SW Eesti

Tere taaskord!

Järjekordne nädal seljatatud ja palju millest rääkida.

Saime siis taaskord Bristolis kõik koos kokku nagu ikka. Plaan oli meeting tund aega varem teha ehk siis kella 10 asemel kell 9. Hakkasime siis poistega 8 ajal liikuma ja tunni pärast jõudsime Bristolisse. Tuli välja, et Magda, Märdi, Kromeli ja Iirise maja ette ei saanud enam tasuta parkida, kuna nad olid kolinud. Noh hakkasime siis uut parkimiskohta otsima. Kennet ütles, et ta leidis mingi kohta ja käskis meil sappa võtta. Mina, Renalt ja Kaspar ühes autos ja Martti oma autoga meie taga. Püsisime ilusti sabas, kuni üks hetk Kaspar jäi unistama või midagi (seda juhtus päeva jooksul veel). Tal kipub shiuke komme olema, et tähtsatel hetkedel jääda imelist Inglismaa loodust ja arhitektuuri jälgima. Noh põrutasime siis Kennetist mööda. See toimus veel kesklinnas ka niiet ümber keerata väga ei saanud. Hakkasime siis ise uut kohta otsima ja Kaspar pani seekordki teeotsast mööda, mis siis, et ma ütlesin talle kolm korda, et ta vasakule keeraks. Pole hullu, kohale me jõudsime. Meeting, mis pidi algama kell 9 sai ikkagi alguse kell 10.

Meetingul jagati jälle auhindu käepaelte näol ja seekord napsas Märt need meie eelmise tśempioni Kerli käest endale. Need, kes istusid peredega kõige rohkem maha, võitsid endale ka väga vinged PONISOKID!

Eelmine nädal olid jalgrattad väga kuum teema. Noh seenädal olid need väga kuum kaup, sest need kadusid meie ninade eest nagu Selveri soojad saiakesed. Ele ratas pandi niimoodi tuuri, et ta nägi seda isegi pealt. Nimelt, kui Ele ühe toreda perega ukse juures juttu tegi, sõitis üks valge kaubik vaikselt tema selja taha ja võttis ratta kaasa. Ele ise ütles, et ta ei oskand muud teha, kui naerda. Ega Renaltilgi paremini ei läinud. Ka tema velo langes unustustehõlma. Ütles küll, et maru kurb oli, aga järgmine hommik oli tal juba uus ratas olemas, millel ta pidi veel rehvi ära parandama. Väidetavalt on isegi parem, kui esimene ratas. Magdal nagu ikka, iga nädal uus ratas.

Alarile pakuti tööd tehes jäätist ja kuna ta ennist ütles, et on pärit Eestist, siis pereema pidas vajalikuks küsida, kas Alari üldse teab mis see “jäätis” üldse on. Kaspar ja Renalt rääkisid ka oma huvitavast kogemusest eelnevast ööst. Nmelt Kaspar oli unes oma tüdrukut näinud ja tahtis teda vist kaissu võtta. Mingi hetk sai ta aru, et pea, mida ta oma käte vahel hoidis, oli üpris kare ja juukseid vähevõitu. Noh, võite isegi arvata, kelle Kaspar tegelikult kaissu võttis.

Laupäeval saime me korralikult vihma ja tegelikult oli see kõige kehvem ilm, mis meil senimaani tööd tehes olnud on.

Peale meetingut läksime väiksele shopingule. Kohe üle tee oli suur kaubanduskeskus. Võtsime sealt süüa ja läksime hea tujuga kodu poole. Järgmine nädal tuleb võimas!

Munski out!