Tere taas!
Järjekordne nädal seljataga nagu ikka ja lõpp tuleb iga päevaga lähemale. Alaril ongi näiteks nüüd 2 nädalat jäänud ja siis lendab koju tagasi oma 47 EAP-d lammutama. Tegelikult on täitsa uskumatu, kui kiiresti see aeg on lennanud. Nagu üks tark mees kunagi ütles: “Aeg lendab, kui sul on lõbus”.
Seekord saime meie minu, Kaspari, Renalti ja Alari kodulinna Swindoni juures kokku. Kuna me korter on nüüd justkui laohoone, siis tulid kõik Bristoli asemel siia. Noh rääkides laohoonest, siis tassisime Kaspariga kahekesi 120 kasti raamatuid meie aknast sisse. Aknast oli neid palju kergem tuua, kui uksest, sest me elame teisel korrusel ja maja taga oli palju rohkem ruumi nende kastidega majandamiseks.
Meie iganädalane jalgrattasaaga jätkub, kuid seekord natuke teise noodiga. Iiriselt pandi ka mingiaeg ratas tuuri, ilus roosa ratas. Kromel olevat siis ühel päeval tööle läinud ja näinud täpselt samasugust ratast – “No hääküll, leidsin ülesse selle ratta, viin koju tagasi selle logu”. Hakkas siis kaasa võtma seda ja mingi tüüp lendas nurga tagant välja ja küsis, et kuhu ta nüüd selle rattaga minna kavatseb. Kromel rääkis loo ära, näitas isegi pilte ja mees jäi täitsa uskuma, et see vist polnudki tema ratas. 😂
Iiris oleks äärepealt oma ratta tagasi saanud, kuid Kromel leidis ikkagi mingi väikse detaili, mis oli erinev ja ratas jäi ikkagi unustustehõlma. Noh tore lugu ikkagi.
Noh tegelikult rohkem väga polegi. Meetingu tegime toredas pubis, saime hästi süüa ja tuju oli laes!
Pilte ka siia lõppu nagu alati.
SW Eesti 