsukasse kampsunit ostma. Aga tublil tudengil tuli meelde lause, mis vastab siin ustele koputades alati tõele: “Answer is always behind the next door.” (Vastus on alati järgmise uks taga.) Läks ja koputas järgmisele uksele, millele vastas ema, kes ei olnud küll raamatutest huvitatud, kuid kui Gregor küsis ega tal üleliigset pusa ei ole siis ema läks tuppa ja tõi kampsuni.
- Vana kala Paekas rallis kantris ringi ja tõmbas maja ette ning nägi, et kutsu jookseb tema poole, mingi asi hambus. Paekas teeb autoukse lahti talle visatakse pulk autosse ja enne välja ei saa kui on pulga koerale visanud. Terve aja kui emaga maas istus pidi koerale pulka ka viskama.
- Minul ehk Urmil oli väga vahva nädal, kus toimus palju väikeseid, aga vahvaid asju: üks laps müüs tänaval limonaadi, et raha koguda ning nähes mind majade vahel ringi kiirustamas pakkus seda mullegi. See nädal sai tarbitud ka väga palju vett – kuumal päeval oli iga teine inimene valmis mulle veepudeli kaasa andma ning kõik kohad kuhu neid kotis sai mahutada sinna ma neid ka panin. Suve lõpuks võib minust veel vee-ekspert saada. Nädala eredamate hetkede hulka kuulvad ka vanemad: ühelt sain parimaid kodus tehtud šokolaaditükkidega küpsiseid ning teist nägin rulaga sõitmas.
- Janari koputas uksele ja pärast kiiret vestlust sai aru, et tegu ei ole potentsiaalsekliendiga. Kõndis siis ratta juurde tagasi, et edasi minna, aga mees tegi uuesti ukse lahti ja küsis, kust sa pärit olid? Kui Janari vastas, et Eestist, siis kutsuti ta kiiresti tuppa, sest tuli välja, et tema isa oli Eestist, aga ta ise ei ole Eestis käinud, kuid plaanib seda järgmine aasta teha. Eestlasi leidub ikka igal pool!
- Nädala suurim lugu tuleb aga Karl-Gustavlit, kes tegi laupäeval nii fookuses tööd, et ei märganud rattaga sõites ja kaarti vaadates äärekivi, mistõttu kukkus nii õnnetult vastu posti, et jäi hambast ilma. Õnneks on tal kõik muud kohad terved ja suhtumine ka mega, et ega see väike asi teda takista. Pigem sai uue huvitava loo endale juurde. (NB! Lubame, et oleme nii liigeldes kui ka teistes olukordades hoolsad ja ettevaatlikud ning tegeleme ühe asjaga korraga!)
Ning nagu Kasparile meeldib öelda: oleme esmaspäevast seitsmekesi jälle väljakul. Lähme välja ja kohtame toredaid inimesi.
Töökaimatele jagatakse ka tunnustuseks käepaelu, mida uhkusega nädal aega kanda saab: Gregor koputas kõige rohkem emade ustele, Urmi näitas kõige rohkem ukse peal raamatuid ja istus kõige rohkem peredega maha.
SW Eesti 