Legends Of The South South-Carolinas

Neljas osa: teine nädal done!


Tsauki-tsau!

Kaks täispikka nädalat bookfieldil on tehtud! Vormime veel harjumusi, aga day by day in every way we’re getting better anyway! Palju on õppida ja ruumi arenguks on samuti, samas on edasiminekut näha ja tunda.

Järgnevalt mõned pildid ja vahvad lood.

Sander:”Töötasin sellel nädalal uues alas 2,5 päeva ja siis mind visati sealt välja, no soliciting ala, kus hiljuti tolmuimejamüüjad demonstratsiooni tegid ja hiljem korterid tühjaks tassisid. Samuti võitsin blue light awardi – politsei käis kontrollimas, kes ma olen ja mis teen. Õnneks on mul permit ja kõik oli korras, soovisid mulle vaid ilusat päeva. The bigger the monkeys the bigger the ponies. Võitsin steak day – teenisin kahel päeval nädalas 750+ dollarit.

Silver:”Sõitsin oma rattaga turfis ringi. Möödusin ühest aiaga piiratud majast. Järsku hüppasid majast välja kolm bulldogi ja üks mees. Koerad tundusid kurjad olevat. Jooksid vihaselt haukudes ja urisedes mu poole. Ma olin üsna rahulik kuna teadsin et aed on niikuinii ees. Kuulsin, et mees karjus ka midagi koertrle. Kõlas nagu “catch” aga ma ei saa kindel olla. Siis märkasin kuidas üks elukas hüppas üle aia ja tormas mu poole. Sattusin paanikasse. Koer võttis hammastega mu tossust kinni ja hakkas raputama. Ma ei osanud midagi peale hakata. Siis koer lasi ise lahti. Läks teisele poole ratast ja proovis teist jalga krabada. Aga see tal ei õnnestunud ja siis mees juba kutsus ta tagasi ja ma pääsesin elusana. Õnneks viga ma ka ei saanud.”

Üks meie peatumispaikadest. Hetkel elavad siin Kristo, Sander, Elari, Silver ja Dely. Elari ja Silver kolivad täna uude kohta.
Sandri bookmobile.
Brett sai Kaidilt 3 dollarit, sest tegi Kaidist kolm demo rohkem. 
Tibulinnud Kaidi ja Brett. 

Brett:”Üks päev mingi koer jälitas mind pool päeva. Hommikust kuni callbackideni lihtsalt tuli mingi krants ja käis ukse taga minuga kaasas ja siis tegin lunchbreaki ja siis ma korra pöörasin pilgu tabletile ja koeraniru sõi minu hoolega valmistatud tortillat. Ma andsin talle andeks, sest õues oli palav ja omanikud olid koeraga hooletud olnud. Kohtusin ühe valgevenelasest isaga, kellega inglise ja vene keeles segamini kòneldud sai.”

Kaidi:”Oli sitdown ühe vanaisaga, kes ostis oma lastelastele raamatuid. Temaga oli suht cool maas istuda, sest ta tundis minu ja Eesti vastu täiega huvi ja lasi Eesti hümni  Ta ise oli military grampa ja oli Saksamaal olnud päris palju aastaid kunagi”

Bookgirl in her natural habitat.
Elari:”Sain oma esimese rehvi sellel aastal vahetatud. Hullu storyt pole, kruvi tegi rehvi katki.” 

Kristo:”See nädal oli emotsionaalselt natuke kergem kui eelmine. Juba suutsin näha valgust tunneli lòpus. Muidugi päevad ei ole vennad ning mõni päev oli raskem kui teine. Ühtlasi on terve päeva jooksul rida emotsioone, mis on küllaltki erinevad. On hetki, kus pean ennast väga palju motiveerima, sest tundub, et kogu see pinge kasvab üle pea. Kuid on ka hetki, kus tuju on hea ning kõik sujub justkui ise enesest. Igatsus oma kalli naise suhtes suureneb iga nädalaga, samuti tunnen puudust ka oma lähedastest. Tahaksin tihedamini helistada oma emale ning küsida, et kuidas tal läheb. Tunnen puudust kodumaa toidust ning lühikestest vahemaadest. Mõtlen iga päev kui palju on veel jäänud ja üritan ennast mitte survestada müügitulemusega, sest ma ei saa seda alati kontrollida. Ma saan teha tööd, aga teiste inimeste mõistusesse ma ei suuda tungida. Kohati vòtan isiklikult, kui minuga ollakse tõrges vòi mulle ei anta isegi võimalust ennast tutvustada. Kohati tunnen, et inimesed on ükskõiksed ning isegi üleolevad. Teistel hetkedel kohtan väga toredaid inimesi ja peresid, kes on minust siiralt huvitatud ning on väga külalislahked. Usun, et kõik läheb hästi ja suve lõpus oleme kõik õnnelikud.”

Ilmast on siin võimatu aru saada. Siin paistab päike, sajab vihma ja lööb äikest ühe korraga.

Dely:”Kohtusin sellel nädalal mitmete ägedate peredega. Üks jättis minusse aga eriti sügava jälje, kellega oli jutustada nii palju, et olin selle tõttu veidi out of scheduleTegemist oli pensionile jäänud paarikesega, pereisa oli olnud arst, ema hoolitses kodu eest. Kuna isa oli sõjaväe taustaga, olid nad elanud Jaapanis, Filipiinidel, Saksamaal. Samuti omasid nad kodu peale Charlestoni veel Texases, Wisconsinis ja Filipiinidel. Nad kasvatasid ka neljaaastast poisiklutti, kelle vanemad ise ta kasvatamisega hakkama ei saanud. Need inimesed olid nii suure südamega ja täis imelisi lugusid. Jätsid minusse jälje pikaks ajaks.”

Ühes alas olid väga lahedad tänavanimed.

Pühapäev oli superäge! Käisime hommikul üheskoos breakfasti söömas ja kella kaheks läksime oma hosti Fred Norrise koju, kes 1977-1980 müüs samuti suvel ukselt uksele raamatuid. Nende pere oli superarmas ja külalislahke. Meid kostitati kõige hea ja paremaga ning Fred pajatas meile lugusid oma suvedest. See ilmestas hästi, et suvi polegi lihtsalt suvi, vaid see jääb sinuga kogu eluks ja mida õpid bookfieldil, saad rakendada igas eluvaldkonnas ka aastaid hiljem.

Selle nädala call master ja demo king – Kaidi

Online master – Kristo

Sit down guru – Sander

Pony award – Elari

SUCCESS COIN – BRETT!

Breakfast placeis. Hea on vahelduseks hommikusöögiks midagi peale mcdonaldsi süüa.
Jätsime cool cardi salesschooli.
Ilusaid sildu on Charlestonis palju.

Selleks korraks meie poolt kõik, kallistused Eestisse ja järgmise nädalani! 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s