Honeybadgers week 1 on the bookfield!

Tere! Mina olen Karl-Martin, see vend, kes hakkab teile rääkima meie iganädalastest tegemistest päikselisel Inglismaal.

Müügikool lõppes meil 7. juulil ja 8. põrutasime juba oma tiimidega erinevatesse linnadesse oma tulevastesse pesadesse.

Mina, Renalt ja Kaspar kolisime Swindonisse. Kromeli, Iirise, Magdaleena ja Märdi uueks kodulinnaks sai Bristol. Bathi läksid vallutama Martti, Deivys ja Alari, ning Gloucesteri valitsejateks said Elis, Ele, Kerli. Hüvasti meie kallis Kirik!

Okasroosikeste, ehk Minu, Kaspari ja Renalti koduke asub Swindoni vanalinnas. Kohale jõudes sai esimeseks komistuskiviks meie toauks. Läks umbes 5 minutit, et see paganama uks lahti murda. Uksel on kaks lukuauku, ja nendest peab ainult ülemist kasutama, aga noh sellest saime me teada alles siis, kui juba toas olime. Korter on meil pigem mõisa mõõtu. Mul on lausa oma voodi ja vannituba, saan hästi laiutada ja hommikul voodist kohe külma dušši alla hüpata. Kaspar ja Renalt laiutada ei soovinud ja pugesid kohe üksteise kaissu ühte voodisse. Hommikud algavad kõik samamoodi. Külm dušš, riidesse, puder/muna ja õue minek. Maja ees teeme ergutusharjutusi, tavaliselt jookseme ringis ja kaagutame nagu kanad, vahepeal määgime nagu lambad jne. Seejärel sõidame tööle. Mina ja Renalt rattaga, Kaspar oma armsa Renaultiga. Õhtul peale tööd saame kõik jälle kodus kokku, teeme kiire söögi ja lähme unne.

Esmaspäeval on meil terve tiimiga suur kokkusaamine, kus võtsime nädala kokku ja saime uusi teadmisi. Râäkisime ka üksteisele toredaid lugusid, mis nädala jooksul aset leidsid. Noh näiteks Märt leidis mingi 50 aastase vana, kes tahtis meile väga tööle tulla. Väidetavalt olla tal juba 25 aastat kogemust sellel alal. Märt muidugi tubli esimese aasta tudengina saatis kohe info meie bossidele edasi ja noh loodame siis, et varsti on meil uus bookman!

 Veel üks tore lugu tuleb päevast mil followisin Kasparit. Followimine on siis, niiöelda töövarju päev. Kasparil oli õhtu lõpuks veel 2 demonstratsiioni vaja teha ja mõtlesime siis, et lähme ruttu otsime kedagi. Nägime mingi tore kamp seisis korteri ees ja kimusid seal suitsu. Noh mis seal ikka, sisimas mõtlesin, et noh sellest ilmselt midagi ei tule.Läksime siis ligi ja üks mees sealt pundist oli raamatutest väga huvitatud. Tahtis osta neid oma ristilastele. Tema nimi oli Shaun ja ta oli kõige naljakama huumorimeelega vend, keda ma Inglismaal kohanud olen. Samal ajal, kui Kaspar üritas raamatuid maha parseldada sellele mehele, olin mina seal kõrval täiesti kõveras selle venna naljadest. Moral of the story: “Don’t judge the book by its cover.”

Alaril sarnane lugu, üks demo päeva lõpus puudu, aga teadis, et: “no kurat peab ära tegema.”. Läkski siis ühe kohaliku kodutu juurde ja tegi oma demo ära. Talle olevat veel raamatud niivõrd meeldinud, et hakanud nende üle lausa filosofeerima. Noh soetamiseks ilmselt ei läinud, aga tore päeva lõpp seegi.

Aa Renaltil on rattal pidurid vastupidi ja esimesel päeval oleks nägupidi asfaldisse põrutanud, aga noh läks õnneks seekord.

Esmaspäevane meeting oli väga vinge, kuid nüüd tuleb taaskord tööle hakata. Loodan, et nautisite seda imelist blogi, mis siis kokku sai visatud. Eks järgmine nädal vaatame jälle, mis toimub. Honeybadgers over and out!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s