Soldados Nädal 1

Möödunud on taaskord nädal. Seekord on tegemist nädalaga mis oli täis tööd, vaeva ja emotsioone.

Irmeli

Tuuleiil
Cruisisin rahulikult turfis emade poole kui järsku ilmus nurgatagant kõva tuuleke, mis paiskas mu veidi teeäärde. Teeääres paiknes muidugi väike kaktusepoisike, millele mina ka sõbraliku müksu andsin. Kaktus oli lahke ja jättis mu kätele ning jalgadele ka väikesed ogad.

Karl

Karl sõitis tühjade rehvidega, sest need ei saa tühjaks minna.

Lisett

Üks lahe paps andis meile 100$ eest steakhouse creda ehk saime ühe mõnusa kõhutäie terveks nädalaks ette.

Elina

Meid oli palju ette hoiatatud, et ratastega hakkab palju jamamist olema, kuid ma ei uskunud, et see nii kiirelt juhtuda võib. Ostsime juba silmnähtavalt kasutatud rattad pühapäeval (Wallmartist) ja esimene töss kumm juhtus mul juba esmaspäeva õhtul pimedas elektrita Rio Ranchos. Alguses plaanisin ratast 2 km koju tassida, kuid sain kiirelt aru, et niimoodi ööbiksin pimedatel tänavatel. Õnneks leidsin ühe lahke suure truckiga perekonna, kes mu rattaga koju tõid.
Järgmine murekoht oli aga ratta parandamine või kuskilt uue sebimine. Otsustasin turfist uue sebida. Jõudsin küsida täpselt ühe inimese käest ning tuli välja, et ta armastab rattasõitu ja kodus on terve kollektsioon. Peale tööd sinna minnes taheti mulle kasutamiseks anda kallist võistlusratast, kuid otsustasin seda mitte vastu võtta. Mis siis kui see katki oleks läinud? Mis siis kui see ära oleks varastatud? Selle peale otsustas rattaekspertidest vanapaar mind aidata niimoodi, et võtsid minu ja Lisetti vanad rattad ja viisid need tagasi Wallmarti, kust küsisid uued karbis rattad, mille meile ilusateks ja korralikeks vuntsisid. Tänu neile sõidame Lisettiga nüüd turfis ringi nagu kunnid! Tänks Gary ja Melanie. 🥰

Kõik käisime koos peale pühapäevast koosolekut Rio Ranchos avalikus basseinis suplemas. Mis oli omakorda huvitav kogemus.