Hei rahvas!
Tubli week 5 möödas ja nüüdseks oleme juba tõesti kohalikud bookgirlid/manid, tunneme juba väga koduselt end. See nädal oli meil siin USAs väga meeleolukas. 4. juulil tähistasime USA iseseisvust, ikka töötades. Panime lipukesed koti külge ja pidutsesime terve päeva bookfieldil. Iseseisvumispäeva tähistatakse USAs üldiselt ilutulestiku ja grillpidudega. Homemade hotdogid ja burgerid on põhiline, mida pidudel pakutakse. Kui keegi teist, vanematest, oma last suve lõpus ära ei tunne, siis põhjus on väga lihtne…
Mõningad lahedad storyd championitelt:
Elisabeth
Ise tuleb päev lõbusaks teha. Rääkisin ühe isaga, küsisin “Do you know why flamingos are pink?” ta teadis vastust. Tegin temaga diili, küsin ühe küsimuse veel, kui ta vastust ei tea, siis peab kommi mulle andma, isa oli nõus. Küsisin “Do you know which bird fishes like an umbrella?” ta ei teadnud vastust ja sain juustukooki 😀
Pauliin
Kohtasin ägedat gay kutti, kes mulle elektrišokimasina laenas ja ütles “Giiirl, I don’t you to be in trouble, you will need this.”
Viimane pere, keda laupäeval kohtasin, oli Türgist. Nad olid nii toredad- nad kutsusid mind kohe sisse, kui teada said, et ma tudeng Euroopast. Samuti sain nendega õhtust süüa. Ma olen neile nii tänulik. Kui nädal aega oled söönud ainult krõbinaid ja võileibu, siis selline külalislahkus toob lausa pisara silma. Väikesed asjad teevad õnnelikuks!
Tauri
Laupäev, polnud maju, kuhu minna, seega töötasin uut ala. Mõtlesin aina, et küll tuleb pony täna, tuleb pony. Ja leidsin mingi ala, kus oli palju rendimaju pisikesi (umbes 50). Sõitsin ringi, peresid ei leidnud ja sõitsin pisemast mäest üles ja jõudsin mingi maja juurde, mida ümbritses nagu talu. Õues oli väga palav. Uksele tuli vanem mees, tegin oma lähenemise ja selle poole pealt juba kutsus sisse. Sain sisse külma, perenaine andis vett ja mingi snäki, mees rääkis oma perest ja kuidas teadis kedagi Eestist ja siis raamatutest eriti huvi ei tundnud, kuna naine õpetaja, raamatuid oli ladude kaupa ja endal lapsed suured. Aga mees ütles, et ma meeldin talle ja siis andis mulle ajakirju ja raamatuid kaasa ja väikese annetuse. Kerli ütles ka hommikul mulle, et koguksin piirkonna särke, seega küsisin selle kohta ja nad tõid mulle 4 Auburni särki, topsi ujumismütsi. Tee peale andsid veel vett, banaani ja ka arbuusi ja veel puuvilju, mida ise kasvatanud. Charles Hartley, farmi peremees, viis mind veel vennanaise juurde, et seal raamatuid näidata ja kuna nad omasid kogu seda piirkonda koos rendimajadega, siis ka näitasid ette, kus pered asuvad seal. Pakkusid veel, et saan minna nende laadamüügile ja võtta sealt tasuta, mida tahan ja andsid enda kaardi, et kui midagi vaja on hiljem, siis saan ühendust võtta.
Lahedad pered on igal pool, me lihtsalt peame need üles leidma. Alati polegi asi müügis, vaid lihtsalt ägedas kogemuses. Pärast seda oli tuju kõvasti parem ja oli hea edasi minna.
Answer lies behind the next door.
Säde
Mul läks ID badge haak katki & mõtlesin, et tange oleks vaja.. Sama päeva SD – istusin emaga porchil & poeg võtab lampi näpitsad/tangid porchi laua alt välja. Ma olin lihtsalt “OUUUU.. share pls!” Väga lamp, answer lies behind the next door!!!
Kennet
Tütar tuli uksele kellel mõlemad jalad olid proteesid, kõndis nagu nukuke aga tublisti! 🙂
Elis-Helen
Nädala alguses kohtasin isa, kes käis samal aastal raamatuid müümas, kui ma sündisin. Tal olid siiani alles kõik asjad, millega ta müüs- kott, raamatud, särgid ja isegi klientide nimekirjad. Ta oli väga elevil ja ma sain palju motivatsiooni juurde sellest koputusest.
Palavad tervitused Candentsi poolt! Pidage vastu, mõtleme teile! Meie paneme täiega edasi!
Parimat nädalat kullapaid!
SW Eesti 