Tere taas!
Honeybadgeritel on seljatatud 9. nädal ja ongi jäänud viimane töönädal. Viimane võimalus anda endast kõik ja teha üks meeldejääv nädal.
Räägime siis ka möödunud nädalast. Saime taaskord Bristolis kokku oma kambakesega ja istusime mõneks tunniks maha ning võtsime nädala kokku. Mõni tore lugu ka siia siis sellest nädalast…
Renalt sõitis oma ratta rehvi katki, aga kohapeale nutma ta ei jäänud. Nagu ka mõned nädalad tagasi, läks ta kohe rattapoodi ja sai rehvi korda tehtud….ainult, et see paar päeve hiljem jälle ära lõhkuda😁. Sõitis mingi paganama knopka otsa. Noh pole hullu, küll ta selle uuesti korda teeb.
Mul endal oli natuke helgem juhtum. Istusin tänaval äärekivil ja nautisin oma maitsvat õhtusööki, kui äkki ilmus nurga tagant välja vanemas eas härrasmees, kes pakkus mulle teed. Ütlesin veel, et: “Noh miks ka mitte. Kus sa elad?” Vana vastas mulle: “Ei ei, sina istu siin , ma ise toon sulle. “. Läks siis paar minutit mööda ja oligi tagasi koos teega ja väga maitsva muffiniga. 😋
Peale miitingut läksime Renalti ja Kaspariga tagasi oma kodulinna shoppama. Ostsime endale mõned hilbud selga ja oligi tuju hea.
Ja nii ongi. Järgmine nädal on meie viimane töönädal ja on aeg teha üks võimas lõpp sellele loole. Nädala lõpus saate veel ühe korra minu imelist blogi lugeda ja siis hakkame juba kodu poole vurama.
Järgmise korrani,
Karl
SW Eesti 